lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav MIHAIL SIMONOV isikukood: 37711150295; elukoht: kohtule teadmata, viibib xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: ei tööta; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 14.09.2022.a otsusega nr 1-22-4477 karistati
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 658 tundi üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 05.06.2024.a. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. 2 kehtivat väärteokaristust. Tõkend: Harju Maakohtu 08.05.2025.a määrusega kuulutati tagaotsitavaks. Prokurör Ilona Litvinova Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada Mihail Simonov
Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras. Mihail Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Mihail Simonov’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Mihail Simonov’ilt riigituludesse: - sundraha summas 1329 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot; - kaitsjatasu 811,62 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2264,62 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 188,72 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 188,70 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700005704. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märk XXX, erinevatest kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli 04.03.2025 lisa), mis asuvad Lääne-Harju politseijaoskonna asitõendite laos – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 2 19.02.2026.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. SÜÜDISTUS Mihail Simonovi süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4477 karistati Mihail Simonovit
lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, milline karistus on käesoleval ajal kehtiv. Sellegipoolest juhtis Mihail Simonov tahtlikult uuesti ehk korduvalt mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Hiljemalt 03.03.2024 tarbis Mihail Simonov teadlikult narkootilisi aineid. Seega teadis Mihail Simonov, et tema on narkootilise joobe seisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis sellises seisundis sõidukit juhtida. Nii, istus Mihail Simonov tahtlikult mootorsõidukisse Toyota Corolla, reg.märk XXX, ning sõitis sellega 03.03.2024 kella 23:43-23:44 paiku Tallinnas mööda Ehitajate teed, nimelt Ehitajate teel asuva maja nr 86 läheduses suunaga Tammsaare tee poole, kuni kaotas sõiduki üle juhitavuse ning põrkas kokku tänavavalgustuspostiga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et Mihail Simonovil esineb narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT01123, selle lisa – hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta ning terviseseisundi kirjeldamine). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Mihail Simonov tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Mihail Simonov toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
II POOLTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et süüdistatav juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus Mihal Simonov süüdi mõista
lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega kaks aastat ja kuus kuud.
lg 1 p 1 alusel palus mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks. 3 Asitõenditeks olevad DNA-proovid palus hävitada. Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Kaitsja asus seisukohale, et M. Simonovi süü on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaitsja leidis, et täielik reaalne vangistus ei oleks proportsionaalne. Karistusettepanekuna märkis, et karistuse pikkus võiks olla kaks aastat ja kuus kuud, kuid reaalselt piisaks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud kaks aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata
Kaitsja hinnangul oleks kohane määrata ka lisakohustustena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ning sotsiaalprogrammis osalemine. Kaitsja palus juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohalda. Kaitsja palus menetluskulude ajatamist ühe aasta peale. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja seda Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega (tl 162-163). Kohus on seisukohal, et M. Simonov pani
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et on tarvitanud narkootilisi aineid, millest on tekkinud joove, kuid sellest hoolimata soovis ja asus mootorsõidukit juhtima. Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegemist oli
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, s.o korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. c) Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 6 Seaduseandja on M. Simonovi poolt toimepandud kuriteo eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse.
lg 4 p 1 kohaselt
lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud. Kaitsja taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud, millest koheselt kuuluks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistus jääks tingimisi täitmisele pööramata kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo ja seda kavatsetult. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid, kergendavaid asjaolusid. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on küll kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et kahetseb tehtut, kuid kohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras, kuivõrd teda on varasemalt mitmel korral
Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü on keskmine ja seda põhjusel, et M. Simonov lisaks joobes juhtimisele põhjustas ka liiklusõnnetuse, kuid kuritegu pandi toime ajal, mil üldteadaolevalt ei ole liiklustihedus suur, ka ei tekitatud kellelegi tervisekahjustusi. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja seda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (tl 181-185). Viimati karistati M. Simonovi
lg 2 alusel vangistusega üks aasta kolm kuud.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.03.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta kümme kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks üks aasta üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust, mis asendati
Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhistatuks karistada M. Simonovi vangistusega sanktsiooni keskmääras, s.o vangistusega kaks aastat. Kohus ei pea põhistatuks karistada M. Simonovi nn šokivangistusega. Kohus juba eelnevalt märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seejuures on teda varasemalt karistatud nii šokivangistuse kui ka üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (RKKKo 3-1-1-99-06 p-d 12, 21). Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, kes hoolimata varasematest karistustest (sh peale šokivangistust) on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemisega, mis tähendab, et süüdistatavale varasemalt määratud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke. Seejuures pani ta käesoleva süüdistusakti raames etteheidetava kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal (tl 181). Selline süüdistatava käitumine ilmestab tema ükskõikset käitumist õiguskorda. Kaitsja taotlus šokivangistuse kohaldamiseks
alusel jääb kohtule mõistmatuks seetõttu, et süüdistatav ei asu Eesti Vabariigis, tema asukohta ei ole suudetud tuvastada, kuid teatavasti eeldab
alusel vangistusest vabastamine kindla elukoha olemasolu, mida antud süüdistataval aga Eesti Vabariigis ei ole. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et M. Simonovi väärtushinnangute muutmiseks ning 7 seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras. M. Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd määruse aluseks olevad asjaolud on ära langenud (kohtulik uurimine lõppenud, kohtulahend kuulutatud). Kohtule jääb mõistmatuks ka kaitsja taotlus lisakaristust mitte kohaldada. Esmalt selgitab kohus, et
lg 4 p 2 kohaselt
lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul
lg-s 2 sätestatud välistavat asjaolu ei esine.
lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör taotles lisakaristuse kohaldamist kaheks aastaks. Kohus juba eelnevalt märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seejuures on süüdistatavale varasemalt kohaldatud lisakaristust viieks kuuks. Arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve, samuti asjaolu, et süüdistatava suhtes on varasemalt lisakaristust kohaldatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust varasemast rangemas määras. Kohus peab põhistatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. Istungil avaldas kaitsja, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab süüdistatav töökoha autojuhina. Kohus selgitab, et juhtimisõiguse vajalikkus oli süüdistatavale teada ka kuriteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama, et pannes toime uue samalaadse kuriteo, jääb ta juhtimisõigusest ilma. Kohtule jääb mõistmatuks ka kaitsja väide töökohast ilma jäämisel, kuivõrd töötamise registrist nähtuvalt lõppes süüdistataval viimane töösuhe 21.06.2024 (tl 156). d) Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulud ning määratud kaitsjale makstud tasud.
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1329 eurot, mis kuulub M. Simonovilt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale Merike Allikmäe makstud tasu 811,62 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot, mis samuti kuuluvad väljamõistmisele M. Simonvilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurust ning kaitsja sellekohast taotlust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus 8 määrab kulude hüvitamise tähtajaks kaksteist kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiste maksetena võrdsetes osades. e) Asitõendid Kriminaalasjas asitõenditeks olevad pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla, reg. märk XXX, erinevatest kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli 04.03.2025 lisa), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.