← Eesti

2-25-125882/21

Obsah (9)§ 367§ 3111§ 162§ 174§ 138§ 175§ 486§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-toimik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress, etoimik. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 29.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 02.12.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 291,06 eurot ja viivise 207,93 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (291,06 eurot) alates 03.12.2025 kuni selle kohase tasumiseni määraga 0,065% 2

(4)päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.01.2026 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.04.2019 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu, mille alusel osutas hageja kostjale Elisa Elamus üle õhu: TV + Praktiline koduinternet teenuseid ja andis kasutusse vastavad seadmed (sh SIMkaardid, üle õhu modem ja hübriidboks). Lepingute alusel oli kostja kohustatud lepingu lõpetamisel tagastama kõik Elisale kuuluvad seadmed koos komplektiosadega, kuid kostja ei tagastanud hübriidboksi (0004.30ad.79bf, 70 eurot) ega üle õhu modemit (867670040342208, 107,64 eurot). Kostja jättis tasumata järgmised arved: arve nr A-42077552 summas 21 eurot; arve nr A-42264738 summas 34,98 eurot; arve nr A-42449517 summas 34,98 eurot; arve nr A42632056 summas 9,60 eurot; arve nr A-42812182 summas 6,98 eurot; arve nr NA-139694 summas 70 eurot; arve nr NA-139782 summas 107,64 eurot; arve nr A-42989799 summas 5,88 eurot. Kokku 291,06 eurot (sh teenused 113,42 eurot ja seadmete kahjuhüvitis 177,64 eurot). Kostjalt toimusid osalised laekumised
  1. a juunis–juulis kokku 50 eurot, kuid need ei katnud võlgnevust. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 291,06 eurot, millele hageja nõuab viivist 207,73 eurot seisuga 02.12.2025 ning edasist viivist 0,065% tasumata summalt päevas alates 03.12.2025 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja saatis kostjale 23.07.2022 hoiatava meeldetuletuskirja, kuid kostja arved ei tasunud. Seetõttu piiras hageja
  2. aasta augustis teenuse osutamist üldtingimuste p 7.1.4.1 alusel. Kuna piiramise alus ei langenud ühe kuu jooksul ära, ütles hageja üldtingimuste p 12.2 alusel lepingud üles. Lepingud loeti ülesöelduks järgmiselt: Elisa Elamus üle õhu: TV + Praktiline koduinternet – 02.08.2022; hübriidboksi (DVB-T) rendileping – 27.10.2022; SIM-kaardi ja modemi (Wi-Fi, 4G) rendilepingud – 28.10.
  3. Lepingu lõppemisel p 12.5 kohaselt pidi kostja tagastama kõik hagejale kuuluvad seadmed koos komplektiosadega, kuid tagastus jäi tegemata, mille tõttu nõuab hageja seadmete väärtuse hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.12.2022–02.12.2025 eest 207,73 eurot (summalt 291,06 eurot) ja edasi viivise

§ 367järgi alates 03.12.2025 kuni tasumiseni.

Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1 kohaselt oli viivisemääraks 0,065% päevas. 3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 13.03.2026 (

§ 3111lg 5 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.04.

  1. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3

(4)5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 6.1. Hagilt hinnaga 561,24 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 175 eurot. 6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 85 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga

§ 175tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175

alusel.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest on 85 eurot. Kohus leiab, et nimetatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). 6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 280 eurot, sealhulgas riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulu 85 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). 6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 7.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.