Obsah (5)

§ 459§ 230§ 445§ 173§ 164

2-25-16380 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-16380 Tsiviilasi C.S-i hagi S.V

) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 3 järgi, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis 09.06.2015 kohtuotsusega summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tuleb PKS § 217 2 lg 1 alusel lugeda, et alates
5. aasta
6. jaanuarist on kostja kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma hagejale elatist 292 eurot kuus ning tulenevalt PKS § 217 2 lg 3 alusel on hagejal õigus uues hagis nõuda elatise suurendamist tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 01.01.
7. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.
8. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. 4 2-25-16380 Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
10. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 järgi võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates
11. aasta
12. aprillist kuni
13. aasta
14. aprillini elatis hagejale 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – 40 (80/2)=301,74 eurot)) ja alates
15. aprillist 2026 on elatis 318,62 eurot ((baassumma 295,86 eurot; 2092 * 0,03 = 62,76 eurot; 295,86+62,76 = 358,62 eurot; 358,62 – 40 (80/2)=318,62 eurot)). Hageja nõuab hagis alates 01.11.2025 kostjalt elatist 388,48 eurot kuus, mis on suurem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui vanemalt nõutakse elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid

§ 230lg 1 järgi ka tõendama.

1. Hageja, nõudes elatise suurendamist 388,48 euroni kuus, tugineb sellele, et tema igakuised regulaarsed kulud ja ühekordsed suuremad kulutused aasta peale on kokku 995,96 eurot. Kui sellest arvata maha hagejale makstav puudega lapse toetus 139 eurot ja lastetoetus 80 eurot, siis on mõlema vanema ülalpidamiskohustuse ulatus 388,48 eurot. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest 5 2-25-16380 elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Kohus leiab, et saab eeldada, et põhjendatud on hageja vajadused kahekordse miinimumelatise ulatuses, s.o perioodil alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 igakuiselt vähemalt 603,48 euro ulatuses ja alates 01.04.2026 igakuiselt vähemalt 637,24 euro ulatuses. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurus on kahekordsest miinimumelatisest väiksem. Hageja väitel on tema igapäevased kulud ühes kuus 896,80 eurot, millest koolitoit on 22,35 eurot, toidu- ja hügieenikulu 373 eurot, eluasemekulud 111,78 eurot, transport 21,78 eurot, sidekulud 38,49 eurot, juuksur 15 eurot, lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud 95 eurot, ravimid ja tervishoid 59,07 eurot, koolikohustusega seotud kulud 57 eurot ning riided ja jalanõud 103,33 eurot. Hageja väitel lisanduvad igapäevastele kuludele ühekordsed suuremad kulud, mis
2. aastal olid kokku summas 2992,81 eurot, millest on uue jalgratta ostuhind 418,86 eurot, jalgrattakooli tasu 30 eurot, lapse toa akende vahetamise kulu 1838,92 eurot, robottolmuimeja ostuhind 189,34 eurot, Vudila seikluslaagri tasu 260 eurot, jõulu- ja sünnipäevakingitus 70 eurot, telefoni paranduse kulu 185,69 eurot. Hageja on esitanud tõendina Sotsiaalkindlustusameti otsuse (dtl 125), mis tõendab, et hagejal on tuvastatud keskmise raskusastmega puue kestusega 09.11.2025 kuni 08.11.
3. Otsuse kohaselt on lapsel diagnoositud hüperkineetiline häire koos pervasiivse arenguhäirega ja tal esineb astma, allergiline nohu ning tal esineb tundlikkus mitmete allergeenide osas. Kohus leiab, et arvestades lapsel tuvastatud puuet ja temal diagnoositud haiguseid, võib eeldada, et lapse kulud on keskmisest suuremad, sh on suurem kulu ravimitele ja allergia tõttu ka toidule ning hügieenivahenditele. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud enda igakuiseid kulusid järgnevalt: toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kulu 373 eurot (dtl 180–213), ravimid, tervis ja liikumine 59,07 eurot (dtl 247–251) ja sidekulud 38,49 eurot (dtl 237–243). Kohus möönab, et hagejal on keeruline esitada tõendeid selles osas, kui palju kulub lapse igakuisele toidule. Selliseks tõendiks saab käesoleval juhul arvestada hageja esitatud arvelduskonto väljavõtteid, millest nähtuvad toidupeos tekkinud kulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada pere toidupoe kulud hageja ja vanema, kellega ta ühes leibkonnas kahekesi elavad, vahel võrdselt. Samuti leiab kohus, et hageja on esitanud piisavalt tõendeid oma väidetavate ravimite ja tervishoiukulude tõendamiseks (dtl 125–126, 128–129). Kohus leiab, et hageja sidekulud toodud ulatuses saab lugeda mõistlikuks ja vajalikuks. Kohus leiab esitatud tõendite põhjal saab hageja koolitoidu kuluks arvestada 16,76 eurot (134,11 / 8) kuus (dtl 214). Hageja eluasemekulude täpseks kindlaks tegemiseks ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid. Hageja ei ole esitanud eluaseme kommunaalarveid. Vastavalt hagi täpsustuse kirjeldusele on kommunaalarvetel kajastatud mh remondifond (dtl 231–232, 234–235). Arvestades hageja toodud eluaseme kuludest maha kindlustusmaksed (dtl 236) ning remondifondi maksed, saab kohtu hinnangul arvestada hageja eluasemekuludeks keskmiselt 100 eurot kuus. Hageja on märkinud koolikohustuse täitmisele kuluvaks summaks 57 eurot kuus, kuid on esitanud vaid ühe maksekorralduse õppereisi tasu osas summas 32 eurot (dtl 157–158), mistõttu peab kohus põhjendatuks lugeda igakuiseks kuluks, kuhu hulka on arvestatud hageja loetletud erinevad kulud vihikutele, pliiatsitele, klassireisidele jm, 32 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub igas kuus 103,33 eurot riiete ja jalanõude soetamisele ning sotsiaalsete ja hariduslike vajaduste rahuldamiseks 95 eurot kuus. Hageja on esitanud riiete ja jalanõude maksumuse ligikaudse arvutuskäigu, kus on arvesse võtnud 22 erineva riide või jalanõu artikli ostuhinna, lisaks voodipesu ja käterätikute ostuhinna, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest 6 2-25-16380 nähtuks sellises mahus ja hinnaga riiete soetamist. Kohus peab nt ebausutavaks, et lapsele soetatakse igal aastal kaks talvejopet, kaks kevad-sügisjopet ning ühe vihmajope. Samuti on hageja hinnanud hariduslikke ja sotsiaalseid kulusid ligikaudselt ning ei ole kulude igakuist kandmist tõendanud. Kohus eeldab, et viimased kulud on tegelikkuses kantud koos toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kuluga. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid transpordikulu ja juuksuri kulu igakuise kandmise osas. Hageja on
4. aastal tehtud ühekordsetest kuludest tõendanud jalgaratta ostu hinnaga 418,86 eurot (dtl 159), jalgrattakooli osalustasu 30 eurot (dtl 160–161), Vudila seikluslaagri osalustasu 260 eurot (dtl 177–179) ning telefoni parandustasu 185,69 eurot (dtl 229–230), mille kogusumma jagatuna 12 kuu peale on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja vajaduste hulka. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja kulutused ühes kuus 693,87 euro ulatuses (373 + 59,07 + 38,49 + 16,76 + 100 + 32 + (418,86 + 30 + 260 + 185,69) / 12), mis on veidi suurem summa kui on PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa.
5. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 3 tuleb elatise väljamõistmisel miinimummäärast suuremas summas arvestada muu hulgas kohustatud vanema varalist seisu. Kostja on esitanud tõendina palgateatise, mille kohaselt oli tema neto töötasu
6. aastal keskmiselt 823,90 eurot (dtl 270–271). Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et kostjale kuulub kinnistu, asukohaga XXX . Kohtule esitatust nähtuvalt elab kostja temale kuuluval kinnistu. Kohus kontrollis Transpordiameti liiklusregistrist, et kostja nimele on registreeritud kaubik XXX , mille esmane registreerimise aasta on
7. Muud registreeritavat ega väärtuslikku vara ei ole kostjal teada. Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisu, ei ole põhjendatud mõista temalt hageja kasuks välja elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest suuremas summas. Kohus arvestab siinkohal ka seda, et hageja põhjendatud igakuised kulud ei ole oluliselt suuremad kui kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ja samuti seda, et lapsele makstakse puudetoetus 139 eurot kuus, mis eeldatavalt peaks ära katma lapsel tuvastatud puudega seotud lisakulud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa. Kohtu hinnangul kostja majanduslik seisund miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks alust ei anna. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt RKTKo 13.02.2018 nr 2-16-2343, p 13), et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus leiab, et kostja ei ole tõenditega põhistanud, et esineks ka mingi muu mõjuv põhjus, mis õigustaks temalt hageja kasuks elatise väljamõistmist alla seadusega ettenähtud miinimumi.
8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud osaliselt ja põhjendatud on alates 01.11.2025 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud summas, muutuva suurusena. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 01.11.2025 kuni 31.03.2026 elatise 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda
10. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja nõude elatise suurendamiseks suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata. 9.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja 7 2-25-16380 korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja ema B.V pangakontole nr EE452200001107479423, märkides maksekorraldusel selgituseks: „C.S, elatisraha“ ja kuu, mille eest tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on tegemist alaealise ülalpidamise asjaga, mistõttu jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 8