← Eesti

2-26-11931/2

Obsah (5)§ 11§ 371§ 372§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Tartu Maakohus Külli Puusep 1. juuni 2026, Tartu kohtumaja 2-26-11931 G.P hagi Tartu Vangla vastu

) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 11

lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt

§-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub G.P ja Tartu Vangla vahel tsiviilõigussuhe. Hageja on seisukohal, et Tartu Vangla on ei ole talle võimaldanud avatud jalutusruumis jalutamist ja kinnises jalutusruumis jalutamine on põhjustanud hagejale allergia. Hageja etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest.

  1. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Avaldusest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud Tartu Vangla poole kaebusega, et talle ei võimaldata jalutamist avatud jalutusruumis. Kohus selgitab, et kui hageja ei nõustu Tartu Vangla poolt avatud jalutusruumis jalutamise mittevõimaldamisega, on tal võimalik esitada kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on adresseeritud just Tartu Halduskohtule.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus keeldub

§ 371lg 1 p 1 alusel avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

7.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.