Obsah (14)

§ 1132§ 4034§ 113§ 406§ 4062§ 94§ 8§ 76§ 82§ 416§ 170§ 108§ 101§ 415

Tsiviilasi nr 2-25-8565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-8565 Tsiviil

§ 1132

lõikest 2 kokku 50 eurot, mis on kujunenud tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisest ning muudest kuludest, mis on seotud võlgniku makseviivitusega.

1. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 8536,24 eurot alates 28.01.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 256,02 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 8536,24 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 31.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 8,9% aastas.
2. Hageja esitab

§ 4034lg 7 järgse ümberarvestuse.

Lepingu alusel on kostja saanud laenu kokku 11 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4419,04 eurot, millest 3803,99 eurot arvestatud põhiosa ja 615,05 eurot intressi katteks. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 7696,01 eurot (11 500-3803,99). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.01.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

1. Alternatiivselt esitas hageja lepingu täitmise nõude. 10.02.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 6839,24 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3803,99 eurot, seega võlgnevuses on 3035,25 eurot. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates
2. osamaksest 10.02.
3. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3035,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8536,24 eurot, intress 278,99 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 256,02 eurot ning viivise 8,9% aastas alates 31.05.2025 põhinõudelt 8536,24 eurolt kuni selle täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3035,25 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 4660,76 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni esitades maksegraafiku. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 50, 51, 52-53, 54, 55)

1. Kostja on kohtu kirjadele vastanud, kuid ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust hageja esitatud nõude osas. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja 27.05.2023 Inbank Finance AS-iga väikelaenu lepingu nr L89012495624, mille alusel võimaldati talle laenu 11 500 eurot (dtl 15).
4. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 16.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 3 17. Lepingu krediidikulukuse määr oli 11,06% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2022 seisuga 15,31%. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 3 järgi tühine.

18. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 19.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
2. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
3. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
4. Hageja on esitanud kohtule taotluse, millest nähtuvalt on kostja 27.05.2023 krediiditaotluses (dtl 33) märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ja kohustuste suuruseks 400 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt kostjal ülalpeetavad puudusid. Samas ei nähtu taotlusest andmeid tööandja kohta (vorm on tühi). Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde.
5. Tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks analüüsinud sissetulekuid ja finantskohustusi avalikest andmebaasidest kättesaadava informatsiooni põhjal. Hageja 4 esitatud maksehäireregistri päringust nähtub (dtl 34), et see on tehtud alles enne hagi esitamist (30.05.2025), mitte enne laenu andmist, mistõttu ei saa seda käsitada krediidivõimelisuse eelneva hindamise osana.
6. Pelgalt tarbija poolt avaldatud andmete alusel ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet tarbija regulaarsete sissetulekute, igakuiste püsivate väljaminekute ega olemasolevate finantskohustuste kohta ega hinnata tarbija maksevõimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel.
7. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud üksnes taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. 26.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 29. Hageja on esitanud kohtule

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 4419,04 eurot. 30.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 31. Lepingu kohaselt (dtl 15) oli viimase osamakse tähtpäev 10.06.2027.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 32. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 06.01.2025 teatise lepingu ülesütlemiseks (dtl 28), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.01.2025 ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 27.01.2025 teatisega ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 29), mille kohta on kostjale saadetud 04.02.2025 teatis (dtl 31) nõude loovutamisest (

§ 170) hagejale.

1. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 4419,04 eurot. Hageja on oma ümberarvestuses möönnud, et sellisel juhul ei olnud kostja poolt lepingu katteks tasutut arvestades kostjal lepingu laenuandja poolt ülesütlemise avalduse esitamise ajaks 27.01.2025 võlgnevust vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning esialgsel 5 laenuandjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et laenuandjal puudus 27.01.2025 õigus võlgnevuse tõttu lepingu ülesütlemiseks. Seega on ülesütlemine tühine ning kuna kohtule pole esitatud ka andmeid lepingu hilisema ülesütlemise kohta, on leping ikka veel kehtiv.
2. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 alusel.

Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 72-73) lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, mille kohaselt pidi kostja tasuma põhivõlga ja seadusjärgses määras intressi. Hageja on kostja tasutud 4419,04 eurot arvestanud põhivõla ja seadusjärgses määras intressi katteks. Sellisel juhul oli kostjal ümberarvestuse esitamise hetkel, s.o 09.03.2026 sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 3035,

1. Kohtu hinnangul on hageja esitatud ümberarvestusest nähtuvalt 3035,25 eurot sissenõutav seisuga 10.01.
2. Seega on käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (11.05.2026) sissenõutavaks muutunud veel veebruari osamakse (põhiosa 257,33 eurot), märtsi osamakse (põhiosa 262,57 eurot), aprilli osamakse (põhiosa 261,31 eurot) ning mai osamakse (põhiosa 264,28 eurot), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa katteks 4080,74 eurot (3035,25+257,33+262,57+261,31+264,28).
3. Hageja on teinud ümberarvestuses osaliselt seadusjärgse intressi arvutused s.o ajavahemiku 10.01.2025 kuni 10.03.2026 (dtl 74) kohta ning 20.04.2026 istungil öelnud, et intressivõlgnevus on 210,80 eurot. Samas ei ole hageja esitanud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete intressiarvestust s.o alates
4. osamaksest (dtl 73). Kohus leiab, et hageja seadusjärgse intressinõue on põhjendatud ajavahemiku 10.01.2025 kuni 10.01.2026 eest summas 187,14 eurot. Edasiulatuvate maksete osas ei ole ümberarvestuses selget intressinõuet esitatud, mistõttu jätab kohus selles osas hageja intressinõude rahuldamata.
5. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased, perioodil 10.06.2026 kuni 10.06.2027, sissenõutavaks muutuvad osamaksed.
6. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 4080,74 eurot, intressi 187,14 eurot ja ülejäänud põhiosamaksed 3615,27 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 265,34 eurot maksetähtajaga 10.06.2026; 268,20 eurot maksetähtajaga 10.07.2026; 269,43 eurot maksetähtajaga 10.08.2026; 271,50 eurot maksetähtajaga 10.09.2026; 274,21 eurot maksetähtajaga 10.10.2026; 275,68 eurot maksetähtajaga 10.11.2026; 278,28 eurot maksetähtajaga 10.12.2026; 279,92 eurot maksetähtajaga 10.01.2027; 282,07 eurot maksetähtajaga 10.02.2027; 285,09 eurot maksetähtajaga 10.03.2027; 286,42 eurot maksetähtajaga 10.04.2027; 288,75 eurot maksetähtajaga 10.05.2027 ja 290,38 eurot maksetähtajaga 10.06.
8. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu ülesütlemist 11.02.2025 hagihoiatuse, 21.02.2025 korduva meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning 12.03.2025 teise korduva meeldetuletuse (dtl 35-40). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

§ 1132

lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud. Seega muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid ja lepingu haldustasu kostja ei võlgne. 39.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 6 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 40. Riigikohus on leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12). 41. Hagejal on õigus nõuda lepingu põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja lepingu põhivõlalt edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 42. Lepingus on pooled leppinud kokku viivise määras 8,90% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud lepingujärgses määras kooskõlas

§ 415

lg 1 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 4080,74 eurot, intress 187,14 eurot ning ülejäänud põhiosamaksed 3615,27 eurot edasiulatuvalt vastavalt maksegraafikule ja viivis 8,90% aastas arvestatuna lepingu nr L89012495624 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Hageja menetluskulud on kokku 1572,75 eurot, millest riigilõiv on 770 eurot ja lepingulise esindaja kulud 802,75 eurot (ilma käibemaksuta).
6. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 9892,58 eurot tasuda riigilõivu 770 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema ja Kristiine Urb, kes vastavad TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
9. Hageja esindajad on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). 7
10. Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindajate poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab praeguses asjas pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3,5 tunni ulatuses s.o summas kokku 591,50 eurot (3,5 x 169). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
11. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 1184,50 eurot (1361,50 eurost 87%).
12. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 8