KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-26-1176 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Pärnu

) § 192 lg-st 1¹ ja

§ 193

lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
2. märtsi 2026 kiirmenetluse otsusega asjas nr 2630,26,001020 trahviti Jaanika Vahterit liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi 344 euroga.
3. J. Vahter esitas
4. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas PPA otsusega mõistetud rahatrahvi.
5. Pärnu Maakohus jättis
6. aprilli
7. a määrusega J. Vahteri kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et J. Vahter oli jätnud kaebuses märkimata oma kontaktandmed (väärteomenetluse seadustiku, s.o

§ 115

lg 1 p 2), otsuse teinud kohtuvälise menetleja andmed (

§ 115lg 1 p 5), kas J.

Vahter soovib 4-26-1176 kohtuistungist osa võtta (

§ 115

lg 3 p 1) või nõustub kirjaliku menetlusega ning kas ta soovib tunnistajate ülekuulamist (

§ 115lg 5 p 3).

Lisaks tõi kohus välja, et J. Vahter pole märkinud, kas ta soovib kaitsja osalemist (

§ 115lg 3 p 2).

Kohus märkis määruses, et kui J. Vahter puudusi tähtaegselt ei kõrvalda, jätab kohus tema kaebuse väärteomenetluse seadustiku (

) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

1. J. Vahter esitas
2. aprillil 2026 maakohtule e-kirjaga

§ 115

lg 1 p-des 2,5 sätestatud andmed, s.o enda kontakt- ja kohtuvälise menetleja andmed. Maakohtu määrus 5. Pärnu Maakohus jättis 12. mai 2026. a määrusega

§ 118lg 2 p 3 alusel J.

Vahteri kaebuse läbi vaatamata, kuna ta ei kõrvaldanud tähtaegselt kõiki kaebuse puudusi. Kohus märkis, et J. Vahter kõrvaldas

1. aprilli 2026 e-kirjaga küll osaliselt puudused, ent jättis
2. aprilli
3. a käiguta jätmise määruse p-des 3 ja 4 nimetatud puudused kõrvaldamata. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus
4. aprillil
5. Kuna J. Vahter ei kõrvaldanud tähtaegselt kõiki kaebuse puudusi, jääb kaebus läbi vaatamata. Määruskaebus
6. Samal päeval, s.o
7. mail 2026 esitas J. Vahter maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse menetlusse võtmist. J. Vahter märgib, et ta ei jätnud puuduseid kõrvaldamata tahtlikult. Ühtlasi selgitab J. Vahter, et on nõus enda kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
8. Kuna J. Vahter esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse tegemise päeval, oli

§ 193lg 1 kohaselt 15-päevase kaebuse esitamise viimane päev 27.

mai

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Arvestades mh seda, et menetlusalune isik püüdis kohtu märgitud puudusi osaliselt kõrvaldada, ei olnud allesjäänud puudused sellised, mis takistaks asja läbivaatamist.
3. Maakohus jättis J. Vahteri kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele läbi vaatamata. Nii saab ringkonnakohus anda määruskaebuse alusel hinnangu vaid sellele, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud.
4. Määruskaebuse kohaselt ei jätnud J. Vahter kaebuse puuduseid kõrvaldamata tahtlikult. Seda seisukohta pole J. Vahter kaebuses ringkonnakohtule siiski rohkem avanud. Ringkonnakohus tõdeb, et J. Vahter kõrvaldas
5. aprilli
6. a e-kirjaga maakohtu poolt samal päeval tehtud määruses välja toodud kaebuse puudused osaliselt. Vaidlustatud kohtumääruse kohaselt jättis J. Vahter aga teatamata, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta (

§ 115

lg 3 p 1) või nõustub kirjaliku menetlusega, kas soovib tunnistajate ülekuulamist (

§ 115

lg 5 p 3) ning kaitsja osavõttu kohtumenetlusest (

§ 115lg 3 p 2).

Maakohus leidis, et kuna J. Vahter ei kõrvaldanud kõiki puudusi tähtaegselt, tuleb tema kaebus jätta

§ 118lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Nii tuleneb vaidlustatud kohtumäärusest, et olenemata puuduse iseloomust, on kohus õigustatud kaebuse läbi vaatamata jätma, kui kaebaja jätab puuduse kõrvaldamata. Ringkonnakohus sedavõrd absoluutse käsitlusega ei nõustu. 2

§-s 115 sätestatud nõuetest on formaalsed, st pole niisugused, mis takistaksid kaebuse sisulist läbivaatamist (nt

§ 115lg 2, § 115 lg 5 p 1; vt Tln

RngK 26.03.2026, 4-26-180, p 10.1 ja 02.06.2022, 4-21-1214, p 7, arvutivõrgus avalikustamata; TrtRngK 03.08.2023, 4-23-1110, p 14). Samuti on leitud, et ka vähemolulised puudused võivad anda aluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks siis, kui menetlusalune puuduste kõrvaldamise määrusele üldse ei reageeri (vrd TlnRngk 21.06.2024, 4-241564, p-d 16-17). Need seisukohad on asjakohased ka J. Vahteri kaebuse puuduste hindamisel. 12. Arvestades muuhulgas seda, et J. Vahter vähemasti püüdis puudusi kõrvaldada ning näitas selgelt, et on jätkuvalt kaebuse menetlemisest huvitatud, ei olnud maakohtul põhjust jätta tema kaebust läbi vaatamata üksnes formaalsete nõuete mittetäitmise tõttu.

§-s 115 sätestatud kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning menetlusõiguse rikkumiseks ei loeta seda, kui kohus võtab puudustega kaebuse menetlusse (RKKK 06.04.2004, 3-1-1-19-04, p 8). Maakohus ei hinnanud, kas J. Vahteri kaebuse puudused on niisugused, mis takistavad asja sisulist lahendamist. Ringkonnakohus möönab, et vastutus kohtu nõuete täitmisel lasub ennekõike menetlusalusel isikul, ent samas ei saa arvestamata jätta väärteomenetluse eripärasid – kohus lahendab asja täies ulatuses kaebuse piiridest sõltumata (

§ 123

lg 2) ning menetlusalune isik esindab end reeglina ise tundmata menetlusõigust samaväärselt professionaalse menetlusosalisega. Seda silmas pidades poleks midagi taunimisväärset olnud ka selles, kui kohus oleks J. Vahteri e-kirjale vastanud ning andnud talle märku, et kohus ootab tema seisukohta veel paaris küsimuses.

1. Kuna maakohus ei hinnanud, kas kaebuse puudused ka sisuliselt asja menetlemist takistavad, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab J. Vahteri kaebuse maakohtule uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja uuel arutamisel tohib maakohus lisaks kaebusele lähtuda ka J. Vahteri määruskaebuses märgitul, mille järgi ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ning ei soovi kaitsjat. Samuti tohib maakohus arvestada J. Vahteri avaldusi, mis ta tegi maakohtu menetluses, et maakohtu märgitud puudusi kõrvaldada.
2. Sellegipoolest peatub ringkonnakohus põgusalt ka neil puudustel, mis maakohtu hinnangul määravaks said ning selgitab, miks need ei takista, vähemasti üldjuhul, asja läbi vaatamist ka siis, kui menetlusalune isik on küll püüdnud puudused kõrvaldada, ent ei ole seda teinud nõutaval viisil. Puudusteks, mille tõttu jättis kohus kaebuse läbi vaatamata, olid: 1) J. Vahteri poolt märkimata jätmine, kas ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) kas ta soovib kaitsjat; 3) kas ta soovib kuulata maakohtus üle tunnistajaid. 15.

§ 115

lg 3 p 1 järgi tuleb kaebuses märkida, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungil osaleda. Kui menetlusalune isik pole istungil osalemise soovist loobunud, tohib maakohus kaebuse käiguta jätta, ent menetlusõigust rikub maakohus vaid siis, kui lahendab asja kirjalikus menetluses ilma menetlusaluse isiku tahet välja selgitamata (vt RKKK 17.02.2016, 3-1-1-18-16, p 7). Põhimõtteliselt on maakohtul võimalik lähtuda eeldusest, et osavõtu soovi märkimata jätmise korral vaadatakse asi läbi üldises korras, s.o suulisel istungil. Samuti võib suulise istungi korraldamise vajadus olla ilmne väärteoasja materjalide ning kaebuse põhjal. Kohtupraktika kohaselt võib väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik

§-s 133 nimetatud küsimused. Kui kohtul tekivad aga kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ning väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral

§-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung

§ 120lg 2 alusel (RKKK 17.02.2020, 4-19-3994, p 6). 3

§ 20

lg 4 kohaselt nõutav kassatsiooni- ja teistmisavalduse esitamisel.

§ 19

lg 3 järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 2 järgi antakse väärteoasjas riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata üksnes sellisele füüsilisele isikule, kes pole valinud kaitsjat kokkuleppel ning kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Kriminaalasjas saab seevastu riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kaitsja kohustuslikkusest olenemata iga kahtlustatav või süüdistatav kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kes taotleb kaitsja osavõttu. Nii on seadusandja lugenud menetlusalust isikut üldjuhul võimeliseks end ise maakohtus esindama. Seega juhul, kui kaebaja ei ole märkinud andmeid kaitsja kohta, on põhjendatud eeldada, et ta esindab ennast ise. Kui menetluse käigus siiski selgub, et kaitsja osavõtt on kohustuslik, on kohtul võimalik määrata kaitsja RÕS § 6 lg 2 alusel. 17. Viimase puudusena heitis kohus ette, et kaebaja ei märkinud kaebuses tunnistajate nimesid, keda ta soovib kohtumenetluses üle kuulata.

§ 115

lg 5 p 3 kohaselt tuleb tunnistajate nimed lisada juhul, kui kaebaja on taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Miski J. Vahteri kaebusest ei viita sellele, et kaebaja oleks soovinud maakohtus ühtegi tunnistajat üle kuulata. Selle eraldi kinnitamata jätmine ei ole niisiis puudus, mis takistaks asja läbivaatamist. 18. Kokkuvõtlikult ei hinnanud maakohus, kas J. Vahteri kaebuse puudused takistasid väärteoasja sisuliselt menetlemast. See tingis maakohtu poolt

§ 118lg 2 p 3 alusel põhjendamatult J.

Vahteri kaebuse läbi vaatamata jätmise. Ringkonnakohus loeb selle minetuse

§ 150lg 2 tähenduses oluliseks.

Tuginedes

§ 194lg-le 3, § 150 lg-le 2, §-le 152 saadab ringkonnakohus J.

Vahteri kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 4