lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus
lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16). 6. Hageja nõuab kostjalt 11.01.2023 ja 18.03.2023 esitatud leppetrahvinõude tasumist, sest kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse 2
lõike 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18). 7. Kostja on vaielnud vastu, et tema oli 11.01.2023 ja 18.01.2023 sõiduki omanik. Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormust. Tulenevalt
lõikest 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 20). 8. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli sõiduki omanik. Seeläbi ei ole hageja ka tõendanud, et ta on kostjaga lepingu sõlminud. Kohus selgitas 19.02.2026 kirjas hagejale, et väidetavalt sõiduki omandiõigust tõendavad tõendid (dtl 90-91) ei ole loetavad ja kohtule arusaadavad ning tegi
Kohus määras 17.03.2026 kirjaga kõigi seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamise tähtpäevaks 31.03.2026 (dtl 123).
Hageja ei esitanud vastuväidet tõendi tagastamisele ega soovinud esitada sama asjaolu tõendamiseks uut tõendit. Samuti ei esitanud hageja sama tõendit uuesti koos hilinemise põhjustega. Sealjuures oli tähtpäev viimaste seisukohtade esitamiseks 15.04.2026 (dtl 123) ehk hagejale oli määratud tähtpäev, kus ta oleks vajadusel saanud esitada vähemalt vastuväite kohtu tegevusele või uuesti taotleda tõendi vastuvõtmist. 10. Kohus ei tuvasta esitatud tõenditest, eelkõige hageja viidatud väljavõtetest (dtl 90-91) asjaolu, et kostja oli 11.01.2023 ja 18.01.2023 seisuga sõiduki omanik. Tõendid on ebaselged ja raskesti loetavad – sisuliselt on tegemist vabalt redigeeritava XML-koodiga. Muu hulgas ei ole võimalik tuvastada tõendite päritolu, sest hageja väited selle kohta, et need on saadud vastuseks päringutele, ei ole kontrollitavad. Arvestades kohtu selgitusi, oli hagejale teada risk, et esitatud tõendid ei pruugi olla kohtu veenmiseks piisav. Kohtu järeldusi ei väära ka teistes kohtuasjades esitatud kohtute seisukohad. Hageja väitel on varasemalt sarnast tõendit piisavaks loetud (TlnRnKo 21.12.2023, 2-21-15984/52, p 47). Kohus kordab, et on siinses asjas aegsasti hageja tähelepanu juhtinud esitatud väljavõtete ebaselgusele (dtl 90-91) ning teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Ühelgi tõendil ei ole
Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse. 15. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata hageja hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda (
16. Lähtudes
lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades
lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.