Obsah (11)

§ 18§ 17§ 1§ 2§ 45§ 46§ 44§ 47§ 49§ 8§ 54

2-26-555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-555 X.A maksejõuetusavald

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1).

1. Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele p.12 täitmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. 2 Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1.X.A esitas 09.01.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on kutsekeskharidus plaatija erialal. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga võlgnik ei tööta. Tema sissetulekuks on töötutoetus, millele lisandub riiklik peretoetus ning ülalpidamismaksed, kokku 560 eurot. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 22 713,39 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Kohus võttis 26.01.2026 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas X.A usaldusisikuks Piret Altosaare ja tegi talle ülesandeks

§ 17nõuete täitmise.

Kohus peatas täitemenetlused ja sundtäitmised. Usaldusisik esitas 18.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi kohustusi vähemalt 18 099,29 euro ulatuses. Võlgniku kõigi kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid ja on algatatud täitemenetlused (v.a. üks B2 Impact nõue). Seetõttu on võlausaldajate hulgas ka nõudeid täitev kohtutäitur. Võlgnikul vara puudub. Usaldusisikule teadaolevalt puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul on olnud sissetulek peretoetusena 160 eurot, töötutoetus umbes 399 eurot ja elatis lapsele 200 eurot, kokku 759 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebapiisav ja ebastabiilne sissetulek olukorras, kus võlgnikul on perekondlikud ülalpidamiskohustused. Esimesed laenud on võetud esmavajaduste rahuldamiseks. Raskuste tekkimisel laenude tagasimaksmisel võttis võlgnik uued laenud eelmiste laenude tagasimakseteks. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Kohus pidas kohtuistungi 25.mail 2026, kus osales võlgnik. Võlgnik ei mäleta, et ta oleks usaldusisiku aruannet lugenud, ehkki tema allkiri on sellel all. X.A nõustub, et tema kohustuste summa võib olla üle 18 000 euro, tema pangakonto on arestitud 23 000 euro ulatuses. Kõigi nõuete kohta on kohtulahendid ja täitmisel kohtutäiturite käes. Maksekäsumenetlustes ta vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik on nüüd hiljuti kolinud elama uue elukaaslase talusse. Lapsed elavad võlgnikuga koos. Võlgnik selgitab, et tal on nüüd töötutoetus lõppenud, sai maikuus toimetulekutoetust ja toidukaardi, et toitu varuda. Loodab tööle saada xxxx lasteaeda, küll lühiajaliselt. X.A soovib pankroti väljakuulutamist ja tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta teab, et peab menetluses tööl käima ja makseid tegema. Kohtu seisukoht
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

-s sätestatud korras.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). 3 PankrS § 1 lg 1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 2

lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

1. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik X.A on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 18099,29 euro väärtuses. Vara võlgnikul puudub. Tema sissetulek on peretoetus ja elatis (lapse ülalpidamiseks) kokku umbes 360 eurot. Töötutoetuse saamine on lõppenud, võlgnik loodab saada ajutiseltki tööd. Võlgniku võlausaldajad on inkassofirma (loovutatud nõuetega), kiirlaenufirmad ja kohtutäiturid. Võlgnik X.A on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita, sissetulek ei ole äraelamisekski piisav.
2. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus

§ 18

lg 2 p 2 alusel välja X.A pankroti ja algatab X.A kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine

§ 45

lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Vastavalt

§ 45

lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Kohus määrab PankrS § 86 alusel võlgnikule kohustuse anda võlgniku vanne. Võlgniku vanne tuleb anda enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ly Müürsoo. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1). 8.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (Pankr

S § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 4       Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu 10. Usaldusisik Piret Altosaar on esitanud kohtule tegevusaruande ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu 7 tunni eest tunnitasuga 75 eurot kokku 525 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul X.A maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 7 tundi, sh: - - Kohtu määrusega tutvumine, kohtutäiturite kojale usaldusisiku määramise ja täitemenetluste peatamise teade, päring nõuete kohta täitemenetlustes – 0,5 tundi; Järelepärimiste koostamine ja edastamine pankadesse, Maksu- ja Tolliametile – 0,5 t; Päring võlgnikule teadaolevatele võlausaldajatele ja päringud inkassoteenust pakkuvatele ettevõtetele ja Finantsinspektsiooni lehel registreeritud krediidiandjatele – 1,25 tundi; Selgitatud välja võlgniku maksejõuetuse põhjused, suhtlemine võlgnikuga, andmete kontroll registritest – 1,25 tundi; Krediidiandjate, inkassoteenust pakkuvate ettevõtete ja krediidiasutuste vastuste kontrollimine, võlausaldajatelt saadud nõuete kontrollimine, puuduolevate dokumentide nõudmine, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine – 1,5 tundi; Vara nimekirja koostamine ja kohtule esitamine- 2 tundi. 11.Usaldusisik on tasu palunud määrata 7 tunni eest tunnitasuga 75 eurot tunnis, seega tasu kokku 525 eurot. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest. Tasu maksta välja büroole Usaldus ja Õigus OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 5 12.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus peab ajakulu 7 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks

§ 54

lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu väljamõistmine riigi vahenditest on riigipoolne menetlusabi, mida antakse juhul, kui menetluse kulusid ei saa katta võlgniku varast ja sissetulekust (TsMS § 183 lg 2). Käesoleval juhul võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt katta maksejõuetusavalduse läbivaatamisel tekkinud kulusid. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest.

1. Tasu väljamõistmisel riigi vahenditest kuulub kohaldamisele PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri määrus ja seal ette nähtud tasumäärad. Seetõttu ei saa rakendada usaldusisiku kasutatud tasumäära 75 eurot tund. Selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2024.a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222 p.
2. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätete alusel 7 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 462 eurot. 6 Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et OÜ Usaldus ja Õigus (rk käibemaksukohustuslane, seega käibemaksu tasule ei lisandu. 17101426) ei ole Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (

§ 54lg 11.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7