Obsah (6)

§ 29§ 123§ 24§ 150§ 72§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 7. aprill 2026, Tallinn 4-26-783 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Lii

) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo
2. veebruari 2026 otsus väärteoasjas nr 2317,26,
4. Menetlusaluse isiku N K kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. mail
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse kättesaadavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
8. detsembril 2025 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse N Kle ette, et ta
9. detsembril 2025 kell 17.41 Harju maakonnas Tallinnas Pelguranna 47 juures, liikudes Puhangu tänava suunas, juhtis mootorsõidukit XXX xxx, registreerimismärgiga xxx, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 201 lg-le 1 vastava väärteo.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
11. veebruari 2026 otsusega karistati N Kt LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
12. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kaebuse kohaselt N K juhtis tõepoolest autot omamata juhiluba. Samas oli tal vormistatud õpingukaart, mis lubab sõidukit juhtida. Kuna kaebuse esitaja soovib omandada juhtimisõigust ja tegeleb maksimaalselt sõidupraktika omandamisega, siis on tal vormistatud sõiduõpetajaks viis inimest. Sel päeval oli sõiduõpetajaks D A, kes viibis ka sõidu toimumise ajal sõidukis.
2. Politseiametnike väitel peatati N K poolt juhitud sõiduk vilkuritega. Tegelikkuses seisis sõiduk Pelguranna 47 hoovis, kui politseiauto selle juurde sõitis. Sõiduk peatus Pelguranna 47 hoovis põhjusel, et auto lisakütte seade lõpetas töötamise ja K K asus küttesüsteemi parandama. Sel hetkel, kui politseiauto sõitis N K poolt juhitud auto juurde, politseimasinal vilkurid ei töötanud ja tegelikult mingit N K poolt juhitud sõiduki peatamist politsei poolt ei toimunud.
3. Politseiametnik tuli seisva auto juhipoolse ukse juurde ja küsis kaebuse esitajalt dokumenti. Saanud dokumendi, käis politseinik oma auto juures ja tuli tagasi alkotestriga. Alkotester N Kl joovet ei tuvastanud. Seejärel läks politseiametnik kõrvalukse juurde ja küsis kõrvalistmel istunud K Ki dokumenti ja palus ka temal alkotestrisse puhuda. Ka temal alkotester joovet ei näidanud.
4. Peale seda, kui joovete puudumine oli tuvastatud, paluti ilma eriliste selgitusteta kaebuse esitajal istuda politseiautosse ja sõidutati ta politseijaoskonda Kolde puiesteele, et vormistada protokoll.
5. Kuigi sõidukil olid õppesõidu teostamise läbiviimist kinnitavad tähised, ei pööranud politseiametnikud sellele tähelepanu ja ei küsinud kordagi, kes on õppesõitu läbi viiv juhendaja. Samal ajal viibis sõidu juhendaja N K poolt juhitavas sõidukis. Politseijaoskonnas koostati protokoll. Kaebuse esitaja esitas protokolli koostajale ka õppesõidu tegemise aluseks oleva õpingukaardi, kuid 2 seda ei soovitud asja materjalide juurde võtta. Kuigi sõiduõpetaja viibis õppesõidu teostamise ajal autos, ei tundnud ükski politseiametnik selle vastu huvi.
6. Peale seda, kui kaebuse esitaja oli politsei jaoskonda viidud, tuli auto juurde D K ja küsis auto juures viibivatelt Kilt ja Dsilt, mis juhtus. Auto juures viibinud K ja Ds selgitasid olukorda ja hiljem ühises facebooki grupis kirjutas D K, et on valmis alati aitama.
7. Kuna kaebuse esitaja ja teised autos viibijad on venekeelsed ja noored politseinikud olid eestikeelsed, siis oli tegemist nähtavasti keelebarjääriga. Kuna N K poolt teostatud õppesõidu ajal
8. detsembril 2025 viibis tema poolt juhitavas sõidukis õppesõitu juhendanud isik ja sõiduk oli nõuetekohaselt tähistatud, siis ei ole N K talle süüks pandavat tegu toime pannud. Menetlus Harju Maakohtus
9. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

12. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 13.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
2. Selles, et N K juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Nimetatut tunnistas menetlusalune isik ise, seda kinnitavad ka tunnistaja K K ning liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikest tunnistajad R T ja M O. Samuti on sõiduki juhtimine N K poolt tõendatud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Juhtimisõiguse puudumist N Kl kinnitab politseiasutusele tehtud detailandmete päringu vastus. N K ei tunnista rikkumise toimepanemist, kuivõrd ta tegi õppesõitu, tema poolt juhitavas sõidukis viibis õppesõidu juhendaja ja sõiduk oli nõuetekohaselt tähistatud.
3. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud xx OÜ õpingukaart nr xxx kinnitab, et N K oli lubatud õppesõidule teeliikluses 16.11.
4. Fotodelt nähtub, et sõidukile XXX, registreerimismärgiga xxx, on paigaldatud õppesõitu tähistavad tähised. Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse koopia kinnitab, et D Aile oli väljastatud alates 25.12.2025 kuni 24.12.2026 mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus N K juhendamiseks.
5. Kohus ei sea kahtluse alla, et N K on läbinud autokooli õppe ja temale on väljastatud koolituskursuse õpingukaart, millega on ta lubatud teeliiklusesse koos juhendajaga alates
6. novembrist
7. Seega on tal olemas õigus sõidukijuhina liikluses osaleda. Tal on õigus teha sõidupraktikat, selleks peab tal olema sõidukis kaasas isikut tõendav dokument ja koolituskursuse õpingukaart või koolituskursuse tunnistus. Vaidlust ei ole, et nimetatud dokumendid olid tal sõidu ajal 3 olemas ning sõiduk oli nõuetekohaselt tähistatud. Tema juhendajana on registreeritud D A. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas tegemist oli õppesõiduga ehk kas juhendaja viibis sõidu ajal autos.
8. Politseiametnikest tunnistajad R T ja M O avaldasid kohtuistungil ühetaoliselt, et kuna tegemist oli pühadeperioodiga, siis toimus pisteline puhumisreid. Politseivärvides sõidukit Xx Xx juhtis R T. Kontrollitava sõiduki juurde jõudes ei väljunud sealt ühtegi inimest. Sõiduki tagumisel istmel nad kedagi ei märganud. R T läks kontrollima kõrvalistujat, M O sõiduki juhti. Isikute kainust kontrollis M O. Vestlus sõidukis viibinud inimestega toimus eesti-vene keeles. Juht sai toimuvast aru. Ta viidi politseijaoskonda, kuna see asus sündmuskoha lähedal ja seal oli mugavam dokumente vormistada.
9. Kohtuistungil selgitas tunnistaja R T, et N K juhitud sõidukile anti peatumismärguanne vilkuritega, sõiduk oli kogu aeg vaateväljas. Politseijaoskonnas esitas juht õppesõidu kohta tunnistuse, kuid talle selgitati, et kõrvalistujal ei olnud juhendaja paberit. Juht ei rääkinud autos olnud juhendajast.
10. Tunnistaja M O selgitas, et sõiduk peatati vilkuritega, kuid see kadus hetkeks vaateväljast ära, kui pööras teisele tänavale. Kõrvalistujat kontrolliti, et selgitada, kas tema on juhendaja, see on ka põhjus, miks kõrvalistuja joovet kontrolliti. Juht sai kõrvalistuja peale väga pahaseks, kui politsei juhi kaasa viis. Juht esitas autokooli õppekaardi ja näitas, et ta käib autokoolis, aga nemad ei tuvastanud, et autos oleks juhendaja olnud. Juhile selgitati, et kuna tal puudub juhtimisõigus, siis viiakse ta politseijaoskonda. Keegi ei öelnud, et sõidukis on veel keegi, samuti ei tulnud autost ühtegi häält. Sõiduki tagaosas oli õppesõidumärk.
11. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt alustas ta umbes 17.30 ajal õppesõitu enda kodu juurest. Eesmärgiks oli sõita Mustamäele ringide peale. Tema abikaasa K K istus kaasreisija selja taha ja sõidujuhendaja D A istus menetlusaluse isiku kõrvale. Auto küttesüsteemi rikke tõttu pööras ta Pelguranna 47 parklasse, et K rikke ära parandaks. K ja D väljusid mõlemad autost ja vahetasid omavahel kohti. Tee peal sõitis neile vastu politseiauto. Pärast seda, kui auto oli ära pargitud, umbes minut hiljem sõitis kohale politseivärvides auto ja politseinik koputas tema aknale. Sel ajal oli K kaasreisija koha peal ja D istus tagaistmel. Kontrolliti dokumente ja joovet. Kokku oli kaks ametnikku, nemad rääkisid eesti keeles, menetlusalune isik vene keeles. Ütles politseinikele, et ei saa neist aru. Kohapeal selgitas, et teeb õppesõitu, sõidukil oli ka õppesõidu tähis. Ta viidi politseijaoskonda. Politseijaoskonnas esitas õppekaardi, kuid politseinikud vastasid, et neil ei ole seda vaja. Enne
12. detsembrit oli D Aiga käinud vist kaks korda õppesõitu tegemas.
13. Tunnistaja K K andis kohtus ütluseid, et tema abikaasa N tegi koos sõiduõpetaja D Aiga õppesõitu. Õppesõitu tehes käisid nad koos Kil Enefit Iru soojuselektrijaama juures vastas. D istus ees kaasreisija koha peal, K istus tagumisele istmele. Sõites kodu suunas tekkis küttesüsteemis rike ja seetõttu keerasid nad hoovi. Peatudes vahetasid nad Diga kohad – tema väljus autost ja läks ette kaasreisija kohale, D ronis üle istmete tagumisele istmele. Kui 10-15 sekundi pärast tuli politseisõiduk, siis istus D taga ja K ees. Politseinikud rääkisid eesti keeles, oli arusaamatu, mida nad üldse tahavad. Politseinikud ei saanud üldse vene keelest aru. Tema ei pidanud vajalikuks kellelegi öelda, et tegemist on õppesõiduga, et juhendaja on ka autos. Tal ei olnud huvi politseinikega suhelda, kuna tal on tingimisi karistus. Kontrolliti N dokumente ja nad mõlemad puhusid torusse. N viidi jaoskonda. N on Diga palju kordi sõitmas käinud, 10 korda kindlalt.
14. Tunnistaja D Ai ütluste kohaselt sai ta Nga kokku natukene enne kella kuut. Nad alustasid sõitu N kodu juurest ja suundusid Maardu poole Kile järele tema töökohta. Tagasi sõites tekkis probleem küttesüsteemiga ja nad keerasid kuhugi, et see ära parandada. K läks etteistmele ja tema ronis üle 4 istmete tagumisele istmele. Ronimine võttis aega paar sekundit. Siis tuli politseipatrull. Nlt ja Kilt küsiti dokumente ja lasti puhuda. Pärast kontrolli viid N autoga ära. Ta ei saanud aru, miks N ära viidi. On umbes ühe korra varem käinud Nga õppesõitu tegemas. Politseisõiduk jõudis umbes minutiga nende autoni, ei mäleta, kas enne parklasse keeramist ta politseisõidukit märkas. Ei mäleta, kas mõlemad politseinikud suhtlesid eesti keeles. Ta ei saanud aru, miks patrull kohapeale tuli. Ta ei sekkunud, kui tema juhendatavat hakati ära viima, kuna keegi tema käest midagi ei küsinud.
15. Tunnistaja D K, kes saabus sündmuskohale pärast juhtunut, nägi, kuidas tütarlaps viidi politseisõidukiga ära. Tütarlaps pandi politseivärvides bussi. Ta küsis kahelt sõiduauto XXX juures olnud mehelt, mis juhtus. Mehed suhtlesid omavahel vene keeles. Üks neist, sonimütsiga mees seisis õues auto esimese ukse juures ja suitsetas, teine väljus tunnistaja nähes tagumisest uksest juhi tagant paremalt poolt. Kui see teine mees väljus, siis oli politsei juba ära sõitnud. Mehed ei olnud isegi aru saanud, mille eest tütarlaps ära viidi.
16. Kohus, asudes vastust otsima küsimusele, kas N K tegi
17. detsembril 2026 õppesõitu, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt menetlusaluse isiku ja tema poolt kutsutud tunnistajate ning teiselt poolt politseiametnikest tunnistajate R T ja M O ütlustes.
18. Hindamaks N K esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus peab politseiametnikest tunnistajate poolt antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isikud, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid menetlusalust isikut süüstavaid valeütlusi. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtule, et politseiametnikud ei ole talle tuttavad.
19. Kuigi politseisõiduki pardakaamera salvestas toimunu, siis kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuistungil, et salvestist ei ole säilinud. Tõik, et rikkumise kohta ei ole salvestist, ei muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tegemist on isikutega, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid.
20. Mõlemad ametnikud nägid teenistusülesandeid täites, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kuigi õigus mootorsõiduki juhtimiseks puudus. Tunnistajate R T ja M O ütlused riimuvad täielikult osas, mis puudutab sõidukis XXX olnud isikute tuvastamist ning nendega läbiviidud menetlustoiminguid. Kumbki politseinik ei näinud sõidukis kolmandat isikut, tagaistmelt ei tulnud ühtegi häält. Kõik ülekuulatud isikud kinnitasid, et parkla oli valgustatud, mis tähendab, et kui XXX tagumisel istmel oleks olnud inimene, siis tunnistajad oleksid teda ka märganud, arvestades, et politseiametnikke on selleks koolitatud. M O selgitas kohtus, et politseitöö näeb ette, et turvataktikaliselt kontrollitakse teisi autos viibijaid, kas on kedagi või ei ole.
21. Politseinikest tunnistajate ütlustes olevad erinevused (nt. kas ja millal lülitati patrullsõiduki vilkurid sisse, kui kaugel oli parkla Pelguranna tänavast, millal esitas juht oma õpinguraamatu) on selgitatavad nende erinevate kohustustega, mida nad sel momendil täitsid. R T juhtis patrullsõidukit, suhtles K Kiga, M O kontrollis isikute dokumente, kontrollis joovet ning andmeid andmebaasidest. On igati loogiline, et tähelepanu oli suunatud asjaoludele ja tegevusele, mis olid olulised konkreetse toimingu teostamiseks. Kuna tänavatel patrullimine, (liiklus)korra tagamine on nende tavapäevane töö, siis ei pruugi olla meeles kõik üksikasjad sündmuste kohta. R T ja M O ütlustes olevad ebatäpsused ei muuda neid ebausaldusväärseteks tunnistajateks, sest kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis seaks kahtluse alla politseiametnike erapooletuse. Puudub alus arvata, et politseitöötajatel oleks olnud isiklik huvi N K karistamiseks ning konkreetse tulemuse saamiseks oleksid nad kogunud tõendeid 5 valikuliselt. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kohtuväline menetlus oleks läbi viidud ühekülgselt ja ebaobjektiivselt.
22. Küll aga ei pea kohus N K ütlusi usaldusväärseteks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Menetlusalune isik väitis, et politseinikud rääkisid eesti keeles ning tema ei oska eesti keelt, mistõttu ei saanud ta ametnike jutust aru. Kohus leiab, et menetlusalune isik on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohtu jaoks ei ole usutav, et ametnikud, kes ei oska üldse vene keelt, oleksid suutnud kohapeal tuvastada vaid vene keelt oskavate N K ja K Ki isikuid, nende seisundit alkomeetriga kontrollida ning juhi endaga jaoskonda toimetada. Kuigi politseiametnike jaoks on vene keel võõrkeel, siis kohtu hinnangul oskavad nad seda tööks vajalikul tasemele. Ametnikud said aru N K jutust õppesõidu tegemise kohta, kuna tavapraktikas ei kontrolli politseinikud sõidukis viibivate kaasreisijate kainust. Tunnistaja M O selgituse kohaselt oli K Ki kontrollimise põhjuseks asjaolu, et viimane istus kaasreisija kohal ja seetõttu arvati, et tegemist on õppesõidu juhendajaga. Tunnistaja väidet, et kõrvalistujat kontrolliti, et välja selgitada, kas tegemist on juhendajaga, kinnitab M O poolt 27.12.2025 kell 17.45 tehtud päring K Ki kohta.
23. N K ja K Ki ütlused on ka omavahel vastuolus. N K sõnul alustas ta õppesõitu kella 17.30 ajal kodu juurest ning eesmärgiks oli sõita Mustamäe ringidele. K K istus kaasreisija selja taha ja sõidujuhendaja D A istus menetlusaluse isiku kõrvale. Kohtade vahetamiseks väljusid mõlemad mehed autost. K Ki sõnul tulid N ja D temale töö juurde järgi. See ei ole usutav, sest väärteoprotokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati N K kell 17.41 juba sõiduki juhtimiselt, mis välistab Irus käimise, kuna 10 minutiga Põhja-Tallinnast Irusse ja tagasi sõita ei ole võimalik. Ka kohtade vahetamist mäletab K K teisiti kui tema abikaasa. K Ki sõnul D A autost ei väljunud, vaid ronis üle istmete tagumisele istmele.
24. Kohus ei pea D Ai ütlusi usaldusväärseteks, kuna ka need on vastuolus muude tõenditega. Ka tema kinnitas kohtus, et sai Nga kokku natukene enne kella kuut ja sõitsid seejärel Maardusse Kile järele. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis kõrvaldati N K kell 17.41 sõiduki juhtimiselt, mis tähendab, et D Ai poolt kohtus avaldatu on vale. Ka ei ole usutav, et D A, kes enda sõnul kaalub umbes 80 kilo ja kellel oli seljas jope, suudab auto esimeselt istmelt tagumisele istmele ronida paari sekundiga. Analüüsides tema ütlusi, siis väga paljusid asju ta ei mäletanud, ta oskas küll vastata üldistele küsimustele, kuid halb mälu takistas tal täpsustavatele küsimustele vastamist. Parklas toimunut võib autos viibijate jaoks pidada stressisituatsiooniks, mis tähendab, et sellises olukorraks jäävad tavapäraselt inimestele ka vähetähtsad asjaolud meelde, praegu see nii ei ole. Kohtus ütluste andmisel oluliste asjaolude mittemäletamine on kohtupraktikas sageli seostatav sündmuskohal mitteviibimisega ja seetõttu on kohtul alus arvamuseks, et D Ai poolt kohtus räägitu on kellegi poolt vahendatud info. Tema ütlused sarnanevad K Ki ütlustele, kuid on vastuolus N K ütlustega.
25. Puutuvalt tunnistaja D K ütlusi, siis ka neisse suhtub kohus kriitiliselt, sest tema olevat näinud kohapeal politseibussi, kuigi tegemist oli politseivärvides sõiduautoga Xx. Tunnistaja sõnul kandis sonimütsi esimese autoukse juures olnud mees, kes on menetluse käigus tuvastatud K Kina, kuid nii D A kui ka K K kinnitasid kohtus, et sonimüts olevat olnud peas D Ail, kes olevat aga väljunud hoopis sõiduki tagumisest uksest.
26. Vaatamata menetlusaluse isiku ja tema tunnistajate püüdlustele kohut veenda, et autos oli õppesõidu juhendaja D A, siis menetluse käigus on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid selle kohta, et õppesõidu juhendaja D Ait kontrollimise ajal sõidukis ei viibinud. 6
27. Väärib märkimist, et seadusandja on eeldanud seda, et sõidupraktika juhendaja on kogenud ja hoolas liikleja, kes mitte ainult ei juhenda sõiduoskuste omandamist, vaid vajadusel kontrollib mh liiklusseadusest tulenevate formaalsete nõuete täitmist. Sellele osundavad ühelt poolt juba nt LS § 109 lg-tes 2 ja 4 märgitud nõuded. Teisalt tuleb meeles pidada, et LS § 2 p 19 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhiks ka sõidupraktika juhendajat. D A oli sellest teadlik, kuna vastav info on olemas ka temale väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistusel. Olukorras, kus D A oli sõidupraktika juhendajaks, kehtinuks kõik juhi üldkohustused ka sõidupraktika juhendajale samavõrd, kui sõidukit juhtivale juhendatavale. Juhendaja on sõiduõppe ajal juriidiliselt juht, kes vastutab olukorra kontrolli all hoidmise eest.
28. Õppesõidu juhendaja võib viibida ka sõiduki tagaistmel, kuna seadus ei sätesta tema täpset istekohta. Küll aga ei ole kohtu jaoks usutav, et 20-aastase staažiga autojuht, olles õppesõidu juhendajaks, istub passiivselt tagumisel istmel ning ei anna endast mingilgi moel märku, kui tema juhendatavat kontrollitakse. Kirjeldatud moel käitudes ei täida ta ei juhendamise- ega ka kontrollifunktsiooni. Ei ole eluliselt usutav, et kui menetlusalust isikut hakati politseijaoskonda viima, siis ta ei sekku, ei tutvusta end ega suhtle politseiametnikega. Miks peaks juhendaja väljuma autost alles pärast patrullsõiduki lahkumist?
29. Kohus peab eluliselt ebausutavaks seda, et juhendaja, kes teeb koos juhendatavaga viimase soovil sõidupraktikat, lihtsalt istub vaikides tagaistmel, kui politsei viib tema juhendatava minema. Usutav ei ole ka juhendatava käitumine, et pigem laseb ta end ametivõimudel ära viia, kui et avab tagumise ukse ja tutvustab õppesõidu juhendajat. Ükski inimene ei jääks sellises olukorras passiivseks vaid keelebarjääri tõttu, vastupidiselt - inimene hakkaks otsima võimalusi arusaamatuse lahendamiseks, sest sellest sõltub juhi tulevik. Autos viibinud juhendatava ja juhendaja eesmärgiks oleks olnud igal juhul tõendada õppesõidu tegemist, sest juhtimisõiguseta isiku karistamine võib lükata juhtimisõiguse omandamise võimaluse edasi. Kohtul tekib küsimus, et isegi, kui D A oleks viibinud sõidukis, siis kuidas oleks politseiametnikel võimalik eelpool kirjeldatud situatsioonis eristada juhendajat tavalisest kaasreisijast, kui keegi sõidukis viibijatest sellele ei viita.
30. Esitatud kaebuses on kaitsja leidnud, et kuigi sõidukil olid õppesõidu teostamise läbiviimist kinnitavad tähised, ei pööranud politseiametnikud sellele tähelepanu ja ei küsinud kordagi, kes on õppesõitu läbi viiv juhendaja. Samal ajal viibis sõidu juhendaja N K poolt juhitavas sõidukis. Kohus selle väitega ei nõustus, sest tunnistaja M O sõnul oli sõiduki tagaosal õppesõidu teostamist kinnitav tähis ning tema sõnul kontrolliti just seetõttu kõrvalistuja K Ki kui võimaliku juhendaja andmeid.
31. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Kuigi kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, kui jäeti kaasamata tõlk, siis kohus selle etteheitega ei nõustu. Kõigepealt leiab kohus, et tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses ei too alati kaasa väärteomenetluse lõpetamist kohtumenetluses. N K heidab kohtuvälisele menetlejale ette seda, et ta ei saanud aru politseiametnike jutust, kuna nad rääkisid eesti keeles.

§ 24

lg 2 ls 1 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ja kohtumenetluses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalune isik oleks esitanud taotluse tõlgi kaasamiseks.

1. Riigikohus on selgitanud, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses pole kohustuslik muu hulgas siis, kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise (RKKK 19.05.2015, 3-1-1-38-15, p 7). Politseiametnike R T ja M O väitel suheldi eesti-vene segakeeles. Samuti nähtub asja materjalist, et N Kle tutvustati tema õigusi ja 7 kohustusi vene keeles, mida ta kinnitas allkirjaga. Ta on allkirjastanud dokumendid, ta on omakäeliselt ütlused kirja pannud. Viiteid sellele, et ta ei oleks aru saanud menetlustoimingutest ja dokumentide sisust, ei nähtu.
2. Juhul, kui N K oleks taotlenud kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamist, kuid talle ei oleks tagatud tõlgi abi, oleks põhjust rääkida menetlusõiguse rikkumisest, kuid öeldu ei tähenda aga seda, et tegu olnuks tingimata olulise rikkumisega.

§ 150

lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Selle sätte puhul on aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 339 lg 1 p 9 järgi on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Seda punkti on Riigikohus tõlgendanud selliselt, et see peab silmas ainult kriminaalasja kohtulikku arutamist tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kohtueelses menetluses võib aga tõlgi kaasamata jätmise korral tulla kõneks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõistes. Niisugusel juhul on tarvis tuvastada, et just tõlgi puudumisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Kohtueelses menetluses tõlgi kaasamata jätmist saab kohtumenetluses üldjuhul heastada (RKKK 06.08.2010, 3-1-1-58-10, p 12.) Need seisukohad on põhimõtteliselt mutatis mutandis ülekantavad väärteomenetlusele. 42.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kuigi väärteomenetluses on väärteoasja menetlemise, sh sisulise lahendi tegemise pädevus (ehk õigusemõistmise funktsioon) enamikel juhtudel esmajärjekorras kohtuvälisel menetlejal (vt nt

§ 72

lg 1 ja RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 9), siis tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses peaks samuti olema oluline rikkumine vaid siis, kui sellega kaasneb või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu otsus. Üldjuhul on kohtuvälises menetluses tõlgi puudumine kohtumenetluses heastatav, kuna kohtuvälises menetluses tehtud otsuse saab vaidlustada maakohtus, kes peab väärteoasja arutama

§ 123

lg-st 2 tulenevalt algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo) (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 9 koos viitega). Kui tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses heastatakse kohtumenetluses, ei tingi ainuüksi tõlgi varasem puudumine ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust.

1. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et N K käitumises on tuvastatav LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, s.t ta juhtis
2. detsembril 2025 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
3. N K on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4. Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades N Kle süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü 8 keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti tuleb arvestada, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi. N Kle karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

1. veebruari 2026 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,26,009600, millega N Kt karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.
2. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kaitsja
3. märtsil 2026 edastanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kuivõrd seda ei ole esitatud kohtuistungil, samuti ei ole kohtule esitatud taotlust menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, siis jätab kohus kõnealuse dokumendi tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 9