järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav M.B Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeeleesti keel, töökoht: Roofon Grupp OÜ, kriminaalkorras karistatud: 1) 23.09.1997 Jõgeva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 k vangistust katseajaga 1 a; 2) 11.05.1999 Jõgeva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 k vangistust, KrK § 41 alusel 7 k vangistust; 3) 19.11.1999 Jõgeva Maakohtus KrK § 195 lg 2 järgi 8 k vangistust, KrK § 40 lg 3 alusel 8 k vangistust; 4) 14.05.2003 Jõgeva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi
lg 1 alusel 7 k vangistust
alusel katseajaga 2 a; 5) 30.07.2003 Jõgeva Maakohtus
lg2 p4 järgi 4 k vangistust katseajaga 2 a; 6) 27.09.2004 Jõgeva Maakohtus
lg 2 p 1 järgi
lg 2 alusel 2 a 10 k 27 p vangistust; 7) 15.12.2004 Tartu Maakohtus
lg 2 p 1,2, 3 järgi 1 a vangistust,
lg 1 alusel 2 a 10 k 25 p vangistust, vabanes 22.05.2007
alusel katseajaga 1 a; 8) 04.02.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
, § 118 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi
lg 1 alusel vangistusega 4 a 6 k katseajaga 3 a; väärteokorras karistatud 1 korral, rahatrahv tasumata (tl 17-20; 21-23), tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Advokaat Valli Murde 1
järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust M.B-le 04.11.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-8453 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis M.B-le mõista 5 (viis) aastat 2 (kask) kuud vangistust. Kohaldada M.B suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni karistuse kandmisele asumiseni. Vangistuse algus arvestada päevast, kui M.B ilmub karistuse kandmiseks vanglasse. Sisse nõuda M.B-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot 36 senti advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljunduskulu 45 senti; 4) sundtoomise kulu 23 (kakskümmend kolm) eurot 58 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kohustades süüdimõistetut tasuma igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks vähemalt 73 (seitsekümmend kolm) eurot 45 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
järgi esitatud süüdistus selles, et tema: 1) 03.12.2011 kella 22.33 paiku juhtis Tartu linnas Kalevi tänaval sõiduautot Mitsubishi Eclipse reg nr 556 THL, olles alkoholijoobes, s.o seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.91 mg/l kohta; 2) 04.12.2011 kella 02.32 paiku juhtis Jõgevamaal Tabivere vald Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 17 km-l sõiduautot Mitsubishi Eclipse reg nr 556 THL, olles alkoholijoobes, s o seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.89 mg/l kohta. 2
järgi esitatud süüdistus on leidnud kohtuistungil uurituga täielikult tõendamist. M.B ütlustest kohtuistungil nähtus, et tal puudub üldse mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele omab ta sõiduautot ja otsustas sellega süüdistuses märgitud päeval, s.o 03.12.2011.a, Tartusse sõita. Seal tarvitas ta koos seltskonnaga alkoholi ja mingil ajal otsustati sõitma minna. Kuna tema oli kõige kainem, läks ta rooli. Politsei pidas ta Zeppelini keskuse juures kinni ja tuvastati joove. Ta toimetati politseijaoskonda, kust mõne aja pärast lasti ära minna, kuid uuesti autot juhtima ei lubatud. Ta läks tagasi korterisse, kus oli eelnevalt viibinud ja öösel kella kahe ajal otsustas ära Tabiverre koju sõita. Kuna kaaslane, kellega ta hakkas koju sõitma, oli veel rohkem joobes, otsustas ta taas ise rooli istuda. Ta sai sõita linnas välja ja enne Tabiverre jõudmist pidas politsei ta Äksi külas kinni. Taas tuvastati kohapeal joove ja toimetati Jõgeva politseijaoskonda. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxütlused. xxxxxxxxxxxxütlustest nähtus, et tema oli politseiametnik, kes oli 03.12.2011.a patrullipolitseinikuna tööl Tartu linnas. Kella 22 ajal märkas ta kahtlase sõidustiiliga sõidukit, mis peatus Kalevi t 44 hoovis. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis M.B . Juhtimisõigust tal ei olnud ja juhil tuvastati joove ning toimetati ta arestimajja. xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et ta oli politseiametnikuna tööl 04.12.2011.a ja öösel kella 2.30 paiku viibis teenistusülesandeid täites Tabivere alevikus. Ta kuulis politseiraadiost, kuidas Tartu politseiametnikud politseiraadios omavahel rääkisid, et auto, mis oli seisma pandud, on ära sõitnud. Kuna anti info, et autojuht võib elada Tabiveres ja võib olla joobes, siis sõitsid nad paarimehega Tabiverest Tartu poole vastu. Nad märkasidki kirjeldatud autot vastu tulemas ja andsid peatumismärguande. Auto jäi seisma ja roolis olnud M.B-l tuvastati joove. M.B toimetati Jõgevale politseijaoskonda. Eeltoodud ütlused on kooskõlas ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Prokurör esitas kohtule 03.12.2011.a kella 22.33 ajal süüks arvatava kuriteo kohta järgmised kirjalikud tõendid: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t.l 1 I kd), millest nähtub 03.12.2011.a kella 22.33 ajal on Tartu linnas Kalevi tn-l tuvastatud M.B-l joove 0,86 mg/l kasutades indikaatorvahendit LION 500. - Joove on kontrollitud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0015 ning alkomeetri lõplik lugem on 0,91 mg/l (t. l 1 pöördel, 2). - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l 3 I kd), millest nähtub, et M.B on 03.12.2011.a kell 22.33 ajal kõrvaldatud Mitsubishi Eclipse reg nr 556THL juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. 04.12.2011.a kella 02.32 ajal M.B-le süüks arvatava kuriteo kohta esitas prokurör järgmised kirjalikud tõendid: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t.l 5), millest nähtub, et 04.12.2011.a kella 02.32 ajal on M.B-l indikaatorvahendiga LION 500 tuvastatud joove 0,91 mg/l. - Joove on täiendavalt kontrollitud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF0001 ning alkomeetri lõplikuks mõõttulemuseks on loetud 0,89 mg/l (t.l 5 pöördel, 6). 3
järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule teadaolevalt oli M.B talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka süüd välistavaid asjaolusid. Seega on M.B süüdi talle
järgi süüks arvatavate kuritegude toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Prokurör taotles M.B karistamist vangistusega ja eelmise kohtuotsusega
Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes pani kuriteod toime talle varasema kohtuotsusega määratud katseaja esimesel kolmandikul ja ajal kui tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Peale esimest rikkumist anti talle võimalus ja vabastati ta kahtlustatavana kinnipidamiselt, kuid ta jätkas samal ööl ja sõitis uuesti mootorsõidukiga, olles alkoholijoobes. Samuti palus prokurör karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et kuritegu pandi toime Tartu kesklinnas öisel ajal, kui seal liigub palju rahvast, mistõttu M.B süü on suur. M.B ja tema kaitsja taotlesid kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. Süüdistatav selgitas, et ta on käesolevaks ajaks teinud tõsised järeldused enda käitumisest ja kahetseb toimunut. Süüdistatav selgitas, et ta oli eelmise otsusega määratud käitumiskontrollile ja ta teadis, et ei tohi tarvitada alkoholi. Kuid tal tekkisid isiklikus elu probleemid seoses töötamisega välisriigis ja kooselu elukaaslasega katkes, mistõttu hakkas tarvitama alkoholi. Alkoholijoobes olles ei hinnanud ta enda käitumist reaalselt ja panigi toime kuriteod, mille eest nüüd süüdistus on esitatud. Käesolevaks ajaks on ta pöördunud ravi saamiseks seoses depressiooni ja ka alkoholismiga psühhiaatri poole. Lisaks on talle eelmise kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumist arutatud erakorralise ettekande raames, karistust ei pööratud täitmisele, vaid pandi käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus läbida nõustamine, mida ta on asunud täitma. Kaitsja lisas süüdistatava poolt istungil väljatoodule, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
sätetest ja sellest, et seadusandja näeb M.B poolt toimepandu eest karistusena ette muuhulgas ka rahalise karistuse ja kaitsja ei näe põhjust, miks seda ei peaks kohaldama.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval juhul on võimalik saavutada eesmärgid kaitsja arvates just rahalise karistusega – isikul on töökoht ja ta saab töötasu. Tema kuriteod on olnud tingitud alkoholismist, mis on haigus. Lisaks märkis kaitsja, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ja muudest kogutud tõenditest saab teha järelduse, et M.B ei osanud ette näha nii raske karistuse järgnemist toimepandule. Kohus leiab, et M.B karistamine rahalise karistusega
järgi toimepandud kuritegude eest ei vasta
sätestatule.
lg 1 kohaselt tuleb esmajoones lähtuda karistuse mõistmisel isiku süü suurusest konkreetse kuriteo toimepanemisel. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib karistusena mõista vangistuse ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses 4
Lisaks tavapärastele kontrollnõuetele ja kohtustele määras kohus M.B-le katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vaatamata sellele pani M.B vaid 10 kuu möödudes toime uued kuriteo, mis on seotud just alkoholi tarvitamisega. Süüdistatava suhtumist näitab kohtu arvates veel ka see, et M.B ei teinud vastavaid järeldusi ka peale seda, kui ta oli korra juba kinni peetud ja mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, vaid jätkas õiguserikkumiste toimepanemist veel samal ööl, asudes uuesti autot juhtima. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et M.B kangekaelselt ignoreerib talle määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda karistatud rahatrahviga (väärteokorras), trahv on tasumata. Teda on korduvalt karistatud vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud. Katseaegadel on ta pannud toime uued kuriteod, mistõttu on tulnud karistused täitmisele pöörata. M.B on korduvalt ka reaalselt vangistuses viibinud. Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist. Seda veel ka ajal, kui käis juba käesoleva asja kohtumenetlus ning ta ei ilmunud määratud ajal kohtuistungile. M.B vabandas mitteilmumist haigusega, kuid sundtoomisega kohtusse toimetamisel tuvastati taas, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kaitsja tõi välja asjaolud, et M.B on käesolevaks ajaks oma eluviise muutnud, pöördunud psühhiaatri poole, käib nõustamisel ja töötab, mistõttu kaitsja arvates ei ole põhjendatud tema karistamine raskeima karistusliigiga, vaid rahalise karistusega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud on küll positiivsed ning olulised, kuid ei saa üksi olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Ka varem on M.B võtnud endale kohustusi, ja andnud seega ka teistele lubadusi, ennast parandada ja loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest, kuid see pole mõjutanud teda muutuma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.B karistamiseks rahalise karistusega alused puuduvad ja talle tuleb mõista karistuseks vangistus. Konkreetse karistusliigi karistusmäära üle otsustamisel tuleb kohtul erinevate asjaolude arvestama asumisel kõigepealt orienteeruda keskmisele karistusele, mitte karistusseadustiku eriosa sanktsioonis ettenähtud karistuse alam- ja ülemmäärale. Arvestades, et M.B varasemad rikkumised on olnud teiseliigilised ning tal joove, mis tal tuvastati ei olnud väga kõrge, peab kohus võimalikuks mõista vangistuse alla keskmise määra. Kuna kuriteod on toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada
lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista M.B-le liitkaristus. Prokurör taotles M.B suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist kohtuotsuse kuulutamisel, kuna isik on jätnud varasemalt ühel korral kohtuistungile ilmumata. Lisaks põhjendas prokurör taotlust sellega, et on vaja tõkestada uute kuritegude toimepanemist, kuna isikut on varem 8-l korral karistatud ja käesolevad teod on ta toime pannud katseajal. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.