Obsah (9)

§ 101§ 84§ 94§ 91§ 116§ 96§ 99§ 102§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-26-2958 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2026. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. L. hagi O. K. vastu põlvnemise tuvast

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele.

1. Igakuised elatisemaksed kanda I. L. arvelduskontole nr EEXXX iga kuu
2. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
3. Menetluskulud jätta 5.1 5.2 elatise nõudes poolte enda kanda. põlvnemise tuvastamise nõudes O. K. kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. O. L. esitas 6.02.2026.a. oma seadusliku esindaja I. L. kaudu Viru Maakohtule hagi O. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis I.L. ja O. K. suhtest 11.04.2023.a tütar O., kuid kostja ei ole lapse sünnitunnistusel lapse isana märgitud, kuna kostja ei soovinud tol hetkel isadust ametlikult tunnistada. Põhjuseks oli asjaolu, et kostja viibis Eestis ajutiselt ega teadnud, kui kauaks ta siia elama jääb. Pooled läksid lahku siis kui laps oli aastane, kostja toetas last regulaarselt rahaliselt ning suhtles lapsega. Alates oktoobrist 2024 lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks elatise maksmise, kuna leidis endale uue elukaaslase. Kostjal tekkis kahtlus lapse põlvnemises temast ning hiljem kostja ei soovinud, et laps teaks isa olemasolu kohta. O. K. ei ole vabatahtlikult isadust omaks võtnud ega osale lapse ülalpidamises. Hageja palub - tuvastada, et O. K. on O. L. bioloogiline isa (O. L. põlvneb O. K.st). - välja mõista O. K.lt elatis O. L. kasuks

§ 101järgi arvestatud miinimummääras, so hetkel 301,74 eurot kuus (dtl 6).

II O. K. VASTUVÄITED

1. O. K. ei tunnista oma isadust alaealise O. L. suhtes väites, et tal on põhjendatud kahtlusi põlvnemise osas. Kostja väitel oli lapse eostamise perioodil lapse emal I. L.l lähedane suhe ka teise mehega, mis seab kahtluse alla lapse bioloogilise päritolu. Kostja on teinud lapse emale ettepaneku teostada DNA-ekspertiis vabatahtlikult, kuid lapse ema keeldus. Sellest tulenevalt taotleb kostja molekulaargeneetilise (DNA) ekspertiisi määramist, et tuvastada, kas alaealine O. L. põlvneb kostjast või mitte. Elatise nõude osas märgib kostja, et juhul kui ekspertiis kinnitab tema isaduse, on ta nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 301,74 eurot alates
2. veebruarist
3. 2 Juhul kui ekspertiis näitab, et laps ei põlvne kostjast, palub kostja jätta elatisenõue rahuldamata, kuna tal puudub sellisel juhul ülalpidamiskohustus. Menetluskulude jaotuse osas leiab kostja, et TsMS § 164 lg 1 alusel peab kumbki pool kandma oma menetluskulud ise, välja arvatud ekspertiisi kulud, mis tuleb jagada poolte vahel võrdselt. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et O. L. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Põlvnemise tuvastamise nõue
6. Perekonnaseaduse (

) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt

§ 84lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 11.04.2023.a sündinud O. L. (sünnijärgne perekonnanimi G., nime muutmine dtl 12) sünnitõendil (tõend nr 181-2023/634 XXX.a., dtl 11) kanne isa kohta puudub. O. L. ja O. K. abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu. Vastavalt

§ 94

lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui

§ 84

lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

§ 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
2. Hagiavaldusele lisatud O. L. ja O. K. sõnumivahetusest tuleneb selgelt, et kostja oli teadlik lapse olemasolust, kuid elatise maksmise eelduseks oli DNA-test. Kostja kirjutas ka, et „ei ole vaja lapsel teada mind, las mõtleb, et tema isa suri“ (dtl 15, 17).
3. Kohus määras 6.03.2026.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas O. L. põlvneb O. K.st (dtl 57-58). 7.05.2026.a. a ekspertiisiakti nr 26E-GL00038-01 (dtl 64-66) järelduse kohaselt saab O. K. olla >99, 99999999% tõenäosusega O. L. bioloogiline isa (dtl 65). Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et O. L. põlvneb O. K.st ja kostja on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude. 3 Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (vt Riigikohtu 11.06.2008.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3608). Elatise nõue
4. Hageja palub O. K.lt elatise välja mõista

§ 101

järgi arvestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 6.02.2026.a.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (

§ 101

järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. 10. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, märgib O. K., et juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine, on ta nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt

§ 101

järgi arvestatud määras (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) ning tasub igakuised maksed hageja seadusliku esindaja pangakontole kuu

1. kuupäevaks (vt dtl 45-49). Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kostja on elatise nõude (sh nõutud suuruse) omaks võtnud, mistõttu puudub vajadus analüüsida vanemate majanduslikku seisundit.
2. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist vastavalt

§ 101arvestatule (ehk muutuva suurusena).

4 Elatist muutuva suurusena arvutatakse järgmiselt: 12.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (

§ 101lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta oli /on  alates 01.04.2025-31.03.2026 282,31 eurot,  alates 1.04.2026 295,86 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 12.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta

1. aprillil.
2. aastal oli keskmine brutokuupalk 1981 eurot;
3. aastal oli 2092 eurot Arvestus kujuneb järgmiselt: - 1.04.2025-31.03.2026 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. - alates 1.04.2026 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot 12.3

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

§ 101

järgi arvestatud igakuise elatise miinimummäär oli/on - 1.04.2025-31.03.2026 341,74 – 40 = 301,74 eurot; - alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 12. 12.4

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavaldusest ja kostja vastusest ei tulene antud juhul, et laps viibiks arvestatava osa kuust isa juures, mida tuleks elatise suuruse puhul arvestada. Seega

§ 101lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, mis viitaksid, et kostja on

§ 102

olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), kohtu ette toodud ei ole. 14. Kohus rahuldab O. L. elatise nõude ja mõistab O. K.lt välja elatise tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 6.02.2026.a.

§ 101

järgi arvestatud määras 301,74 eurot kuus kuni 31.03.2026 ning alates 01.04.2026 318,64 eurot kuus. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 5 15. Kohus selgitab, et vastavalt Ts

MS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus 16. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 16.1 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 16.2 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 1 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks. Kostja tasus ekspertiisikulu katteks 140 eurot (dtl 55). Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud menetluskulud kostja O. K. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6