KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2310 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Rahvako

§ 184

lg 1 järgi Prokurör Lily J.K-l Süüdistatav J.K Elukoht: xxx ID: XXX; ei õpi, ei tööta Tõkend: ei ole kohaldatud Kriminaalkorras varasemalt karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: 1. Mõista J.K õigeks talle

§ 184lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 2. Menetluskulud kogusummas 813.60€ jätta Kr

MS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda. 3. Konfiskeerida

§-de 83 lg 4 ja § 191 alusel narkootiline aine 20 lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) marki, mis jätta NPALS § 7 lg 3 alusel 1 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kasutamiseks või hävitamiseks. aine säilitamiseks, õppeotstarbel 4. Paberist kirjaümbrik ja EKEI-st tagastatud pakend, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. II Poolte seisukohad 2. Prokuröri hinnangul on esitatud süüdistus tõendamist leidnud kaudsete tõendite kogumiga. Prokurör palus J.K

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel taotles prokurör jätta J.K-le mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, kui J.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Süüdistatav J.K ei tunnistanud ennast süüdi

§ 184lg 1 järgi esitatud süüdistuses (kt lk 56).

1. J.K kaitsja, vandeadvokaat Ann Saar on seisukohal, et kuriteo toimepanemine ei ole piisava kindlusega tõendatud. Seega palub kaitsja J.K õigeks mõista. Kui kohus peaks jõudma vastupidisele seisukohale, palub kaitsja määrata isikule lühem katseaeg prokuröri taotletust ning vähendada isikult väljamõistetavaid menetluskulusid, mille tasumine vähendatud osas määrata ositi aasta jooksul.
2. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistaja, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava J.K poolt talle

§ 184lg 1 järgi etteheidetava teo toimepanemine ei ole leidud tõendamist.

KOHTU SEISUKOHT III J.K süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi 6.

§ 184

lg 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s

1. Selle sätte kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. J.K-le heidetakse ette narkootilise aine üle piiri toimetamist selle omandamise ja valdamise eesmärgil.
2. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas J.K pani toime

§ 184lg 1 mõttes narkootilise aine käitlemise suures koguses.

1. Süüdistuse kohaselt toimetas J.K postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiid (edaspidi LSD). Selleks tellis J.K narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 23.07.2018 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist enda nimele ja aadressile XXX 20 margiks perforeeritud LSD-ga immutatud paberitüki. 3
2. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-56-15 asunud seisukohale, et

§ 184lg 1 (ei teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ega alates 1.

jaanuarist

1. a kehtivas redaktsioonis) ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata. Käesoleva aja narkokuritegevuse trende arvestades on narkootilise aine tellimine posti teel ilmselgelt üks aktiivsemaid narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise avaldumisvorme.
2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.07.2018 läbivaatuse aktilt nr 18LA1268751-1 nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja nr 00002551607EE. Kirjal puuduvad saatja andmed. Saajaks on märgitud J.K, aadress XXX, Maksikirja läbivaatusel tuvastati 20 marki läbipaistvas minigripp kotis, mis suunati täiendavale kontrollimisele lähtuvalt Tolliseaduse § 1 lg-st 2 ja §-dest 60 ning 61, samuti Korrakaitseseaduse §-st
3. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Selliste ainete sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel (kt lk 16-17). Eelviidatud maksikirja ja selle sisu on vaadeldud MTA poolt ning selle kohta on koostatud 15.11.2018 ka asitõendi vaatlusprotokoll. Selles nähtub samuti antud kiri, saaja aadress, postitempel postitamise päeva kohta 18 VII 18-
4. Ümbriku sees on minigripkotike, milles on ristkülikukujuline õhukesest papist tahvlike, mis on perforeeritud 20-ks margiks (kt lk 19-20). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.12.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-AN1474 nähtuvalt esitati ekspertiisiks 20 margiks perforeeritud paberitükk massiga 0.32g. Uurimistulemusena selgus, et paberitükk sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata. Lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (kt lk 21, 68).
5. Kõnealune kiri ei jõudnud adressaadini, kuid pidades silmas kirjal olnud aadressi XXX, teostati ka antud aadressi teenindava postkasti vaatlus. Postkast asub lisaks neljale samalaadsele postkastile kinnitatuna aia külge, mis kuulub aadressil XXX asuvale majale. Postkasti kaugus XXX majast on umbes 30 meetrit. Konkreetne postkast on reas keskmine ning uks oli vaatluse momendil suletud (kt lk 25-28). Süüdistatava ütluste kohaselt nende postkast ei olnud tol ajal lukustatud, uks käis lihtsalt lükata-tõmmata lahti (kt lk 61).
6. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et tellitud margid sisaldasid narkootilist ainet ning et nende kogus oli suur NPALS § 3 1 lg 3 mõttes, olles piisav tekitamaks joovet vähemalt 10-le inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest menetleja järelpärimisele nähtub, et LSD suure koguse piirmääraks on 10 immutatud marki (kt lk 66-68). Ka Riigikohus on põhjalikult käsitlenud narkootilise 4 aine suure koguse tuvastamist lahendis asjas nr 3-1-1-95-
7. Märgitud lahendi punktidest 20-31 nähtuvalt on Riigikohus pidanud lubatavaks, et olukorras, kus ekspert markides sisalduva puhta psühhotroopse aine kogust kindlaks ei määra, lähtutakse suure koguse tuvastamisel põhimõttest, mille järgi piisab ühest psühhotroopset ainet sisaldavast margist narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele inimesele. Käesolevas kaasuses on J.K nimele adresseeritud 20 konkreetset marki, ületades selgelt suure koguse lävendi.
8. Vaidluskoht käesolevas kaasuses on, kas konkreetsed margid tellis süüdistatav, pannes seeläbi toime narkootilise aine käitlemisteo, mis jäi vähemalt katse staadiumisse või ei ole antud narkootilise aine tellimine isikule piisava kindlusega omistatav. Kaitsja hinnangul ei ole see piisavalt tõendatud. Prokuratuur on aga seisukohal, et kaudsete tõendite kogumiga on isikule etteheidetav tegu siiski leidnud tõendamist.
9. Järgnevalt tulebki kohtul hinnata, kas olemasolevate tõendite pinnalt on kogumis võimalik jõuda jaatavale seisukohale just J.K poolt narkootilise ja psühhotroopse aine tellimise osas.
10. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad 2 ülekannet summas 40 ja 30 eurot vastavalt 25.06.2018 ja 17.07.2018 N.V-le (kt lk 35). N.V kuulati tunnistajana kohtuistungil üle. Ülekuulamisel selgitas ta, et müüs J.K-le platvormilt Localbitcoins.com bitcoine pangaülekandega 2 korda. Makseselgituses „h4n1virus“ oli J.K kasutajanimi. Tunnistaja tegutses ise bitcoinide vahendamisega oma kriminaalsete tegevuste varjamiseks ja väikese vahekasu teenimiseks. Nimelt on ta karistatud samuti narkootikumide tellimise eest. On olnud seotud LSD ja marihuaana tellimisega. Tunnistaja ütluste kohaselt toimub narkootikumide tellimine tumeveebis spetsiaalse Tor-brauseri kaudu. Bitcoinid tuleb saata eraldi veebilehele tumeveebis. Juttu sellest, milleks kasutab J.K ostetud bitcoine, tunnistajaga ei olnud. Tunnistaja teadmiste kohaselt kasutatakse tema tutvusringkonnas krüptoraha kas spekuleerimiseks, et kasu teenida või narkootikumide ostmiseks. LSDga immutatud markide hind oli tunnistaja mäletamise kohaselt keskmiselt 3-5 eurot ühe margi kohta (kt lk 58-60). Kohtule on edastatud ka tunnistaja poolt uurimisasutusele saadetud päringu vastus, millele on lisatud väljavõte kahest platvormil localbitcoins.com tehtud tehingust tunnistaja ja J.K vahel. Nendelt nähtuvalt soetas ostja „h4n1virus“ müüjalt „ElPablito“ 25.06.2018 summas 40 eurot 0,00708829BTC ja vahendustasu platvormile oli 0,00007088BTC tehingu eest. 17.07.2018 soetas ostja „h4n1virus“ müüjalt „ElPablito“ summas 30 eurot 0,00500384BTC ja vahendustasu platvormile oli 0,00005004BTC tehingu eest (kt lk 39-41). Just „h4n1virus“ oli märgitud ka J.K pangakonto väljavõttelt nähtuvalt N.V-le tehtus maksete selgitusse ning süüdistatav kinnitas, et ostis N.V-lt bitcoine kahel korral kokku 70 euro eest (kt lk 61). Ka eelviidatust ei nähtu, mis tehinguid võis J.K soetatud bitcoinidega edasi teha.
11. Süüdistatav ei tunnista, et soetas tunnistajalt 70 euro väärtuses omandatud bitcoinide eest narkootilist ainet tumeveebi keskkonnas. Süüdistatava kaitseversioon seisneb selles, et ta vahetas tunnistajalt soetatud bitcoinid teiseks kübervaluutaks ethereumideks, mis vahetas omakorda RC tokenite vastu. Alguses proovis ühe summaga, kui põrus ja siis katsetas väiksema summaga uuesti. On tellinud Inglismaalt 5 45 euro eest telefoniekraani, kuid rohkem ei tule ette, et oleks tellinud kuskilt välisriigist midagi. Hollandist narkootikume ta tellinud ei ole ning LSD kohta teab vaid nii palju, kui on lugenud netist, näiteks Vikipeedia esseest. Ise seda tarvitanud ei ole. 2016 aasta novembris on teda karistatud väärteo korras kanepi suitsetamise eest. Rahatrahvi summas 40 eurot ning 36 testi tasu on ära maksnud. Proovis esimest korda narkootikume 14-aastaselt, kuid pärast karistamist ta teadlikult narkootikume tarvitanud ei ole. Üldine suhtumine narkootikumidesse on neutraalne, ise kokku ei puutu (kt lk 60-64).
12. Kaitsja on rõhutanud kaitsekõnes käesoleva asja oletuslikkust ning leiab, et asjas esitatud tõendid ei viita täpselt ja kindlalt sellele, et isik, keda süüdistatakse, on teo toime pannud. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-114-13 p-s 9 kinnitanud aastatepikkust ja jätkuvalt kehtivat kaudtõendite kogumis hindamise põhimõtet. Nii on Riigikohus märkinud, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Lahendis asjas nr 4-19-447 on Riigikohus märkinud, et arvestades NPALS § 15 1 lg-s 1 sisalduva väärteokoosseisu esimese teoalternatiivi eripära ja asjaolu, et seadusandja on lugenud väikese ainekoguse ebaseadusliku omaks tarbeks käitlemise kõrval eraldi karistatavaks ka narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise, kinnitas kolleegium, et üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, kuid vähemalt eelviidatud konkreetse väärteokaasuse taustal pidas võimalikuks erandeid. Samas ei saa kohu hinnangul teha eelviidatud lahendist kaugeleulatuvaid järeldusi käesolevat kriminaalasja lahendades ning lähtuda tuleb tõendite kogumis hindamise ja nende piisava paljususe nõudest.
13. See, milliseid tõendeid konkreetne süütegu ja toimepanija endast välismaailma jätab, ei ole menetleja mõjutada ning sageli on viited teole just kaudsete tõendite vormis. See aga ei tähenda, et otseste tõendite puudumisel kaasneks reegeljuhtumil õigeksmõistmine. Esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis ning selgitada, kas sellest kogumist saab moodustada sellise tervikpildi, mis langeb kokku esitatud süüdistusega. Käesoleval hetkel seda kohtu hinnangul teha võimalik ei ole.
14. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum ebapiisav järeldamaks, et J.K pani toime talle etteheidetava kuriteo. Kui üheselt on selge, et suures koguses narkootilist ainet saadeti J.K nimele ja tema aadressile, puudub siiski teave selle kohta, et tellijaks oli just J.K.
15. Prokuratuuril ei ole võimalik tõendada vastavate väljavõtetega narkootilise aine ostutehingut, mis on tehtud tumeveebis, kuivõrd sinna sisenemiseks kasutatav internetibrauser Tor ei säilita sealseid sirvimisandmeid, millest tulenevalt puudub võimalus tuvastada täpne aeg ja veebiaadress, kust keelatud aineid osteti. Tegemist on keskkonnaga, mis teadaolevalt ei salvesta selliseid andmeid ning kus on seetõttu 6 hõlbus äritseda erinevate illegaalsete kaupadega. Seega antud asjaolu tõendamine ongi arusaadavalt keeruline. Samas mitte võimatu ning antud lünk oleks ületatav teiste täiendavate tõendite esitamisega.
16. Esimese ja kaalukaima kahtluse isiku kahjuks tekitab asjaolu, et Eesti Vabariiki saadeti süüdistatavale adresseeritud Hollandist pärit maksikiri, millel puudusid saatja andmed ja saajaks oli J.K. Kirja saatmine süüdistatavale adresseerituna viitab temale kui narkootilise aine tellijale. Saaja isik ning elukoht langevad kokku. Arvestades, et tegemist on keelatud kaubaga, siis ei ole usutav, et ka saatja poolelt suhtutaks selle adresseerimisse lohakalt, mistõttu puudub alus kahelda, et adressaadi ja aadressi määramisel ei eksitud. Menetluses on tõusetunud kahtlus, et kõnealused margid tellis keegi kolmas antud aadressile, kes teadis, et seal elab J.K.
17. 26.02.2019 tegi Maksu- ja Tolliamet XXX asuva aia küljes asuvate postkastide vaatluse (tl 26-28). Vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava ütlusi selle kohta, et neile kuuluv postkast ei asu xxx maja juures, vaid sellest eemal ning et neile kuuluv postkast ei ole lukustatav. Kui postkastidel 11,12,16 tundub vähemalt lukustamise võimalus olevat olemas, siis postkastil 14 puudub see olevat. Fotolt nähtub, et metalne lukusüdamik puudub, selle asemele on midagi valget topitud (foto nr 2).
18. J.K nimele ja tema elukoha-aadressile saadetud lihtkiri ( suurusega 110 x 220 mm, vt foto tl 19) edastatakse vastavalt AS Eesti Post „Universaalse postiteenuse tüüptingimuste“ punktis 4.1.1.
19. sätestatule (tl 23-24) saajale kuuluva postkasti kaudu. Kuna ümbrikus sees oli vaid minigripkotike ja ristkülikukujuline õhukesest papist tahvlike, mis oli perforeeritud 20-ks margiks ( vt foto 2, tl 20), siis ei ületanud ümbriku paksus 20 mm, millest tulenevalt oleks kiri pandud postkasti, kui seda ei oleks Maksu- ja Tolliamet kontrollinud ja ära võtnud.
20. Arvestades seda, et kõigil inimestel oli ligipääs xxx aia küljes tänava ääres asuvatele postkastidele, ei ole välistatud võimalus, et keegi teine on J.K nimele tellinud narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Millisel põhjusel ja kes, ei ole kohtul võimalik kriminaalasja materjalide põhjal kindlaks teha, ka süüdistatav ei osanud kedagi esile tõsta. Narkootiliste ainete tellimisel teise isiku nime või vale nime kasutamine selleks, et välistada enda seostamist ebaseadusliku tegevusega, ei ole väga erakordne.
21. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt narkootilise aine tellimine J.K nimele ja aadressile ei ole tõenäoline, sest sellega kaasneb risk saadetisest ilma jääda, mistõttu saab järeldada, et tellijaks oli ilmtingimata süüdistatav. Posti teel narkootilise aine tellimisega (kohtu hinnangul mitte üksnes narkootilise aine tellimisel, vaid ka täiesti legaalsete asjade tellimisel) kaasneb alati risk sellest ilma jääda. Seega peab posti teel asju tellinud isik sellise võimalusega paratamatult arvestama. Kusjuures risk sisaldab endas võimalust jääda ilma nii tellitud kaubast kui ka tellimuse eest makstud rahast. Ka käesoleval juhul võttis Maksu- ja Tolliamet narkootilise aine enne sihtkohta jõudmist ära. Seetõttu ei saa välistada, et tellijaks oli kolmas isik, kellel on mingi side kas selle maja (xxx), mille aia küljes postkastid ripuvad, või J.K perekonnaga. Lahtise postkasti kontrollimine konkreetsest aadressist eemal asuvas kõigile käidavas kohas, eriti teades, millal saabub post, ei ole eriti 7 keeruline. Tõsi, see eeldab teatavat pühendumist, kuid eramajade piirkonnas (xxxx ja xxx tänav seda XXXas ka on), väikeses kohas on üldjuhul teada, kes millisel aadressil elab, kuidas ja millal inimesed liiguvad, posti saabumise aeg jms.
22. Asjas puudub teave, mis viitaks, et J.K-le tulevad sageli sellised kirjad. Väljavõtet isiku nimele välisiigist saabunud saadetistest kohtule esitatud ei ole. Teave välisriigist isiku nimele saabunud analoogsetest saadetistest võimaldaks hinnata täiendavalt, kas tegemist oli ühekordse ja võimalik, et ekslikult adresseeritud kirjaga või on analoogsete saadetiste saabumine isikule tavapärane. Hollandist regulaarselt maksikirjade saamine muudaks võimaluse, et tellijaks oli keegi kolmas omakorda veel ebausutavamaks ning viitaks teisalt just J.K-le kui saadetiste tegelikule tellijale. Sellekohast teave oleks võinud saada ka isiku vanemate ülekuulamisega. Ka seda ei ole tehtud.
23. Samuti ei ole teostatud läbiotsimisi isiku elukohtades Valgas ja Viljandis, kus isik viibis õpingute ajal. Isiku elukohast narkootilise aine või selle jälgedega esemete leidmine või mitteleidmine võimaldaks samuti kas luua terviklikumat ja kindlamat pilti isiku poolt etteheidetava narkosüüteo toimepanemisest või õigustava tõendina viitaks pigem J.K mitteseotusele antud joovastitega ning teo mittetoimepanemisele.
24. Ka ei ole kohtu hinnangul kaks aastat enne kõnealust kuritegu 2016 aasta märtsikuus NPALS § 151 lg 1 sätestatud rikkumise toimepanemine ning internetist LSD kohta lugemine piisav jaatamaks isiku püsivat seotust narkootiliste ainetega. Süüdistatava ütluste kohaselt proovis ta kanepit 14-aastaselt ja peale seda kuni rikkumiseni harvadel kordadel tarvitas. Pärast väärteokorras karistamist enam narkootikume ei tarvitanud (kt lk 63). Isikut karistati enam kui 2 aastat enne käesoleva kuriteo toimepanemist, samuti oli tegemist teist sorti narkootilise ainega. Ka ei ole isik karistusregistri väljavõttest nähutvalt vahepealsel ajal peale käesoleva teo väidetavat toimepanemist karistatud väärteo korras narkootikumidega seonduvate süütegude eest (kt lk 44). Samuti ei ole isikult võetud proove narkootilise aine tarvitamise tuvastamiseks, mis võiks kummutada isiku versiooni narkootikumidega mitte kokku puutumisest.
25. Esitatud tõendikogumiga ei ole võimalik ka üheselt ümber lükata süüdistatava püstitatud kaitseversiooni kübervaluutade vahetamisest ja nendelt raha teenimisest. Kuigi süüdistataval oleks võimalik esitada tõendeid legaalsete ostu-müügitehingute kohta, mis ta enda ütluste kohaselt on teinud erinevate kübervaluutadega, ei soovi ta neid esitada (kt lk 64 pöördel). Võib argumenteerida, et kui süüdistataval poleks mingit puutumust süüdistuses märgitud narkootilise aine tellimisega, siis ilmselgelt isik tavaolukorras kaitseks ennast ja kasutaks võimalust esitada tõendeid kinnitamaks, et temal pole süüdistuses märgituga kokkupuudet, mitte ei loobuks kontrollimata võimalusest kaalukaid õigustavaid tõendeid esitada selgitusega, et ei tea, kas mäletab vastavaid paroole. Sellegipoolest ei saa isikule sellist kohustust panna, ega teha järeldusi sellest tema kahjuks. PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 märgivad üheselt, et keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Süüdistuses isikule etteheidetavad asjaolud peab tõendama prokuratuur. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-10-15 selgitanud, et tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Samuti ei saaks kohtult eeldada täiendavate tõendite kogumist 8 tõenduslike lünkade ületamiseks. Kohtu õigus täiendavate tõendite kogumiseks on erandlik ning jätkuvalt tuleb silmas pidada põhitõde, et süüdistuse tõendamise funktsiooni kannab prokuratuur. Samuti tuleb antud juhul arvestada, et bitcoinide ostmine iseenesest ei ole keelatud ning mitte üheselt alati seostatav ka illegaalsete tegevustega. Nagu ka tunnistaja N.V kinnitas, kasutatakse erinevaid kübervaluutasid, sh bitcoine spekuleerimiseks, et võimaliku hinnamuutuse arvelt kasumit teenida. Süüdistatav õppis xxx, mistõttu on igati mõistetav ka tema huvi küberrahade ning nendega võimaliku teenimise vastu.
26. Seega ei ole kokkuvõtvalt kohtu hinnangul tõendatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel sündmuste aset leidmine. Ka Tartu Ringkonnakohus on 07.09.2020 lahendis asjas nr 1-20-8611 pidanud, nõustudes maakohtuga, analoogset tõendikogumit ebapiisavaks isiku süü tuvastatuks lugemiseks.
27. KrMS § 7 sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning antud juhul tulebki kohtu hinnangul kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava J.K kasuks.
28. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav J.K tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi õigeks mõista.

Kuna veenvad tõendid selle kohta, et just J.K on tellinud internetist narkootilist ainet, mis toodi Eestisse postiteenuse osutaja vahendusel, so toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, puuduvad ja KrMS § 7 lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, tuleb J.K ka nimetatud süüdistuse osas õigeks mõista. Asitõendid ja konfiskeerimine 33. Prokurör taotleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos hoiul olev paberist kirjaümbrik ja EKEI-st tagastatud pakend ning hävitada need kohtuotsuse jõustumisel. Samuti taotleb prokurör EKEI keemiaosakonnas hoiul oleva narkootiline aine konfiskeerimist

§-de 83 lg 4 ja § 191 alusel ning selle NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks jätmist. 34. Nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva

§ 191

järgi konfiskeerib kohus

§ 12. peatüki 1.

jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. LSD näol on tegemist

§ 184

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainega, mille käitlemine eeldab vastavat luba. Lüsergiinhappe 1 Jõustunud 08.10.2020 9 dietüülamiid (LSD) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mille käitlemine on keelatud. Seetõttu tuleb see narkootiline aine konfiskeerida. 20 marki lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas. NPALS § 7 lg 3 alusel jätab kohus 20 marki lüsergiinhappe dietüülamiidi ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kirjaümbrik ja EKEI-st tagastatud pakend hävitada kui väärtusetud asjad. Menetluskulud
2. KrMS § 181 lg 1 tulenevalt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Süüdistatavat kaitses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann Saar. Kohtule on esitatud ka tasutaotlused õigusabiteenuse osutamise kohta kogusummas 729.60 eurot (kt lk 10-11, 52-53). Samuti on käesolevas asjas teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille maksumus oli 84 eurot (kt lk 22).
3. Kokku moodustavad menetluskulud 813.60 eurot. Antud summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Devy Einer Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Oras Rahvakohtunik 10