← Eesti

1-22-123/15

Obsah (4)§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-123 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu

§ 74

lg 4 alusel pikendada B.U-le Tartu Maakohtu 16.02.2022 otsusega määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra s.o kuni 16.06.2023. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 16.02.2022 kohtuotsusega tunnistati B.U süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati B.U karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.U ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel kohustati B.U kriminaalhooldaja poolt määratud ajal pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasem programm „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbima teenuse raames esmase vastuvõtu ning tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitama kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.02.

  1. Kohtuotsus jõustus 4.03.
  2. 8.09.2022 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitanud kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse B.U-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna B.U rikkus korduvalt (15.08.2022 ja 19.08.2022) registreerimiskohustust ja ei osalenud 1.09.2022 ja 6.09.2022 liiklusohutusprogrammi planeeritud individuaaltundides. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu B.U palub jätta karistus täitmisele pööramata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, vaid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab B.U-le 15.08.2022 ja 19.08.

  1. ette registreerimiskohustuste rikkumisi Registreerimislehelt ( tl 38) nähtuvalt olid B.U registreerimise ajad muu hulgas 15.08.2022 ja 19.08.2022, kuid B.U registreerimas pole käinud. Kuna B.U 15.08.2022 vastuvõtule ei ilmunud, saatis kriminaalhooldusametnik B.U-le kutse ilmuda vastuvõtule uuesti 19.08.2022 ( tl 42). B.U taaskord vastuvõtule ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikule 23.08.2022 antud seletuses ( tl 39) on B.U 15.08.2022 registreerimisele ilmumata jätmist põhjendanud samal päeval toimunud arsti vastuvõtuga ning rohkem ta ei jõudnud käia. 19.08.2022 registreerimisele ei ilmunud, kuna viibis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil B.U selgitas, et 15.08.2022 käis arsti vastuvõtul ja erinevatel uuringutel, kus viibis peaaegu terve päeva. 19.08.2022 registreerimisajast ta teadlik ei olnud, sest ei käinud postkasti juures. Kohtu hinnangul on B.U 15.08.2022 registreerimiskohustust rikkunud. B.U oli 15.08.2022 registreerimisest teadlik, kuna vastav aeg oli temaga kokku lepitud eelmisel kohtumisel (14.07.2022). Kohtu hinnangul võib arsti vastuvõtul ja terviseuuringutel viibimine olla iseenesest mõjuv põhjus registreerimisele mitteilmumiseks, kuid see peaks olema ka millegagi tõendatud. B.U väide, et 15.08.2022 takistas registreerimisele ilmumist arsti vastuvõtul käimine ja uuringutel viibimine, on aga paljasõnaline. Pealegi on see väide osaliselt vastuolus B.U kriminaalhooldusametnikule antud seletusega, mille kohaselt viibis ta uuringutel hoopis 19.08.
  2. Kuna pole tõendatud, et B.U 2

(5)registreerimisele ilmumist oleks takistanud arsti vastuvõtul ja uuringutel käimine, leiab kohus, et B.U jättis 15.08.2022 registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta. Jättes 15.08.2022 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, on B.U rikkunud

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima. B.U väide, et ta ei saanud õigeaegselt kätte 19.08.2022 registreerimise kutset, pole asjas millegagi ümber lükatud. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel oli kutse saadetud lihtkirjaga. Seetõttu kohus leiab, et B.U ei ole 19.08.2022 tahtlikult registreerimiskohustust rikkunud. Kuigi kutse mittekättesaamine oli tingitud süüdimõistetust ( kes ei käinud postkasti juures), leiab kohus, et see ei ole piisav ette heitmaks registreerimiskohustuse tahtlikku rikkumist. Veel heidab kriminaalhooldusametnik B.U-le ette 1.09.2022 ja liiklusohutusprogrammi planeeritud individuaaltundides osalemata jätmist. 6.09.2022 Kohtuotsusega määrati B.U-le

§ 75

lg 2 p 8 alusel katseajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kokkulepe programmis osalemiseks tõendab ( tl 44), et kriminaalhooldusametnik on B.U-le tutvustanud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm joobes juhtimise eest karistatutele“ sisu ja toimumise aega ning B.U on nõustunud programmis osalema, kinnitades seda oma allkirjaga. Kokkuleppele on märgitud, et see on allkirjastatud 23.08.2022 kohtumisel. Programmis osalemise kokkuleppe kohaselt oli B.U kohustatud osalema esimestes individuaaltundides 1.09.2022 kell 10.15-12.15. Erakorralise ettekande kohaselt B.U 1.09.2022 tundides ei osalenud, põhjendades seda haigestumisega. B.U-ga lepiti telefoni teel kokku uus tundides osalemise aeg 6.09.2022 ja paluti esitada arstitõend varasema puudumise kohta. B.U 6.09.2022 programmitundidesse ei ilmunud ja arstitõendit ei esitanud. Kohtuistungil antud ütlustes B.U kinnitas, et ta oli teadlik sotsiaalprogrammi tundide toimumisest 1.09.2022 ja 6.09.2022, kuid ei läinud kohale, kuna polnud millegagi minna. Kohtu hinnangul B.U on tahtlikult ja mõjuva põhjuseta jätnud sotsiaalprogrammi tundides osalemata. Liikumisraskused ja transpordiprobleemid on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kohtuotsusega pandud kohustuste täitmata jätmist. Süüdimõistetul on kohustus oma elu korraldada nii, et kohtuotsusega pandud kohustused saaksid täidetud. Jättes 1.09.2022 ja 6.09.2022 liiklusohutusprogrammi tundidesse ilmumata, on B.U rikkunud

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Erakorralise ettekande kohaselt B.U on ka varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. B.U 10.06.2022 rikkus registreerimiskohustust ja 6.05.2022 ei viibinud kokkulepitud ajal oma elukohas. Nimetatud rikkumised on tõendatud registreerimislehe ja 14.06.2022 seletusega (tl 38, 40). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik B.U 14.06.2022 kirjalikult hoiatanud ( tl 41). Erakorralise ettekande kohaselt B.U ei viibinud kokkulepitud ajal kodus ka 22.07.2022, mistõttu plaaniline kodukülastus ebaõnnestus. 22.07.2022 toimunud telefonivestluses B.U tunnistas ametnikule, et viibib sõbra pool ja on purjus. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik B.U 23.08.2022 kirjalikult hoiatanud ( tl 45). Kokkulepitud kodukülastuse ajal mitte kohal viibimine on ka kohtu arvates vaadeldav kontrollile allumise kohustuse rikkumisena. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine ka varasemalt iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, 3

(5)osutades asjaolule, et käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste puhul pole tegemist juhuslikku laadi rikkumistega. Erakorralise ettekande kohaselt, mida tõendab ka raviasutuse tõend ( tl 46), läbis B.U 13.04.2022 Lõuna-Eesti haiglas programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames esmase hindamise teenuse. Seega on B.U täitnud kohtuotsusega talle pandud kohustuse esmane hindamine läbida, mis süüdimõistetut iseloomustab positiivselt. Kuigi tõendist nähtuvalt on B.U planeerinud programmi raames osalemist jätkata, ei ole ta seda kriminaalhooldusametniku kinnitusel teinud. Et ta programmis osalemist ei jätkanud, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, kelle väitel tegi ettepaneku programmis edasi mitte osaleda hoopis programmi läbiviija, kuna B.U-l oli kohal käimisega raskusi. Tõendist nähtuvalt on B.U-l tuvastatud AUDIT testi raames punkti 1-10 skaalal 9 punkti, mis vastab alkoholi ohustavale tarvitamisele. Programmiga mittejätkamine osutab asjaolule, et B.U ise ei suhtu tõsiselt oma alkoholi tarvitamise probleemi ega soovi sellega tegeleda. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ei pea ennast alkoholiga liialdajaks. Selline B.U suhtumine iseloomustab teda negatiivselt. Süüdimõistetut on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest. Esmase hindamise raames on tuvastatud alkoholi ohustav tarvitamine. Eeltoodu viitab siiski B.U poolt alkoholiga liialdamisele. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole B.U kriminaalhoolduse ajal uusi süütegusid toime pannud, mis iseloomustab B.U positiivselt. B.U-le on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta pole aga suutnud. B.U on pannud toime mitmeid erinevaid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Ta on ühel korral rikkunud registreerimiskohustust ja rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. B.U on jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumisi vaatamata kriminaalhooldusametniku eelnevale kahele hoiatusele kontrollile allumise kohustuse rikkumiste ja registreerimiskohustuse rikkumise eest. Süüdimõistetu pole seni ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust, mis muudab kaheldavaks, et ta edaspidi käituks teisiti. Seni kohaldatud meetmed ei ole olnud tulemuslikud. Just asjaolu, et tegemist pole esmakordsete ja juhulikku laadi rikkumistega, vaid süüdimõistetu on erinevaid käitumiskontrolli rikkumisi toime pannud mitme viimase kuu vältel, annab tõsiselt alust kaaluda karistuse täitmisele pööramist. Samas seni on täidetud karistuse peamine eesmärk – süüdimõistetu hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Tegemist on esimese kohtule esitatud erakorralise ettekandega. Katseaja lõpuni on veel kaua aega. Süüdimõistetul on võimalik enda käitumist parandada. Kohus peab võimalikuks anda süüdimõistetule veel ühe võimaluse oma elu vabaduses jätkata, jättes hetkel karistuse täitmisele pööramata ning piirdudes katseaja pikendamisega. Juhul kui süüdimõistetu jätkab senist käitumismustrit, on kriminaalhooldusametniku taotlusel kohtul võimalik karistuse täitmisele pööramist kaaluda edaspidigi. Arvestades seniste rikkumiste arvukust võib edaspidi karistuse täitmisele pööramise tingida mistahes (eraldi võttes isegi väikse raskusastmega) rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(5)Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.