← Eesti

2-24-144247/7

Obsah (7)§ 407§ 3141§ 468§ 173§ 174§ 162§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. mai 2026 2-24-144247 Tsiviilasja number Tsiviilasi Coop Liisi

) § 407 lg 1). 4.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kinnitas telefonivestluses kohtuistungisekretärile, et kasutab e-posti aadressi XXX. Samalt e-posti aadressilt oli kostja maksekäsu kiirmenetluses esitanud ka vastuväite makseettepanekule. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-postiga

§ 3141alusel kätte toimetatud 29.

aprillil 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi 3 tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei saa lugeda kostja vastuväidet maksekäsu kiirmenetluses vastusena hagiavaldusele. Vastasel juhul oleks seaduses olnud analoogne säte

§-ga 495, mis sätestab, et elatise nõude puhul loetakse võlgniku vastuväited kostja hagi vastuseks. Muude nõuete puhul seadus sellist võimalust lugeda võlgniku vastuväidet kostja vastuseks ei näe. Seega ei ole kostja hagile vastanud.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et hageja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Seega kohalduvad asjas tarbijakrediidilepingu sätted.
  2. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Liisinguleping nr 129606 ja sellega kaasnev kindlustuskokkulepe sõlmiti
  3. novembril
  4. Seega kehtis lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Kuivõrd liisingulepingu krediidi kulukuse määr oli 5,26% ning kindlustuskokkuleppe krediidi kulukuse määr oli 8,4%, siis ei ületanud ühegi lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
  5. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks.
  6. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja on tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja sissetulek oli lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil 1500 eurot kuus, finantskohustused puudusid. Isegi taotluses märgitud kostja üht ülalpeetavat arvestades võimaldas kostja sissetulek katta nii enda kui ka oma lapse igapäevased kulutused ja tasuda liisingulepingu alusel igakuised maksed suurusjärgus u 300 eurot kuus.
  7. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt 3687 eurot 84 senti ka viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,02% päevas alates
  8. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. 4 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on võrdne lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse viivisemääraga. Kohus mõistab viivise kooskõlas

§-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Alates

  1. märtsist 2025 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o
  2. maini 2026 on lisanduv viivis kokku 311 eurot 25 senti. Kokku on käesolevaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seega 462 eurot 95 senti. Eelpoolöeldust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3687 eurot 84 senti, intressi 1565 eurot 45 senti,
  3. mai
  4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 462 eurot 95 senti ning viivise 0,02% päevas põhinõudelt alates
  5. maist 2026 kuni põhinõude täitmiseni. 10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja taotles riigilõivu 595 euro väljamõistmist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 595 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.