← Eesti

2-25-15098/16

Obsah (4)§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-15098 Tsiviilasi Osaühing Purdi Invest (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja, Tallinna tänav 18, Paide; elektronposti aadress pmkpaide.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tallinna Ringkonnakohus, Pärnu mnt 7, Tallinn; elektronposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee; etoimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(4)Asjaolud 1. Osaühing Purdi Invest (likvideerimisel) (hageja) esitas 12.09.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX-i (kostja) vastu, milles palub: 1.1. Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kustutada kostja kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr
  1. x)(K kinnistu) IV jakku kantud hüpoteegi kanded: Ühishüpoteek summas kaks miljonit krooni XX-ini kasuks; hüpoteek summas 6 000 000,00 krooni XX kasuks; hüpoteek summas 3 500 000,00 krooni XX kasuks. 1.2. Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kustutada kostja kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr
  2. w)(A kinnistu) IV jakku kantud hüpoteegi kanded: ühishüpoteek summas kaks miljonit krooni XX-ini kasuks; hüpoteek summas 6 000 000,00 krooni XX kasuks; hüpoteek summas 3 500 000,00 krooni XX kasuks. 1.3. Asendada kostja tahteavaldus hüpoteekide kustutamiseks kohtuotsusega. 1.4. Menetluskulud jätta kostja kanda. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2005 kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale k kinnistule asukohaga X x, X x, X x (registriosa nr
  3. x)ja a kinnistule asukohaga X x, X x, X x (registriosa nr
  4. w)ühishüpoteek summas kaks miljonit (2 000 000) krooni kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2008 nimetatud kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega seati kinnistutele ühishüpoteek summas kuus miljonit (6 000 000) krooni kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja kostja sõlmisid 03.02.2009 nimetatud kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega seati kinnistutele ühishüpoteek summas kolm miljonit viissada tuhat (3 500 000) krooni kinnistute igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 08.04.2005 lepingu p. 2.2 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 08.07.2008 ja 03.02.2009 lepingu p. 3.1. kohaselt on lepingu alusel seatava ühishüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest. 08.04.2005, 08.07.2008 ja 03.02.2009 lepingud ei käsitle ühtegi konkreetset laenusuhet, mida hageja ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegid oleksid nende seadmise ajal taganud. Poolte vahel puudub õigussuhe, millest tulenevate hageja kohustuste täitmist kostja kasuks seatud hüpoteegid tagaksid, mistõttu on tegemist varjatud omanikuhüpoteekidega ehk nn tühjade hüpoteekidega. Hageja 2006. majandusaasta aruande lisas 5 („Saadud laen“) on loetletud kõik 31.12.2006 seisuga laenukohustused ning nende hulgas ei ole kohustusi kostja ees. Hageja likvideerija esitas Finantsinspektsiooni turuosaliste registris olevatele Eesti krediidiasutustele ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidele päringud, et selgitada, kas hagejal on olnud kontosid ning saada konto väljavõtted. Päringutele vastanud pangad (AS C, AS B, AS M, L AS, R AS, Z AS, K AS ja AS J) teatasid, et hagejal puuduvad või on puudunud lepingulised suhted nendega; Swedbank AS edastas hageja pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu ühtegi makset kostja ja hageja vahel. Samas nähtuvad hageja konto väljavõttest maksed laenuandjatelt ja laenuandjatele, kes on märgitud hageja 2006. majandusaasta aruande lisas 5: hageja ja A AS, OÜ L, G OÜ, B ning B OÜ vahelised maksed. 3
(4)
  1. Kostjale toimetati 12.09.2025 hagiavaldus koos lisadega ning 24.09.2025 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 26.01.
  2. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 28 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 23.02.
  3. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kohustamaks kostjat andma nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ja tahteavalduste asendamise nõudes. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 330 sätestab, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
  2. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 7.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg 2 sätestatud korras.

9.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.