Obsah (7)

§ 444§ 407§ 445§ 123§ 129§ 162§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-336 Tsiviilasi Z.K, B.V ja Y.V

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2

1. Hagejad on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
2. Kohtu hinnangul on hagejate haginõue kostjalt elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
3. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi
4. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
5. Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hagejate ema. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus

§ 407

lg 1 II lause alusel hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejatega ega ole regulaarselt osalenud hagejate ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.

1. Hagejad on kohtule esitatud hagi taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates laste ema lahkumisest pere juurest 01.08.2025 kuni laste täisealiseks saamiseni välja elatise summas 175 eurot igale lapsele. Kohus kontrollis Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator) abil, et hagejate taotletav elatis ei ületa PKS § 101 alusel arvutatavat seadusjärgset miinimumelatist. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus summas 450 eurot makstakse laste isale (rahvastikuregistri andmete kohaselt on isal kokku 3 alaealist last), siis moodustab PKS § 101 alusel hagejate kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis Z.K puhul 281,12 eurot, B.V puhul 281,12 eurot ja Y.V puhul 271,12 eurot, kokku seega 833,36 eurot.
2. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega võivad hagejad nõuda elatist alates 01.08.2025, mil nende väitel kostja enam nende ülalpidamisel ei osalenud. Samuti on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2026.a maikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 01.08.2025 kuni 31.05.2026 eest summas 1750 eurot iga hageja kasuks (175€ x 10 kuud).
3. Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise, mis muutub sissenõutavaks alates 01.06.2026 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuivõrd hagejad on hagis taotlenud 175 euro suuruse elatise välja mõistmist, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt alates 01.06.2026 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise alljärgnevalt: 10.
4. Z.K kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.06.2026 kuni Z.K täisealiseks saamiseni (1xxxxxxxxx) välja igakuise elatise summas 175 eurot; 10.
5. B.V kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.06.2026 kuni B.V täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise summas 175 eurot; 3 10.
6. Y.V kasuks mõistab kohus kostjalt alates 01.06.2026 kuni Y.V täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise summas 175 eurot.
7. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma vastavalt hagejate seadusliku esindaja taotlusele hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hagejate kasuks alates 01.06.2026 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda laste isa pangakontole hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks selgitusega "Laste elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates 01.08.2025 kuni 31.05.2026 hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda laste isa pangakontole.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Vastavalt

§ 129

lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejate nõue oli välja mõista iga hageja kasuks 175 euro suurune elatis alates hagi esitamisest. Seega on hagi hind kokku 4725 eurot (175€ x 3 last x 9 kuud). MENETLUSKULUD 13. Vastavalt

§ 162

lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4