← Eesti

2-26-111707/9

Obsah (7)§ 430§ 371§ 486§ 428§ 432§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-111707 Tsiviilasi I.K hagi J.U vastu võlgnevuse väljamõistmi

§ 430

ja

§ 371lg 1 p 4 järgi.

  1. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani.“
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-
  3. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. I.K esitas
  6. mail 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.U vastu 975 euro 19 sendi saamiseks. Kohus tegi
  7. mail 2026 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite sooviga tasuda nõue osamaksetena. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi
  8. juuni 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  9. Pooled esitasid
  10. juunil 2026 Tartu Maakohtule kompromisslepingu.
  11. Kohus leiab, et kuivõrd Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetluse võtta tsiviilkohtumentluse seadustiku (

) § 372 lg 1 kohaselt. 4.

486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§ 430ja § 431 sätestatu kohaselt.

5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

6. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi. 7.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda 2 2-26-111707 tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani. 9.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.