Obsah (6)

§ 164§ 657§ 651§ 456§ 654§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-25-17039 Ts

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, jättes rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku
2. oktoober 2024 kuni
3. oktoober 2025 eest või ajatada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise tasumine igakuiste maksetena mitte üle 70 euro kuus või kohtu äranägemisel mõistlikus suuruses. Alternatiivselt palub kostja tühistada Viru Maakohtu
4. veebruari 2026 otsus täies ulatuses ning saata kohtuasi samasse maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega. Maakohus leidis, et tõendamata on pooltevaheline kokkulepe elatise mittetasumise kohta ajavahemikul
5. oktoober 2024 kuni
6. oktoober
7. Kostja hinnangul oli poolte vahel kokkulepe, et kostja loobub poolte ühisomandis oleva korteri müügist saadavast rahast hageja ema kasuks tingimusel, et hageja ema ei nõua kostjalt elatist vähemalt ühe aasta jooksul (tegelikult oli kokkulepe kaheks aastaks). Tähtsust ei oma, et kostja on nimetanud seda „kingituseks“, sest see tähendas kostja jaoks oma rahalisest osast ühisvaras loobumist. Kokkuleppe täitmise tulemusena sai hageja ema 9500 eurot, mis katab 4 lapse vajadused rohkem kui kaheks aastaks. Sellega täitis kostja oma ülalpidamiskohustuse lapse eest. Kokkuleppe olemasolu tõendab ka hageja ema käitumine, st elatise mittenõudmine kuni
8. oktoobrini
9. Kui poolte vahel poleks vastavat kokkulepet olnud, oleks kostja saanud talle kuuluva osa ühisvarast rahas ning maksnud selle raha arvelt hagejale elatist. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kostja
10. augustil 2025 ja
11. septembril 2025 tehtud vastavalt 150- ja 100-eurosed maksed tõendaksid kokkuleppe puudumist. Tegemist oli vabatahtliku abiga hageja ema palvel ja oluline on, et maksed tehti aasta pärast korteri müügilepingu sõlmimist. Kohtu hinnang, et kostja tehtud kompromissettepanek tasuda 50% ulatuses tagasiulatuvat elatise nõuet kinnitab võla omaksvõttu, ei ole põhjendatud, sest kostja ettepanek oli suunatud vaidluse rahumeelsele lahendamisele. Lisaks hindas maakohus valesti tõendeid kostja sissetulekute kohta. Kohus ei oleks tohtinud arvesse võtta töötasu väljamakseid ajavahemikul
12. oktoober 2025 kuni
13. detsember 2025, sest ei olnud hõlmatud nõutava perioodiga. Samuti ei arvestanud maakohus, et
14. veebruaril 2025 väljamakse 3365,31 euro puhul ei olnud tegemist üksnes töötasuga, vaid ka puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitisega. XXXXXXXX AS-i väljamaksed ajavahemikus
15. aprill 2025 kuni
16. oktoober 2025 ei ületa 2819,83 eurot, vaid tavapäraselt moodustasid need 2307,13 eurot. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et 2200-eurone nõue ei mõjuta kostja majanduslikku olukorda. Kostja ei ole võimeline seda summat ühekordse maksena tasuma. Samuti hindas maakohus valesti kostja kulude põhjendatust. Kostja on tõendanud oma kulutused hambaravile, projekteerimisele, garaaži ülalpidamisele ja muudele kuludele. Maakohus jättis käsitlemata kostja taotluse vähendada tagasiulatuvat elatist 50% ulatuses ja/või ajatada väljamõistetava summa tasumine igakuiste maksetena.
17. Hageja ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetega ning leiab, et maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja järginud otsuse tegemisel menetlusnorme. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hageja väitel on ta nõudnud elatise tasumist hagi esitamisega kohtusse. Kuna kostja lubas elatist maksta, võttis hageja elatisenõude tagasi. Samas ei välista elatise mittenõudmine vastava nõude esitamist kohtumenetluses. Elatise mittemaksmise kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja ei nõustu, et kostja andis ühisomandi lõpetamisel oma osa eest saadu lapse ülalpidamise katteks. Raha andmist hageja seaduslikule esindaja võib nimetada kinkeks. Kui pooled oleksid avaldanud teistsugust tahet, oleks tulnud sõlmida konkreetne leping, mida käesolevalt aga tehtud ei ole. Hageja seadusliku esindaja poolt elatise nõudmist vaidlusalusel perioodil tõendab kostja poolt tehtud 150- ja 100-eurone makse. Maakohus on õigesti arvesse võtnud ja hinnanud kostjale makstud töötasu perioodil
18. jaanuar 2025 kuni
19. detsember 2025, tuvastamaks, kas tagasiulatuva elatise tasumine oleks kostjale ülemäära koormav võrreldes lapse õigusega tagasiulatuvat elatist saada. Kohtuistungil pakkus hageja seaduslik esindaja kostjale kompromissi tagasiulatuva elatise tasumiseks graafiku alusel, kuid kostja sellega ei nõustunud. Seega arvestas maakohus kostja taotlustega. Hageja ei nõustu elatise ajatamisega, kuna kostja on käitunud pahauskselt ning on hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 7. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja tagasiulatuva elatise nõue. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust igakuise elatise väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 2 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks tagasiulatuvalt 12 kuu eest enne hagi esitamist elatis välja mõista või on kostja sel ajavahemikul oma ülalpidamiskohustuse täitnud, mistõttu ei ole alust selles osas hagi rahuldada.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 2200 eurot. Kostja väitel täitis ta ajavahemikul
3. oktoober 2024 kuni
4. oktoober 2025 ülalpidamiskohustust vanemate omavahelise kokkuleppe alusel: kostja loobus poolte ühisomandis oleva korteri müügist saadavast osast hageja seadusliku esindaja kasuks tingimusel, et hageja seaduslik esindaja ei nõua kostjalt elatist vähemalt ühe aasta jooksul (kostja väitel oli kokkulepe tegelikult sõlmitud kaheks aastas). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et kostja tegevust saab käsitada üksnes kingituse tegemisena, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisena. PKS § 100 lõike 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud vanemate vahel kokkuleppe olemasolu elatise mittemaksmise kohta PKS § 100 lg 3 mõistes. Kohtule ei ole esitatud kirjalikku kokkulepet ega kirjavahetust, millest nähtuks poolte vahel kokkulepitu. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud kostja vastuolulised väited ja käitumise. Eelistungil väitis kostja esmakordselt, et kinkis korteri hageja emale; viimases kirjalikus seisukohas aga selgitas, et müüs koos hageja emaga kummagi kaasomandis olnud korteri ning müügist saadud raha jäi hageja emale. Lisaks on kostja vaatamata oma väidetele, et tal puudus tagasiulatuval perioodil elatise tasumise kohustus, teinud hagejale kahel korral ülekandeid vastavalt 150 ja 100 eurot. Samuti pakkus kostja kompromissina elatise tasumist 50% ulatuses hageja nõutud summast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet elatise mittetasumise kohta, kuid välistatud ei ole vanemate vaheline vara jagamise kokkulepe. Vara jagamise kokkulepe aga ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest ega asenda seda.
5. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal on piisav sissetulek tagasiulatuva elatise maksmiseks ning et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Maakohus on PKS §-i 108 alusel tagasiulatuvat elatist välja mõistes õigesti arvestanud, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh 6 vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusnorme kostja sissetuleku suuruse hindamisel. Kostja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta töötasu väljamakseid ajavahemikul
8. oktoober 2025 kuni
9. detsember 2025, kuna see ajavahemik ei ole hõlmatud tagasiulatuva elatise nõudmise perioodiga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel pidi maakohus nõude ulatuse määramisel arvestama nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aegset ülalpidamisvõimet ning elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja äärmiselt raskesse olukorda asetamist. Seega on maakohus põhjendatult käsitlenud kostja töötasu ajavahemikul
10. oktoober 2025 kuni
11. detsember 2025 kostja ülalpidamisvõime hindamisel. Maakohus on tuvastanud, et AS XXXXXXXX maksis kostjale ajavahemikul
12. jaanuar 2025 kuni
13. veebruar 2025 igakuist töötasu vahemikus 1952,20 – 3365,31 eurot, keskmiselt 2619,21 eurot kuus. Kostja väide, et maakohus ei oleks tohtinud viimast makset 3365,31 eurot arvestada täies ulatuses, kuna see sisaldas ka puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitist, ei ole põhjendatud. Tegemist on kostja sissetulekuga, mida maakohus pidi kostja ülalpidamisvõime tuvastamisel arvesse võtma. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et XXXXXXXX AS-i väljamaksed ajavahemikul
14. aprill 2025 kuni
15. oktoober 2025 ei ületanud 2819,83 eurot ning moodustasid tavapäraselt 2307,13 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud kostjale XXXXXXXX AS-i makstud töötasu ajavahemikul
16. aprill 2025 kuni
17. detsember 2025 2307,13 – 3236,52 eurot. Kohtupraktikas levinuima meetodi — aritmeetilise keskmise — kohaselt on kostja keskmine töötasu vaadeldud perioodil 3012,82 eurot kuus.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka selles, et kostja kulud on ülepaisutatud ega ole vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus nõustub enamuse maakohtu vastavate põhjendustega vältimatute kulutuste osas, välja arvatud hambaravi kulu osas. Proteesimiskulu saab pidada vajalikuks kulutuseks, sest tegemist on meditsiiniliselt põhjendatud raviga. Kostja ei ole tõendanud, et projekteerimise, garaaži ülalpidamise ja muud kulutused oleksid vältimatult vajalikud. Vanema esmakohustuseks on tagada lapse ülalpidamine, seejuures kahjustama enese tavalist ülalpidamist. Maakohus on tuvastanud, et suur osa kostja kulutustest on toreduslikud, mitte vältimatult vajalikud.
19. Kostja on esitanud taotluse tasuda tagasiulatuv elatis maksegraafiku alusel.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 445

lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline taotluse rahuldamine on mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kuna tasumise ajatamine riivab paratamatult hageja huve, siis on ajatamine võimalik üksnes erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole esitanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse taotluse 7 rahuldamist kaaluda, mistõttu jääb kostja taotlus rahuldamata. Kostja viidatud asjaolu, et tagasiulatuva elatise tasumine ühekordse maksena halvendab tema majanduslikku olukorda, ei ole selline, millest tulenevalt oleks põhjendatud eelistada kostja huve hageja omadele. Lisaks pidi kostjale olema hagi kättesaamisel ettenähtav, et tal võib tekkida tagasiulatuva elatise tasumise kohustus. Seega tulnuks kostjal kaaluda hageja ettepanekut kompromissi ja maksegraafiku sõlmimiseks (kohtuistungi protokoll, dtl 133). Kostja kompromissi sõlmimisega siiski ei nõustunud. Kuna kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat elatisnõuet täita, ei pea ringkonnakohus tagasiulatuva elatise ajatamist põhjendatuks. 13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8