) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Sergei Bjernilt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 682 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 2101 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 175,08 eurot tasumine (viimasel kuul 175,12 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700018953 ning selgituse “Sergei Bjern, otsus nr 1-26-3099, menetluskulu“.
lg 3 alusel jätta alaealise kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu 279 eurot riigi kanda. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel 2 määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Sergei Bjerni süüdistatakse selles, et tema füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2022.aastal koolivaheaja hommikul kella 09-10 paiku lõi Valga linnas oma kodus xxxxxx xxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) 25-26 korral koera mänguasjaga, mis on valmistatud tugevast köietaolisest materjalist vastu keha selle eest, et viimane ei suutnud loetud raamatut ümber jutustada. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. Lisaks süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2023.aastal, sõidutas xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V (sünd xx.xx.xxxx) Valga linna lähedal asuvasse Tambre metsa, kus võttis auto pagasiruumist metallist toru ja lõi sellega L.V-le vastu sõrmi selle eest, et viimane oli xxxxxx xxxxxx xxxxxxx tagant võtnud loata sularaha. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. …selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, lõi 18.12.2024 XXX xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx L.V-d (sünd xx.xx.xxxx ) rusikaga vähemalt kahel korral selle eest, et viimane oli valetanud. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. …selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid 2025.aasta kevadel, lõi karistamise eesmärgil XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx) vähemalt kahel korral rusikaga vastu õlga ja jalga selle eest, et viimane ei olnud sõnakuulekas. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. …selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, 27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku lõi XXX xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) telefoni laadimisjuhtmega vastu selga, vastu vasaku jala põlve/reie pihta, mõlemate jala säärte pihta ja ühel korral rusikaga kõhtu, põhjustades sellise käitumisega L.V-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o juhtme löögist tekkinud hematoomi seljal. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes ning korduvalt, pani Sergei Bjern toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema tema, olles varem toime pannud korduvaid kehalisi väärkohtlemisi lähisuhtes, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V suhtes, ähvardas peale 27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) löömist viimast verbaalselt selliselt “ et kui veel kord räägid xxxxxx kurja tooniga, siis lööb hambad välja ja murrab käed“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli L.V-l alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt väärkohelnud. 3 …selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi ja ähvarduse lähisuhtes peres elava alaealise lapse L.V suhtes, ähvardas uuesti 30.10.2025, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kella ajal, kuid õhtusel ajal XXX xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx L.V-d (sünd xx.xx.xxxx ) verbaalselt selliselt “ et kui see veel üks kord juhtub, siis ma löön su maha, tapan ära ning ütles, et tal ei ole kaotada midagi“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli L.V-l alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt väärkohelnud. Tervisekahjustusega tekitamise ja tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Sergei Bjern toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangitust ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Bjernile liitkaristuseks üks
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus.
lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sergei Bjerni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 682 eurot. Alaealise kannatanu esindaja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on
lg 3 alusel põhjendatud jätta alaealise kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu summas 279 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Sergei Bjernile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2101 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 682 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.