← Eesti

3-25-2276/19

Obsah (5)§ 1§ 1051§ 105§ 115§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2276 Haldusasi X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliam

) § 1051 lg 3 järgi tuleb sellisel juhul tasutud summa arvestada konkreetse maksukohustuse katteks. MTA poolt kaebaja tasutud mootorsõidukimaksu arvestamine varasema sunniraha nõude katteks, mis on kohtus vaidlustatud, on vastuolus seadusega. Kaebaja ei ole seaduse mõttes maksuvõlglane, sest tegemist on kolme varasema sunniraha nõudega, mis pole jõustunud ja mille osas on kohtumenetlused pooleli. Seega puudub kehtiv ja täitmisele pööratav rahaline kohustus. Sunniraha nõuete täitmine on kuni kohtuvaidluse lõppemiseni keelatud, sest karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 6 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 alusel ei või vaidlustatud rahalist karistust või sunniraha täitmisele pöörata enne kui on jõustunud vastav kohtuotsus. Õiguskaitsevahendite kasutamisel, nagu selleks on kaebuse esitamine kohtusse, peatub nõude täitmine automaatselt kuni lõpliku lahendini. 3) Kaebaja tegutses korrektselt ja heas usus, eeldades, et kohustus on täidetud ning tal oli õiguspärane ootus, et uusi nõudeid ei esitata. MTA tegevus rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 6 (uurimispõhimõte) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 14 (õiguste ja kohustuste tagamise kohustus). 4) MTA ei kontrollinud korrektselt olemasolevat infot, kui andis vaidlustatud korralduse. See viitab halduslikule hooletusele. 5) Kaebaja ekslik maksuvõlglaste nimekirja arvamine kahjustab tema mainet usaldusväärsuse ja finantskohustuste täitmise osas, näiteks krediidiasutustes või riigihangetel osalemisel. 6) Viivise arvestamine summas 3,14 eurot on õigusvastane, kuna nõue oli täidetud. 3. MTA palub 10.09.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja pole tasunud oma 2025. a mootorsõidukimaksu kohustust ning kaebaja maksuarvestus ja selles 2025. a tehtud muudatused on õiguspärased. Seetõttu ei saa ka kaebajat eemaldada maksuvõlglaste seast ning puudub alus tasumata mootorsõidukimaksult arvestatava intresside tühistamiseks. Ka ei ole võimalik MTA-d kohustada vältima samasisulise nõude esitamist tulevikus. 2)

§ 1

lg 6 p-st 4 ja § 105 lg-st 6 lähtudes tuli MTA-l kaebajalt 18.06.2025 laekunud summa arvestada kohustuste tekkimise järjekorra kohaselt varasema, s.o 22.12.2024 2

(5)3-25-2276 tasumistähtpäevaga aga täitmata Kaitseressursside Ameti (KRA) rakendatud sunnirahakohustuse katteks. 3) Kaebuses viidatud

§ 1051lg-t 3 ei eksisteeri.

Küll aga näeb

§ 105

lg 1 1 ette, et

§ 1

lg-s 6 nimetatud rahaline kohustus tasutakse selleks määratud pangakontole ja kohustuse tasumisel tuleb märkida viitenumber. See tähendab, et maksekorraldusele märgitud viitenumber on maksuhaldurile siduv vaid siis, kui tasutakse

§ 1

lg-s 6 nimetatud rahalisi kohustusi (s.h KRA otsustest tulenevaid rahalisi kohustusi). Kaebaja aga 18.06.2025 KRA otsustest tulenevaid rahalisi kohustusi ei tasunud, vaid soovis tasuda mootorsõidukimaksu. Sellisel juhul tuleb maksuhalduril rakendada

§ 105lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda.

MTA poolt raha suunamine muule nõudele pole seadusega vastuolus. 4) MTA ei ole rikkunud HMS § 6 ega ka PS § 14 nõudeid ning ole käitunud hooletult, kui arvestas kaebajalt 18.06.2025 laekunud raha KRA varasema tasumistähtpäevaga sunniraha katteks. Selline maksuhalduri tegevus ei tähenda, et kaebajal poleks olnud mootorsõidukimaksu võlga. MTA 03.07.2025 korraldus oli kaebajale antud põhjendatult. 5) MTA on arvestanud kaebaja tasumata maksuvõlalt põhjendatult intressi

§ 115lg 1 alusel, sest kaebaja mootorsõidukimaksukohustus on endiselt tasumata.

Küll aga ei ole MTA esitanud kaebajale seni intressinõuet, vaid tegemist on arvestusliku intressiga. 6) Kui kaebaja peab kolme varasema nõude puhul silmas KRA sunnirahanõudeid tasumistähtpäevadega 22.12.2024, 17.04.2025 ja 19.07.2025, siis nende puhul ei saa olla tegemist jõustumata nõuetega, sest vastasel juhul ei oleks neid nõudeid maksuhaldurile täitmiseks saabunud. Kaebaja väited, et tegemist ei ole kehtivate ja täitmisele pööratvate rahaliste kohustustega, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised nõuded ta on kohtus vaidlustanud, ning kas need vaidlustused on kohus menetlusse võtnud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et kohus oleks rakendanud KRA sunnirahanõuete suhtes esialgse õiguskaitse abinõusid (kehtivuse peatamine, täitmise peatamine). Seega ei ole alust väidetel, et MTA tegevus nõuete alusel arestide rakendamiseks ja intresside arvestamiseks on õigusvastane, kuna tegemist ei ole jõustunud täitedokumendiga. 7) Kaebaja väide, et sunnirahanõuete täitmine on seadusega keelatud kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, on alusetu. Kaebaja viited KarS § 75 lg-le 6 ja TMS § 2 lg-le 1 pole asjakohased. Vastustajal on alust eeldada, et kohtu poolt KRA nõuete täitmise peatamise korral oleksid vastavad kohtumäärused jõudnud ka maksuhaldurini. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 5. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal lasus kohustus tasuda 2025. a eest määratud mootorsõidukimaksu summas 227,54 eurot ning kaebaja on nimetatud suuruses makse teinud 18.06.2025 MTA kontole koos vastava selgituse ja viitenumbriga. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajale on varasemalt määratud sunniraha. Vaidlus on selles, kas MTA võis vaatamata viitenumbrile ja makse selgitusele arvestada kaebaja tehtud makse varasema nõude (sunniraha) katteks. 6. Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra määrab

(

§ 1lg 1). 3

(5)3-25-2276 Maksunõuete ja -kohustuste täitmist reguleerib

9. peatükk ning selle esimeses jaos sätestatud korda kohaldatakse

§ 1

lg 6 p 4 alusel ka KRA otsustest tulenevate avalikõiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele.

§ 105

lg 1 ls 1 alusel on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (

§ 31

) tasuma selleks määratud kontole.

§ 105

lg 6 sätestab, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva sama lõike punktides 14–16 (intress, sunniraha ja muud kohustused, mida pole loetletud eelnevates punktides) nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest.

§ 105

lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt hallatakse isiku rahalisi toiminguid ettemaksukontol. Igal isikul on

§ 105

lg-s 6 nimetatud kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. 7.

§ 105

lg 6 regulatsiooni puhul on tegemist seadusandja teadliku valikuga1, et summad, mis maksuhaldurile tasutakse, kantakse kohustuste katteks seaduses sätestatud järjekorras, mitte isiku vabal valikul. Esmaseks kriteeriumiks on kohustuse tekkimise aeg, st varasem nõue täidetakse enne hilisemat. Ettemaksukonto koos rahaliste kohustuste täitmise järjekorraga tagab maksude tasumise süsteemi selguse, automaatsuse ja maksukohustuslaste võrdse kohtlemise. 8. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohustuse täitmise tähtpäeva taotlenud sunniraha maksmise kohustuse välistamist tasaarvestusest ning kaebaja ei ole sellele ka tuginenud. Kaebaja on tasunud talle määratud mootorsõidukimaksu suuruses summa selleks määratud kontole, kasutades vastavat isikupõhist unikaalset viitenumbrit. Sellega laekus vastav summa tema ettemaksukonto arvestusse. Kaebaja viidatud

§ 1051

lg-t 3, mille kohaselt peaks kaebaja väitel lasuma MTA-l kohustus tasutud summa arvestada konkreetse maksukohustuse katteks, ei eksisteeri. Juhul, kui kaebaja pidas silmas

§ 105

lg-t 6 1, siis sellega välistatakse eraldi pangakontole või erilise viitenumbri järgi tasutud kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks kantud summade kandmine muude, st

-ist tulenevate rahaliste kohustuste katteks 2. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega tuli MTA-l kaebaja tasutud summa kanda kohustuse katteks

§ 105lg 6 sätestatud korras, mitte kaebaja valikul.

MTA kandis õiguspäraselt kaebajalt 18.06.2025 laekunud 227,54 eurot KRA 22.12.2024 tasumistähtajaga sunniraha kohustuse katteks, mis oli kaebajal tasumata. Sunniraha tasumise tähtpäev oli varasem kaebaja

  1. a eest määratud mootorsõidukimaksu tasumise tähtpäevast.
  2. Kaebaja viitab pooleliolevatele kohtumenetlustele seoses sunnirahadega, kuid ainuüksi kohtusse pöördumine ei peata sunnivahendi rakendamist. Kaebaja viited KarS § 75 lg-le 6 ja TMS § 2 lg-le 1, mis peaks kaebaja hinnangul välistama sunniraha täitmisele pööramise enne vastava kohusotsuse jõustumist, ei ole asjakohased. KarS § 75 lg 6 reguleerib süüdlasele käitumiskontrolli nõuete järgimisest ja määratud kohustuste täitmisest vabastamist ning TMS § 2 lg 1 määratleb täitedokumendid, millest tulenevad nõuded TMS alusel täidetakse. Seega kaebaja viidatud sätetest ei tulene kaebuses väidetud õiguslikku tagajärge. 1 2 vt maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE) seletuskiri Riigikogu veebilehel vt maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) seletuskiri Riigikogu veebilehel 4

(5)3-25-2276 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Halduskohus saab peatada sunnivahendi rakendamise HKMS-is ettenähtud korras (ATSS § 8 lg 3 p 4). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on küll haldusasjas nr 3-25-45 vaidlustanud
  1. a novembris määratud sunniraha, mille katteks on MTA kaebaja tasutud summa arvestanud, kuid selles asjas ei ole esialgse õiguskaitse korras sunnivahendi rakendamist peatatud ning 17.09.2025 on jõustunud kohtulahend, millega on jäetud rahuldamata kaebaja kaebus KRA keelamiseks rakendada sunniraha.
  2. Eelnevast lähtuvalt oli seisuga 18.06.2025 kaebajal
  3. a novembris KRA määratud sunniraha näol varasem täitmata rahaline kohustus, mille katteks tuli MTA-l kaebajalt laekunud 227,54 eurot kanda. Kaebaja mootorsõidukimaksu tasumise kohustust summas 227,54 eurot ei saa seetõttu lugeda vastava ülekandega täidetuks. MTA 03.07.2025 korraldus maksuvõla 227,54 euro tasumiseks on seega õiguspärane. Puudub alus kahelda, et MTA oleks vaidlustatud korralduse andmisel rikkunud HMS sätestatud uurimispõhimõtet, jätnud kaebaja õigused tagamata või olnud hooletu. Arvestades eelnevat puudub ka alus MTA kohustamiseks maksuarvestuse parandamiseks ja kaebaja maksuvõlglaste nimekirjast eemaldamiseks, arvestatud viivise tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vältida samasisuliste nõuete esitamist tulevikus.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.