Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 168§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Harju Maakohus Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2026.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-5037 Aktiva Finance Group O

) nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Menetlusosalisi tuleb teavitada asja menetlusse võtmisest. 2. 11.05.2026 teatasid hageja ja kostja kohtule soovist lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-5037 menetlus ning kinnitada poolte vahel kompromiss. Kohtunikule M. Grauberg jagati asi lahendamiseks 15.06.2026.a. Pooled on jõudnud kokkuleppele lõpetada kõik käesoleva tsiviilasja vaidlused kompromissiga. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.11.2024 järelmaksulepingu nr. L89018541093, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga 2 maksumusega 1003,00 eurot. Lepingu nr. L89018541093 kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,67% aastas ja intressimäär 9,9% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 30.11.2024 järelmaksulepingu nr. L89018577685, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 249 eurot. Lepingu nr. L89018577685 kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,86% aastas ja intressimäär 9,9% aastas.
2. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt. alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65% ning alates 30.11.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,47%. Kostjaga 28.11.2024 ja 30.11.2024 sõlmitud järelmaksu lepingute krediidikulukuse määrad (23,67% ja 39,86%) vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%; 15,47*3=46,41%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.
3. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuste tegemisel lähtunud kliendi poolt esitatud andmetest. Lepingu L 89018541093 osas: võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 700 eurot ja muud finantskohustused olid 200 eurot jäi kostjale peale lepingu sõlmimist ca 500 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus summas 94,25 eurot. Kostjale jäi kätte ca 405,75 eurot ehk 58% tema sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Võrdluseks, arvestuslik elatusmiinimum
4. aastal oli 345,81 eurot (leping sõlmiti 28.11.2024). Lepingu L 89018577685 osas: Võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 500,00 eurot ja muud finantskohustused olid 100,00 eurot, jäi kostjale peale lepingu sõlmimist ca 400,00 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus summas 24,86 eurot. Kostjale jäi kätte ca 375,14 eurot ehk 75% sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Võrdluseks, arvestuslik elatusmiinimum aastal 2024 oli 345,81 eurot (leping sõlmiti 30.11.2024). Hageja hinnangul ning arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-26-5037 lõpetamisele.
6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-26-5037 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.
7. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hageja riigilõivu katteks 3 140 eurot ja lepingulise esindaja tasu 507 eurot, seega poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Pooled soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 661lg-le 4.

12.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

13. Hageja palub kohtul tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot, mistõttu kuulub

§ 150

lg 2 p 1, lg 4 alusel hagejale tagastamisele 140 eurot (280/2) Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EEXXX, vastavalt hageja taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4