1-07-7767\8

Kriminaalasi nr 1- 07-7767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 16.juunil 2008.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Rein Küttim, Inda Kõiva Sekretär Piret Vogt, Ave Mõistlik, Terje Liebert, Olivia Vaal, Jaanus Ahbner Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Ainar Koik Kaitsja Vaike Eermaa, Jugans Grossmann, Marina Leis, Leelo Viil osavõtul Arutas 16.11.2007, 13.12.2007,17.12.2007, 02.04.2008 ja 08.04.2008 20.05.2008 30.05.2008, kinnisel kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses J.C isikukood XXX , eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, ei õpi, xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tallinna Linnakohtu 01.märtsi 2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 3 kuulise vangistusega, kusjuures karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 01.-22.juulini ja 17.-18.august 2003, so 24 päeva ning ärakandmisele kuuluvat 2 kuu ja 6 päevase vangistuse kandmise algust arvestati 01.märtsist 2004 Tõkend vahistamine alates. süüdistuses KarS § 114 p 4 järgi. KAINO KULL isikukood 37603200236, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik põhiharidus, ei tööta, elukoht xxx varem kohtulikult karistatud Harju Maakohtu 13.märtsi 2002 otsusega KrK § vangistusega 17 lg 6 – 139 lg 2 p 3 järgi 3 kuulise Tõkend elukohast lahkumise keeld. süüdistuses KarS § 113 järgi. B.A isikukood xxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik põhiharidus, ei tööta, elukoht xx varem kohtulikult karistatud Tallinna Linnakohtu 20.septembri 1995 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3 järgi 6 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga Tõkend elukohast lahkumise keeld. süüdistuses KarS § 113 järgi. T.Z isikukood XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik põhiharidus, ei tööta, elukoht xxx varem kohtulikult karistamata Tõkend vahistamine. süüdistuses KarS § 113 järgi. J.C-d süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2003 õhtul Tallinnas Xxx korteris pani toime A I tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et lõi koos Kaino Kulli ja B.A-ga A.I elupuhuselt korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keh e, so elutähtsate organite piirkonda, põhjustades temale pea ja kehatüve kinnise tömp trauma (mõlemapoolsed roiete hulgi-murrud rinna- ja kopsukelme vigastusega, maksa ja parema neeru rebendid verejooksuga kõhukelme tagusesse ruumi, ninaluude murru ja nina verejooksu, alumid näol, silmamunade valgekestal ja huulte limaskestal, põrutushaavad vasakul kulmul ja huulte limaskestal, alumid alalõual, peaaju põrutuse – alumid peaaju vasaku poolkera kuklakiirusagara soonkelmel, marrastused ja alumid labakäe selgmisel pinnal, alumid vasaku õla eespinnal), mille tagajärjel A.I suri sündmuskohal; olles KarS § 114 p 4 tähendatud isik, so isik kes paneb tapmise toime vähemalt teist korda, ajavahemikul 04.jaanuari 2007 õhtust kuni 05.jaanuaril 2007 kell 03-ni Tallinnas xxx korteris pani toime A I tapmise, mis seisnes selles, et seal toimunud joomingu käigus peksis koos T.Z ’ga A.I käte, jalgade ja püksirihmaga pea ja keha ehk elutähtsate organite piirkonda ning trampisid tema kehal, tekitades temale elupuhuselt pea ja kehatüve kinnise tömp trauma koldeliste peaaju pehmekelmealuste alumitega, alumitega kõõlustanul ja oimulihastes, hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega pea piirkonnas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, maksa rebendite, kõhukelmetaguse alumi ning nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega kehatüve piirkonnas, milliste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, mille tagajärjel A.I suri sündmuskohal, aga samuti nahamarrastused ja nahaalused alumid üla- ja alajäsemetel ning pindmised haavad selja alaosas, tuharatel ja parema reie tagapinnal ja kaarjad nahamarrastused parema tuhara üleosas, millise käitumisega pani J.C toime KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaino Kulli süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2003 õhtul Tallinnas Xxx korteris pani toime A I tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et lõi koos J.C ja B.A-ga elupuhuselt A.I korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keh e, so elutähtsate organite piirkonda, põhjustades temale peaaju ja kehatüve kinnise tömp trauma (mõlemapoolsed roiete hulgi-murrud rinna- ja kopsukelme vigastusega, maksa ja parema neeru rebendid verejooksuga kõhukelme tagusesse ruumi, ninaluude murru ja nina verejooksu, alumid näol, silmamunade valgekestal ja huulte limaskestal, põrutushaavad vasakul kulmul ja huulte limaskestal, alumid alalõual, peaaju põrutuse – alumid peaaju vasaku poolkera kuklakiirusagara soonkelmel, marrastused ja alumid labakäe selgmisel pinnal, alumid vasaku õla eespinnal), mille tagajärjel A.I suri sündmuskohal, millise käitumisega pani Kaino Kull toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.A süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2003 õhtul Tallinnas Xxx korteris pani toime A I tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et lõi koos J.C ja Kaino Kulliga A.I elupuhuselt korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keh e, so elutähtsate organite piirkonda, põhjustades temale peaaju ja kehatüve kinnise tömp trauma (mõlemapoolsed roiete hulgi-murrud rinna- ja kopsukelme vigastusega, maksa ja parema neeru rebendid verejooksuga kõhukelme tagusesse ruumi, ninaluude murru ja nina verejooksu, alumid näol, silmamunade valgekestal ja huulte limaskestal, põrutushaavad vasakul kulmul ja huulte limaskestal, alumid alalõual, peaaju põrutuse – alumid peaaju vasaku poolkera kuklakiirusagara soonkelmel, marrastused ja alumid labakäe selgmisel pinnal, alumid vasaku õla eespinnal), mille tagajärjel A.I suri sündmuskohal, millise käitumisega pani B.A toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.Z ´t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.jaanuari 2007 õhtust kuni 05.jaanuaril 2007 kell 03-ni Tallinnas xxx korteris pani toime A I tapmise, mis seisnes selles, et seal toimunud joomingu käigus peksis koos J.C-ga A.I käte, jalgade ja püksirihmaga 2 pea ja keha ehk elutähtsate organite piirkonda ning trampisid tema kehal, tekitades temale elupuhuselt pea ja kehatüve kinnise tömp trauma koldeliste peaaju pehmekelmealuste alumitega, alumitega kõõlustanul ja oimulihastes, hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega pea piirkonnas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, maksa rebendite, kõhukelmetaguse alumi ning nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega kehatüve piirkonnas, milliste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, mille tagajärjel A.I suri sündmuskohal, aga samuti nahamarrastused ja nahaalused alumid üla- ja alajäsemetel ning pindmised haavad selja alaosas, tuharatel ja parema reie tagapinnal ja kaarjad nahamarrastused parema tuhara üleosas, millise käitumisega pani T.Z toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav J.C tunnistas end

1. aasta osas süüdi,
2. aasta osas ei saa päris süüdi tunnistada, sest ei mäleta. Ei saa öelda, et on süüdi ega saa öelda, et ei ole süüdi. 2007 episoodis Tundis A.I umbes aasta, sest käis T J küla, kes elas A.I korteris xxx. 03.01.2007 käis seal ja 04.01 läks uuesti napsu võtma. Korteris olid E , I , S S , T.Z , T J ja J.C hiljem tulid ka V.R ja N . Joodi. Siis tuli politsei. Läksid T.Z-iga maja ette. Oli pudel viina, politsei sõitis ära, andis alt uksekella ja siis I kutsus üles tagasi. Võtsid viina, seal oli kahetoaline korter. Magas vahepeal S ja T J toas. Magas 15-30 minutit. Siis jälle üles, võttis 1-2 pitsi ja läks jälle magama. Ei tea kes politsei kutsus. Teine kord kui üles tagasi läks jättis jope selga ja saapad jalga. Esikust nägi, et suuretoa uks on lahti ja palja ülakehaga T.Z lõi palja käega kedagi, kuid ei näinud keda. Seal oli kõrge, umbes meetrine, voodi äär ees ja voodi oli sügaval. Toas oli hämar. Ei kuulnud, et T.Z oleks midagi öelnud. Läks suurde tuppa, istus paremat kätt tugitooli ja võttis E.T ja N.D-ga viina edasi. Aimas, et löödi I , sest see oli tema voodi. Võtsid viina, läks väiksesse tuppa pikali voodisse. Mingi aeg läks jälle suurde tuppa. A. I oli põrandal, tema mobiiltelefon oli seal kusagil. J.C vist proovis helistada kiirabisse. Suures toas olles istus kogu aeg ukse juures tugitoolis. T.Z oli suures toas vastas sektsioonkapi juures tugitoolis. Vahepeal istus T.Z diivanil ja E tugitoolis. Mingil ajal käisid seal S ja T . R oli N köögis. Suures toas joodi. Mingi aeg oli vaidlus, kes kutsus politsei. Nägi T.Z ühe korra I löömas 23 korda käega. Kui politsei tuli magas väikeses toas. V. R ütlused ei ole õiged. Räägib nii võibolla selle pärast, et E ütles N halvasti. E ei saa voodi peale ronida. Jalas on 2006 aasta algusest poldid sees ja lüüa ning joosta ei saa. Ei olnud ka põhjust A. I lüüa. №orena oli agressiivsem aga üldiselt läheb nõrgema kaitseks välja. Nägi verd suuretoa põrandal, kui esikusse minna. A.I ei tahtnud, et E sealt korterist ära läheks, et igasugused käivad seal. Kui E seal, siis nad ei tule. Ei mäleta, kas I oli verine. E pühkis ise lapiga verd esiku ja köögi vahelt, sest oli libe. Suuretoa ukse juurest 50 cm. Ei mäleta kui palju seda verd oli. See pidi olema I veri, sest kui inimest näkku lüüakse, peab veri kuskilt välja tulema. Kui T.Z oli A. I saatnud vannituppa pesema, siis I ei läinud, tuli kööki, võttis noa ja lubas kõik ära lõigata. J.C istus ukse kõrval, kui ta tuppa tuli, siis nägi teda esimesena ja väänas talt selle käest ära. See pidi nii olema. Peopesad võisid olla vere pühkimisest veriseks saanud ja saapad, sest põrand oli verine. Ekspertiisis tehti kindlaks, et käed ei olnud pealt verised, vaid peopesa. Püksisäär alt poolt ja kauboi saabaste kett võisid saada verega, kui põrandat pühkis, see oli libe ja oli purupurjus, tasakaaluhäired, võis libiseda. Signe pühkis ka pärast verd kuskil esiku kandist võib olla ka suurest toast. Eeluurimisel pani kirja selle, mille politsei ette ütles. Oli joonud 3 päeva, tahtis, et rahule jäetakse. Sündmusest suurt ei mäleta. Ei ole võimalik, et lõi I ja ei mäleta, sest füüsiline kontakt tuleb alati meelde, ole nii purjus kui tahes. 2003 episoodis Oli 05.09.2003 xxx, mis kuulus A R . Elas seal juba pool aastat. I tutvus R kaudu. S ed olid normaalselt. 05.09.2003 võtsid viina. Õhtu poole umbes 4-5 või 7 ajal tuli I koos kahe noormehega tagasi. Pakkus neile viina. Jõid A pool pudelit ja pool pudelit poole liitrisest pudelist oli alles. Andis I eelmisel õhtul raha poodi minekuks ja tagasi ta ei tulnud. I ütles, et J.C olgu vait, kui ta saab A käest raha, tal oli pensioni päev, siis nad lähevad kohe minema. A 3 oli purjus inimene, habe ajamata must ja pesemata. Vigastusi ei märganud. K K ütles tere E , teadis J.C-d kuskilt. Kaino ütles, et A kutsus nemad Balti Jaamast kaasa, et J.C-le peksa anda ja taadilt raha võtta, kuna tal oli pensi päev. Tõusis püsti ja ütles Aivole vastu midagi halvasti. A vastas ja arvab, et lõi esimesena A I . Keha piirkonda, paar korda jalaga. Oli palja jalu. I oli püsti löögid tabasid rindkeresse, üles poole ja teine vastu õlga. A I kukkus maha, kas löögist või oli purjus. A tõusis püsti ja istus tabureti peale. Jõid viina ja I hakkas B.A-le ja Kullile ütlema, et miks te üldse minuga kaasa tulite, mis kasu teist on siin. A I ründas B.A, sest B.A oli vaikne koguaeg, ta ei rääkinud seal kellegagi. Kas I lõi B.A või ei löönud, seda ei näinud, aga nagu inimene ikka ründab käed ees. B.A lõi I vastu, arvab et enesekaitseks. B.A lõi I paaril korral rusikaga pea piirkonda, kas näkku või vastu õlga. Kull läks I le ja B.A-le kehaga vahele. A rahunes maha, istus tabureti peale. Siis oli see vaidlus, miks A nad üldse Balti Jaamast kaasa kutsus, siis tõusis tüli uuesti üles. Kaino Kull küsis seda I käest. Kaino Kull lõi I ühe korra jalaga näkku. I istus sel hetkel tabureti peal. Kullil olid saapad jalas. I l oli nägu verine. I kukkus, sest veri pritsis seina peale. A I tõusis püsti ja istus tagasi, pühkis oma näo ära. Võtsid viina edasi ja vist käidi poes. Mäletab, et Kull lõi paaril korral Aivot veel käega pea piirkonda. I istus siis diivanil. Kaino Kull seisis I ees püsti. I istus diivanil edasi, ta ei kukkunud kuhugi poole. Võib-olla käisid õlle järgi, igatahes I oli põrandal maas toas sees, ukse juures. Ta lamas ruumi selles samas osas kus istus, aga istumiskohast meeter ukse pool. Rohkem keegi I ei löönud. Kummardus I kohale ja läks arsti järgi. Umbes nädal varem kurtis A valusid ribides ja J.C andis talle elastiksideme, mille sai ümber rinnakorvi panna. Ühiselamu kõrval olid narkarid teda peksnud. Vigastusi I l ei näinud. Oli joodiku paistetus, seal ei saa aru, habe ajamata. Nägu võis olla kollane. Atso oli nii vana mees, et ta siis ka tukkus ja magas. Ei tea kas nende äraolekul keegi korteris käis, uks oli kogu aeg lahti. Ära olid maksimaalselt pool tundi. Süüdistatav Kaino Kull tapmises end süüdi ei tunnista, tunnistab süüdi raskete kehavigastuste tekitamises. 05.09.2003 sai B.A-ga kokku ja jõid Balti jaamas õlut kahe peale 2 liitrit. Nende juurde tuli I A nägu sinine ja juua täis. Pakkusid talle õlut. I hakkas kurtma, et tal on korter Erika 5a ja ei saa seal elada ja vaja J.C nimeline isik välja visata. Läksid Erika 5a. Korteris olid J.C ja vanem mees, kes jõid viina. Teadis J.C-d varasemast. J.C küsis I käest, kus on raha mis talle andnud oli. I ütles, et ei ole enam. J.C pakkus natuke viina jõid viiekesi. J.C ja I vahel läks ütlemiseks. Siis J.C tõusis püsti ja pani I le paar kolakat jalaga ribidesse kuskile sinna kanti. I oli püsti ja kukkus. Oli mingi aeg pikali. Siis ta tõusis püsti, läks diivani peale, rääkisid veel juttu ja jõid viina. Siis hakkas I järsku B.A Martini kallal tõmblema, ärplema. Kättpidi kokku omavahel. I hakkas Martinit togima. I lõi Martinit esimesena rusikaga näo piirkonda. M ei kukkunud. B.A andis I le võib-olla mingi paar laksu enda kaitseks. M lõi rusikaga näo piirkonda. I selle peale ei kukkunud. B.A ja I istusid sel ajal kušeti peal. Läks B.A Martinile ja I le vahele. Pani ise 2 või 3 pauku I le, et ta maha rahuneks. Lõi rusikaga näo piirkonda. I kukkus pikali ja tõusis püsti. I oligi kõige agressiivsem inimene. B.A M oli rahulik. Siis läksid, J.C ja B.A Martiniga õlle järgi. A I jäi korterisse istuma, ta oli ärkvel. Vana mees jäi ka akna alla istuma. Tulid tagasi ja I oli voodi ees pikali maas ja vanem mees tukkus laua ääres. Siis kutsusid kiirabi, kes kutsus politsei. Endal olid jalas saapad. I jalaga ei löönud. I algul kurtis, et tal rinnakorv valutas ja nägu oli sinine. Nina oli paistes, silmaalused olid sinised ja põsesarnad olid paistes. Ei mäleta kas keegi löömise käigus karjus või midagi ütles. Teiste süüdistatavatega vabaduses viibides vahepeal kohtunud ei ole. Süüdistatav B.A end süüdi ei tunnistanud. 05.09 2003 sai Balti jaamas kokku Kaino Kulli ja kannatanuga. Kulliga oli varem koos töötanud. Kull püüdis teda koguaeg mõjutada, et B.A rohkem sõpru ei oleks. Balti jaamas rääkisid juttu ja võtsid õlut. Jõi vähe sest üle kahe lonksu ei saa võtta, muidu jääb magama, tervis ei pea vastu. Kaino Kull ja kannatanu kutsusid ühte korterisse, Erika 5a. Ei tea miks sinna mindi. Läks kaasa, sest ei olnud sõpru, kellega suhelda. J unut ei mäleta hästi. Ise ei ole kedagi peksnud. Korteris võtsid viina. Seal olid vana mees, B.A, kannatanu, Kaino ja J.C. Ei oska öelda palju viina joodi. Ise jõi 1 või 2 pitsi, sest oli väsinud. Pitsid olid väikesed. Kaino Kull oli põhiline, kes peksis seda inimest, viskas nagu palki vastu 4 põrandat. Tüli tekkis kannatanu ja Kaino vahel. Ei tea kes tüli algatas. Ei näinud kas kannatanu ka kedagi lõi. Ei mäleta mida J.C-d egi. Vanamees istus laua taga. Kaino võttis kannatanult kinni kratist ja tagant. Kaino viskas kannatanut mitu korda. Peale loopimist oli kannatanu verine. Ei näe ilma prillideta. Kannatanu oli põrandal maas. Ta jäigi sinna. Ei mäleta kas lisaks loopimisel Kull kannatanut ka lõi. Korteris keegi talle endale kallale ei tulnud. Kaino Kulli takistada ei püüdnud, sest, ta ähvardas et kui samamoodi ei istu, saab samamoodi kannatada. Isegi tualetis käis kannul. Kartis korteris kõiki, et saab tappa. Kaino Kull ei lubanud korterist lahkuda. B.A ja kannatanu vahel ei olnud mingit füüsilist kontakti. Läksid poodi ja tahtis ära minna. Kull jooksis järgi, võttis küünarnukist kinni ja ütles, et kui ära läheb, saab samamoodi kui kannatanu. Läksid korterisse tagasi, ütles et peab kiirabi välja kutsuma. Läksid Erika 5a tuletõrje maja juurde ja palus kutsuda kiirabi. Kulliga oli jutt, et politseile valetada, et kannatanu toodi juba läbipekstuna nende juurde, et nemad ei teadnud midagi, kes teda peksis või kus ta peksa sai. Seda rääkis Kull politseiautos, aga ennem ütles Kull, et Lepp võtaks süü enda peale. J.C istus korteris kogu selle aja. Ei pannud tähele kas J.C-l oli kannatanuga mingi füüsiline kontakt. Laud oli akna all, ise oli uksepoole seljaga ja seltskond istus laua taga. Keegi vahepeal väljas ei käinud. Ei mäleta kas keegi vahetas oma asukohta, istus mujale või tõusis püsti. Kannatanu jäi pikali magama. Õllega tagasi tulles oli kannatanu ka pikali, kuid mitte samas kohas kus ta oli lahkudes. Ta oli ukse juures. Vereplekid vist olid kannatanul, ei olnud prille ja põrandal olid ka plekid. B.A endal on invaliidus. Ema on tema hooldaja. Ka talle endale on kunagi kehavigastusi tekitatud. Nägemine on väga halb. Süüdistatav T.Z tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. A I ei tundnud. Läks J T ele külla 26.12 õhtul ja oli seal kuni 05.01.
3. Korteris joodi kogu aeg. J.C-ga tutvus 04.01 seal samas korteris. 04.01.07 jõid viina 6-7 pudeli, kindlalt ei oska öelda. Ei tea kes tõi. 04.01.07 õhtul olid korteris kaheksakesi: J T , J.C , T.Z, S , A , I ja veel kaks isikut. Algul kutsus keegi politsei. Politsei tuli ja saatis T.Z ja J.C ära. Jäid seisma bussipeatuses, politsei läks ära ja läksid tagasi I juurde. Lasid all kella ja küsisid, kas viina tahate. I ütles, et muidugi, tulge sisse. Jõid algul neljakesi siis tuli I ka T e tuppa. A.I ütles, et tema ei kutsunud politseid ja ei tea sellest midagi. Võtsid viina edasi ja läksid suurde tuppa ja ajas Endli ülesse ja võtsid viina edasi. Siis tuli A.I väikesest toast. T.Z istus sektsiooni juures tugitoolis ja I tuli kallale. Lõi rusikaga vastu pead ja ütles hakka astuma. T.Z vastas, et kannata võtame viinad ära aga enne tõusis püsti ja lõi A. I le rusikaga näkku. I kukkus pikali. Ütles I le, et tõuse püsti ja ta tõusis. Pakkus I le viina, et ta rahuneks. I ei rahunenud ja tuli uuesti kallale. T.Z võttis I kätest kinni ja lükkas teda voodisse ja voodi lagunes laiali. Siis hüppas talle ühe korra põlvedega ribidesse. I oli sel hetkel selili. Hakkasid J.C-ga uuesti viina jooma ja tuli I pealt voodist ära. Ajas ka I üles viina jooma. Olid veel E , T ja S mingi aeg. Käskis I l näo p aks pesta. I läks vannitoa poole, tagasi tulles oli tal käes pikk puupeaga leivanuga. Ütles, et lõikab kõik katki. Siis tuli J.C väikesest toast ja väänas I lt noa ära. T.Z hakkas I selle eest uuesti jalgadega peksma keha piirkonda, ribidesse vähemalt neli korda. I oli külili voodi juures. J.C istus seljaga vastu sektsiooni tugitoolis, laua taga. Siis tõstis I üles ja panin ta voodi äärele istuma. Võtsid viina, paar pitsi ja siis kukkus I voodi ette pikali. T Endel ütles, et tal on jälle see epilepsia. I l olid nägu ja käed verised. Jõid viina edasi. Siis panid näpud I kaelale, tuiksoonele. Ütles, et I on surnud. Läks väiksesse tuppa ja ütles T ele, et I on surnud. Signe tuli ka sinna tuppa vaatama. Tõstsid J.C-ga I voodi peale. Ise läks kööki magama. Siis tuli politsei pani käed raudu ja koos Toompaluga viidi alla. J.C-d ei näinudki. Ei näinud, et J.C oleks A. I löönud. Ise peksis I jalgade ja rihmaga. R i ütlused on vale. Suures toas ei ole niipalju ruumi, et olla pikali. Arvab, et I surma põhjuseks oli jalgadega peksmine. Rääkis J.C peale, et oma süüd väiksemana näidata. Eeluurimisel J.C kohta räägitu on vale. Ei mäleta kuidas sellised laused protokolli said. Ise lõi I rusikatega näkku jalgadega näkku ei löönud. Peksmine kestis umbes 2-3 minutit. Rusikaga näkku lõi kaks korda. Jalgadega lõi I kehapiirkonda 4 korda kindlasti, võib-olla näkku ka. Ei oska öelda. Algul lõi rusikatega näkku , siis kukkus pikali ja hakkas jalgadega peksma. Üks kord peale seda kui oli 2 korda näkku löönud, kui ta voodisse pikali kukkus, hüppas talle põlvedega ribidesse. Võttis oma pükste pealt rihma ja lõi teda vastu 5 selga 2 või 3 korda. Võttis rihma ja pani väikesesse tuppa puhvetkapi peale. Ütles pärast teist peksmist Signele ja T ele, et I on vist surnud ja hoidis kahe käega pead kinni. Kannatanu S I andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli A I tema eksabikaasa. Viimati s lesid enne surma suvel juulikuus õe juubelil. A I käis juhutöödel. Viimati pidi olema ametlikult ehitusel tööl. Täpselt ei tea kus A. I Tallinnas elas. Läksid 1988 lahku. A surmast sai teada õe telefonikõne kaudu. Kandis kõik matustega seotud kulud summas üle 4000 krooni, mis on talle ohvriabi seaduse raames hüvitatud. A I oli kainena rahulik. Purjus olekus oli ta sõjakas, mis väljendus peamiselt kaklemises, peksmises, solvamises. Teab oma kogemustest. Kui kaineks saab, rahuneb maha. Eelnevaid karistusi ei olnud. Materiaalseid nõudmisi süüdistatavate s es ei ole. Palub võimalikult ranget karistust. Kannatanu Aili I andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt A I oli tema vend. Viimati s lesid juuli lõpus 2003, tunnistaja 50 aasta juubelil. A I töötas ehitusel Tallinnas ja Tallinna ümbruses. 1998 lõpp tuli A Tallinna ja hakkas elama Atso Rebase juures Energia tänaval. Rebast teadis A jutu järgi. Ei tea mitu inimest Rebase juures üldse elas. A tuli tunnistaja juurde 2002 aasta algul. Vanglast oli tulnud J.C ja läinud Rebase juurde. Seal olid joomingud ja J.C oli vägivaldne, seetõttu kolis A tunnistaja juurde. A jutu järgi olid Rebasel pensionipäevadel joomingud. J.C peksis valimatult kõiki, k.a Atso Rebast. Sest A oli sel ajal alkoholiravil, ta alkoholi ei tarvitanud. 2003 juulis üürisid Aivole korteri. A oli saanud 2003 ametlikult tööle ja s eliselt korralik palk võimaldas üürida korterit. Atso Rebane elas sel ajal juba Erika 5, kui J.C vanglast tuli. A I surmast kuulis politseisaatest. Süüdistatavatele materiaalseid nõudmisi ei ole. Kainena oli A hea inimene ja õiglane. Usub S juttu. Ise Aivot purjus peaga näinud ei ole. Kui tal juba korralik töökoht oli, siis käis ta nädalavahetusel AR süüa viimas. Ta ütles, et „viib konservid ning palus need ära peita, et joodikud neid ära ei sööks“. Tihti kui ta tagasi tuli, siis ta ütles, et A on jälle pekstud. Nad kutsusid A taadiks. Ta ütles, et „jälle on taati pekstud“. Palub J.C-le mitte kerget karistust. Kannatanu Maksim Tsirulis andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt A I oli tema isa ja ta elas xxx, 2007 jaanuaris üksinda. Ta ei töötanud, tal oli invaliidus seoses maksatsirroosiga. Isa tarvitas alkoholi. Ei tea kui palju ja kellega. Isa surmast kuulis tuttavalt naisterahvalt. Isa oli väga lahke mees, aga kui jõi, siis muutus agressiivseks. Täpselt ei tea ei elanud isaga koos alates sellest ajast, kui oli 2 aastane. Matustega seoses kandis kulusid, kuid need on hüvitatud. Mingeid varalisi nõudeid süüdistatavate s es ei ole. Viimati s les isaga nädal või kaks enne j umit. Palub süüdlastele võimalikult ranget karistust. Tunnistaja T Taidla andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas 05.01.2007 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonnas konstaablina. Kuulsid läbi raadio, et teine patrull sai, Tammsaare tee 110 väljakutse, et korterist on leitud laip. Läksid ka kohale. Sisenes korterisse esimese või teisena. Läks elutuppa, kus oli voodis pikali meesterahvas, lina peal. Võttis lina pealt ära veendumaks kas on surnud või mitte. Meesterahval oli nägu verine. Ei mäleta, kas randmete või käte peal olid väiksed lõikehaavad, vist olid käte peal. Käed ja nägu vist olid natuke sinised. Nägu oli verine nagu oleks pekstud. Samuti olid verepritsmed korteri seintel, aga enamus paistis vana kuivanud veri olevat. Ei mäleta kas said mehe dokumendi või keegi ütles ta nime. On enne seal seoses joomingutega kohepeal käinud. Kui sisenesid korterisse, istus elutoas surnukeha juures üks meesterahvas, kes on tunnistaja. See meesterahvas oli hästi purjus ja ajas segast juttu. Köögist tuli välja N.D vist mingi naisterahvaga. Siis oli keskmine tuba, kus oli voodihaige meesterahvas ja J.C ja võimalik, et veel keegi. Kõik nad olid tugevas alkoholijoobes. N.D-l olid käed natuke verised, samamoodi J.C-l . Nad väitsid, et ei tea midagi, olid teistes tubades. J.C ütles, et ei saagi ellu jääda, kui nii palju odekolonni juua. Käte peal oli lihtsalt verd, ei olnud näha otseselt haavu või midagi sellist. Ei meenu, kas riided olid verised, käed olid ainult. Ei pannud tähele, kas kellelgi veel olid riided või käed verised. 6 Tunnistaja A R andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elas septembris 2003 aastal xxx. Seal on ühiselamukorter, kus on kaks tuba. Tema käsutuses oli üks tuba. J.C elas tema juures, sest tal ei olnud linnas elamisvõimalust. A I elas tema juures väga vähe, tuli siis kui ei tahtnud Paldiski maanteele minna. A I ja J.C said omavahel normaalselt läbi. On koos A I ja J.C-ga koos alkoholi tarvitanud. Ei mäleta, et varem oleks tülisid tekkinud. Õhtul, kui A tuli, oli tal kaks tundmatut meest kaasas. See oli õhtul, peale tööaega, ta tuli Balti jaamast, oli purjus ja viskas kohe pikali. Teised kaks ei olnud eriti purjus. Tunnistajal oli sel päeval pensionipäev. Oli raha jutt, aga ei mäleta kas keegi küsis raha ja kes küsis. Mitte J.C , sest temal oli endal raha ja eelmine päev J.C andis Aivole raha. Istusid maha, hakkasid juttu rääkima. Siis nägi Aivot alles siis, kui ta oli koridoris ja meditsiinitöötajad olid ka. Jõi ka ise sel õhtul alkoholi. Kõik võtsid. Oli normaalne jutuajamine, jäi ilmselt tukkuma, oli kapi nurga taga. Seal oli voodi otsapidi kapi vastu, voodi jaluts oli kapi taga. Ei tea kuidas A I surma sai. Kui ärkas oli eeskojas palju rahvast. A I oli seal samas kojas põrandal maas. J.C oli ka seal kojas, aga ei mäleta. Arvab, et 2 võõrast olid ka kohal, kuid ise neid ei näinud. Ei mäleta, kas nägi korteris verd. Ise A I ´el väliseid vigastusi ei näinud. Ei mäleta, et A. I oleks tervise üle kaevanud. Kui joob on halb mälu. Ei ütleks, et A muutuks joobes agressiivseks. Ei kippunud tülitsema. J.C aitas tunnistajat vahest. Käis väljas, siis ta tuli toeks. Tunnistaja R Ojarand andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas 2007 aasta
4. jaanuaril Lõuna Politseiosakonnas piirkondliku konstaablina. Surnukeha oli korteris Tammsaare tee
5. Käis seal korteris kaks korda: õhtul ja teine kord oli öösel. Kellaaega ei tea. Esimesel korral toimus korteris jooming. Jäi mulje, et korteri peremees pidas külaliste arvu liiga suureks. Kontrollisid andmeid. Korteris oli kuus võis rohkem isikut. Korteri peremees andis mõista, kes peavad lahkuma ja need inimesed lahkusid. Vaatasid kuni need isikud läksid majast eemale. Kolm inimest neist võis jääda korterisse. Teinekord korterisse minnes oli osa inimesi tagasi tulnud, kes enne lahkusid. Suuremas elutoas oli inimene diagonaalis voodi peal ja mingi riie oli peal. See oli väidetavalt korteri peremees. Tal olid vigastused keha ja näo piirkonnas. Isik oli surnud ja verine. Ei mäleta kas nägi veel kellelgi korteris viibinutest vigastusi või verd. J.C oli selles korteris nii esimesel kui ka teisel korral. Ta tuli teisest toast ja ütles, et magas. Omas magava inimese kohta liiga palju informatsiooni. Tal oli vist käsi verine, vist sõrmed. Rääkisid inimesed, kes kutsusid politsei. Nemad olid korterist lahkunud. Korteris olnud inimestest ei mäleta, et keegi oleks midagi rääkinud. Süüdistatavad olid need, kellel paluti esimene kord lahkuda. Teisel korral olid nad väga joobes. Esimene kord olid nad adekvaatsed, vastasel juhul oleks nad kaasa võtnud Tunnistaja E T andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt J.C käis tihti xxx külas. Elas seal korteris koos A I ga. Kui I tarvitas alkoholi oli ta lõpuks täitsa s s. Tal oli mälukaotus. Ta kutsub külla, et võtame napsi ja siis üks moment ütleb, et kaduge siit minema. On näinud A I vägivalda kasutamas ja isegi politseid kutsunud. J.C oli alati rahulik. Ta läks alati kell üks või kaks koju. I l kunagi raha ei olnud ja kui J.C tuli viin kaasas, oli tal alati hea meel. J.C ja I vahel ei ole kunagi konflikte olnud. T.Z nägi 24.12 või 26.12.2006 esimest korda. Tõi kella seitsme ajal 5 pudelit viina. Kolm viina pani kööki, seal oli suurem seltskond. Läksid J.C-ga tunnistaja üürituppa, kus oli voodikoht ja võtsid seal kahekesi viina. S jäi kööki kaarte mängima. Võtsid viina, jäi purju ja magama. Ükskord tuli politsei kell kolm. Näitas oma dokumenti, ütles, et on üürnik. S ütles, et on jah. Magas edasi. Koridori ei läinud, voodist ei tõusnud, ei tea, kes minema aeti. Mingi aeg tuli J.C ja rahvas tagasi. Alla oli tunnistaja voodi koha ära blokeerinud ja heitis jalutsisse. J.C tuli ka sinna tuppa, võtsid viina ja mingi aeg jäi tunnistaja magama. Siis viie ajal löödi käed raudu ja viidi minema. I ei näinud. Arvab, et J.C oli samas toas. I oli politsei välja helistanud, et tahab korteri tühjaks saada. Siis oligi politsei kohal, ajas V i, Leena, J.C, N.D välja. Ei tea kui palju täpselt joonud oli. J.C-ga jõid korteris koos ühe pooleliitrise pudeli ära. Köögis vist käis mingi peksmine, tunnistaja toas ei olnud midagi. On teistelt kuulnud, ise ei ole näinud. Peksmise jälgi kellelgi ei näinud. S l oli pea lõhki kukutud, ta läks poodi ja kukkus. Alla kutsus talle kiirabi. Kiirabi võttis peale, viis Mustamäe 7 haigl e ja õmbles pea kinni. Tunni aja pärast tuli koju. See oli vist päev varem. Korteris oli enne mingi teine konflikt. Peetril jooksis ninast verd ja tema veri oligi koridoris ja see läks lifti šahti ka kui ta minema sõitis. Hommikul kuulis, et I on surnud. I l oli hiljuti pankrease operatsioon. I oma tervisehädasid ei kaevanud. Tema ainuke mure oli juua saada. Epilepsia hooge on tal 8 aasta jooksul olnud kusagil 10-d kordi. Eeluurimisel räägitu on Signe ja T e käest kuuldu. Oli 10 päeva joonud ja sellise pohmelliga hakkas politsei teda üle kuulama, isegi ei mäleta kuidas ütlusi andis, et saaks kiiresti minema. Nägi, kui I kukkus koridori põrandale, arvas, et on täis. Ei tea mis peale seda toimus. T.Z läks S tuppa. Ja I kukkus koridori põrandale pikali. Ei tea, kas I oli voodis seal või ei olnud. Signe vist tõstis I voodisse. Prille ei olnud ja ei tea mis protokollis kirjas on. Tunnistaja A R andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt viibis A I surma päeval korteris Tammsaare teel. Mehed napsitasid seal. A I tarvitas alkoholi. Kuskil õhtul S helistas politseisse, et tahab puhata, ja et inimesed läheksid sealt korterist ära. Politsei ajas inimesed minema, tunnistaja jäi sinna korterisse. Mehed tulid tagasi ja jälle napsitasid. T Signega oli väikeses toas. Kõik teised olid suures toas. N.D-l õi S . S käis seal, nägu oli tal verine, seda nägi. N.D peksis rusikaga S 2 või 3 korda. J.C istus tooli peal. Oli hilja ja kõik tahtsid magama minna. N.D lõi S , sest S jõudis politseisse helistada. S tahtis neid korterist välja ajada, tahtis puhata. Tunnistaja ise alkoholi ei tarvitanud, oli väga väsinud ja lesis voodis, tekk üle pea. Teised jõid vist 4 pudelit. Ei tea kui palju nad enne jõid korteris. Korteris mingisugust konflikti või karjumist ei kuulnud. N.D oli S näkku löönud, tahtis S tahtis veel kuskile minna. Siis nad jälle lõid teda. Ei näinud kuhu, aga S oli pärast põrandal. Kakles ainult N.D-ga . N.D haaras S kätest, haaras küljelt. Olid ikka löögid. Lööke ei näinud, sest oli teki all. S oli peksmise ajal vist külili. Nägi, et S oli hiljem põrandal maas. Ta oli põrandal surnud, külje peal. Pärast keegi pani S diivani peale. J.C oli suures toas rääkis Endliga. Ei oska öelda kas J.C ütles peksmise ajal midagi T.Z-ile või vastupidi. S vigastusi ei vaadanud. Põrandal oli ukse juures verd. Kellegi kätel või riietel verd ei näinud, sest oli teki all. Võib-olla N.D lõi S põlvega. Siis kui ta lesis põrandal näoga televiisori suunas. Ei näinud, et keegi oleks S jalaga löönud. Mõni aeg varem olid olnud S ga tänaval, S l hakkas halb ja kukkus kokku. Kutsusid kiirabi. See oli 2-toaline tüüpkorter. Ei näinud, et N.D oleks S peal jalgadega trampinud. Põlvega midagi tegi. Politsei kutsusid mingid A I tuttavad, üks mees ja naine. Tunnistaja magas suures toas paremal diivanil. S magas vasakul. Oli peksmise ajal lina all nii hirmul, kartis öösel, et võidakse teda ka ära tappa. Ei lahkunud korterist, sest N.D istus tema kõrval ja mingil hetkel valas ta pitsi viina ja tahtis, et koos temaga jooks. N.D-l oli käes pikk kööginuga, mida ta keerutas käes. Hiljem viskas tunnistaja noa kappi. Endel istus suures toas tugitoolis ja rääkis seal. J.C või N.D-ga. S peksti suures toas. Rohkem sel õhtul seal mingeid kaklusi ei olnud. Tunnistaja T J andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elasid elukaaslasega A I korteris ühes toas xxxx. A.I surma ööl toimud korteris joomapidu. Seal olid tunnistaja elukaaslasega, E , N L , T.Z ja J.C . J.C tuli sinna korterisse samal päeval. T.Z käis eelmisel päeval ka korra. T.Z käis tunnistajal ja I l külas. Endel käristas kõigile välja. Tarbiti viina. Ei tea palju J.C ja T.Z alkoholi sel õhtul tarbisid. I oli väga purjus. Kui politsei korterisse tuli, paluti enamusel lahkuda. T.Z ja J.C visati välja. I tegi ukse lahti, kui politsei ära läks, ja nad tulid tagasi. Jooming läks edasi. Jõid A.I , E , tunnistaja elukaaslane, T.Z ja J.C. I hakkas ütlema, et astuge välja. Endlile ja kes seal olid. Läks kakluseks T.Z ja I vahel. Kakluse algust ei näinud. Nägi lõppu. Oli kõrvaltoas voodis pikali, T.Z tuli ja ütles, et A. I on pikali ja ei võta jalgu alla. Tunnistaja tõusis üles ja katsus I pulssi, mida ei olnud. Politsei tulekut ei näinud. Nägi kui I läks T.Z-ile kallale. Läks norima ja tõuklema ja nii ta läks. Muud ei näinud. Ei tahtnud juures viibida, kui korteri peremehele tungiti kallale. I ise alustas norimist. Tõukles, mis sa p d lase jalga. I kukkus enda tuppa pikali, tahtis voodi peale istuda, aga istus mööda. Tunnistaja keeras otsa ringi ja kõndis oma tuppa. J.C istus I toas laua taga ja valas endale viina. Endel oli samuti laua taga voodi peal. T.Z oli purjus aga riided määrdunud ei olnud, kui tunnistajat üles ajama tuli. J.C-d hiljem ei näinud. Kui I ja 8 T.Z vahel midagi toimus, kuulis venekeelset sõimu. Sõimas I , et inimesed ära läheks. T.Z sõimas vastu, et ise kutsusid siia ja nüüd viskad välja. Kuulis kuidas I hakkas voodisse istuma ja istus voodist mööda. I pulsi katsumise juures olid T.Z, Endel, elukaaslane tuli ka hiljem. Verd ei näinud. T.Z tuli kaasa sinna tuppa, kus I pikali oli, ja seisis kõrval. T.Z midagi käes ei olnud. Kui toimus sõim ja kähmlus J.C-d I toas, laua taga ta ei olnud, sest I voodi on lauast eemal, teises seinas. J.C ei ole agressiivne, tüli ei olnud mitte kunagi. Eeluurimisel antud ütlusi ei kinnita ega lükka ümber, sest ei mäleta. T.Z ütles, et inimene vist on surnud, et jalgu alla ei võta, sellepärast läks pulssi kontrollima. T.Z oli püksirihm pükste peal. I pulsi kontrollimise ajal J.C-d toas ei olnud, oli tualettruumis. Kui toimus norimine ja tõuklemine T.Z ja I vahel, oli J.C köögis, sest Endel oli ka köögis ja nad olid kahekesi koos. Korteris verd ei näinud. I käis ütlemas, et magu valutab, sest tal oli operatsioon olnud. Ütles, et kutsu kiirabi, I ütles, et ei taha. Tunnistaja viidi politseisse järgmisel hommikul. Kohe viidi sündmuskohalt kaasa T.Z ja J.C . I toas nuga ei näinud. Tunnistaja V H andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas 2003 aastal Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna patrullteenistuse vanemkonstaablina. 2003 sügisel laekus väljakutse aadressile Erika 5a, kus kiirabi palus abi. Kohale jõudsid kell 9-10 ajal. Korteris oli toimunud jooming. Naaberkorteri mehe ütlustest nähtus, et korteris, kus oli laip, oli toimunud jooming juba pikemat aega ja selle käigus oli toimunud kaklus. Tunnistaja viitas, et ta oskas samastada hääli. Oli, kuulda kukkuvate esemete häält, heli, mis viitas kaklusele, vahepeal oli mingit juttu räägitud. Vahelauseks olid olnud J.C sõnad, et ei j u midagi, jääb ellu ja oli kuulda esemete kukkumist ja häält, et tegemist on kaklusega. Ise tegeles tunnistajate otsimise ja ülekuulamisega. Paarimees teatas, et ühiselamu koridorist oli põgenenud meesisik ja varjas ennast maja taga põõsastes, kust ta kätte saadi. Selleks osutus J.C . Peale seda kui tuli kohale Põhja Politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude grupp, viidi kõik korteris olnud isikud ja J.C Põhja Politseiosakonda. Tunnistaja nime ei mäleta. Tunnistaja peksmist ei näinud, ta oli seina tagant kuulnud ja tema oskas ainult samastada hääli ja J.C-ga lause „Temaga ei j u midagi, jääb ellu.“ Ta tegi järeldusi, et tegemist oli kaklusega. J.C häält samastas, kuna tundis kõrvalkorteri inimesi. Seltskonnalt adekvaatseid vastuseid ei tulnud, sest olid purjus. Kinnipeetud isikud olid rahulikud, kes istus, kes lamas. Korralagedusest, isikute väljanägemisest oli näha, et jooming oli kestnud mitu päeva. Sellist pilti pärast ühte napsi ei teki. Sai aru, et J.C oli enne politsei saabumist lahkunud, ei tea kus ta oli varem viibinud. Tunnistaja ütles et surnud isik oli Aivo. Ekspert Katrin Kompus andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kinnitab ekspertiisiaktis nr 18/26 tood arvamust arvestades asjaolusid ning kasutades tõendeid ja haiguslugusid ning olles tutvunud toimiku materjalidega. Toimikusse lisandunud dokumendid ei muuda ta arvamust. Ekspertide käsutuses olevatest andmetest nähtub, et puuduvad objektiivsed andmed B.A orgaanilise ajukahjustuse olemasolu kohta. Ekspertiisiakti nr 18/26 sissejuhatavas osas on loetletud ekspertiisil kasutatud materjalid ning teiste andmete hulgas on viidatud, et on kasutatud ka Rapla Maakohtu toimikut, milles sisaldus ekspertiisiakt nr
6. Ekspertide käsutuses olnud andmetest akti 18/26 uurimuslikus osas nähtub et B.A ei ole põdenud meningiiti, mis nähtub 1997 Mustamäe Haigla neuroloogi osakonna haigusloost, kus on näha, et meningiidi diagnoos püstitati, kuid labori uuringud seda ei kinnitanud. Ajukahjustusena on viidatud korduvatele peatraumadele. Ekspertiisi akti 18/26 uurimuslikus osas on viidatud, mitmetele objektiivsetele andmetele uuritava tervisliku seisundi kohta väidetavate peatraumade saamise järgselt ja aju kompuuteruuringute tulemustena ühelgi juhul aju orgaanilist kahjustust ei ole tuvastatud. Eksperdid aktis 18/26 on andnud oma arvamuse algdokumentide alusel, mille kasutamist ekspertiisi akt nr 4 sissejuhatavas osas ei nähtu. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia eksperdi pädevuses ei ole kommenteerida töövõime kaotus määramist. Töövõime kaotus määratakse sotsiaalministri kehtestatud korras ja see on aluseks sotsiaaltoetuse määramiseks. See näitab mil määral inimene on suutlik tegema tööd täis tööpäeva mahus. Töövõime kaotus ei ole seotud kriminaalasjaga. Menetleja esitas Eesti haigekassa väljastatud väljatrükki B.A-le osutatud 9 raviteenuste ja soodusravimite väljastamisest. Ja sellest tulenevalt taotleti ka nendest raviasutustest materjalid. On puutunud B.A-ga kokku rohkem kui üks kord. Ekspertiisiaktis 18/26 on B.A psüühilise seisundi dünaamika põhjalikult kajastatud, ja süveneva psüühikahäire tunnuseid ei ole leitud. Arvestades andmeid sagedase alkoholi kasutamise kohta, on võimalik et käesolevaks ajaks on alkoholi tarvitamise iseloom muutnud sõltuvuseks. Ekspert Hanna Sova andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kinnitab aktis 18/26 antud arvamust Puutus B.A-ga selle ekspertiisi tegemise käigus kokku esmakordselt 01.03.200604.04.2006 kui ta viibis jälgimisel psühhiaatriaosakonnas. Aktis on kirjas, et raviks on saanud sel perioodil nootropili, mis on aju ainevahetuse soodustaja. Sel perioodil seisnud püsis olulise muutusteta. Aktis on kajastatud, et meeleolu paranes, düsfoorilisus vähenes. Ravimi allergiat ei tuvastatud. Antud juhul ei olnud tegemist meeleolu parandava ravimiga järelikult ei saa järeldada, et meeleolu paranemine oli raviga seotud. Kohus uuris järgmisi dokumente - tunnistaja Endel T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt köögis jageleti päris tükk aega ning oli kuulda kuidas J.C ja Enn kordamööda I peale karjusid. Varsti tuli I suurde tuppa, toetudes seinte najale ning vajus elutoa ukse juures pikali. Talle järgnesid J.C ja Enn, kellel olid käed verd täis ning ütlesid, et andsid talle selle eest, et ta politsei kukkus. Nad ütlesid veel, et said teada, kes politseisse helistas ning et trampisid tal peal ning küll andsid. Tunnistaja ei pannud sel hetkel tähele kas I l oli nägu või mõni muu koht verine. Ei pööranud sellele tähelepanu, sest arvas, et I on end üle joonud ning ei suutnud ennast voodini vedada. I lamas seal maas umbes paar minutit, kui Signe tuli ja katsus pulssi ning ütles, et I on surnud. Enn ja J.C tõstsid I vasakut kätt olev e voodisse. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel, IV k lk 67); - tunnistaja A R eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt mingil hetkel läks Enn A ile elutoas kallale, lüües rusikas käega ja jalaga vastu nägu. Lõpupoole, kui A oli külili põrandal, siis Enn vajus Talle põlvega külje peale ning trampis tema peal ka jalgadega. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel, IV k lk 64); - tunnistaja T J eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt nägi kuidas Enn tuli tema juurde magamistuppa, istus voodiservale ning ütles, et lõi vist inimese maha. Enne seda pani kapi peale püksirihma, mille võttis oma parema käe ümbert. Enn hakkas nutma.(kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel IV k lk 61); - süüdistatava T.Z eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ei mäleta täpselt kumb esimesena lõi, kuid siis hakkasid koos I peksma, sest ta oli kutsunud põhjuseta politsei. Peksmine leidis aset elutoa ukse juures ning peksma hakkasid I siis kui ta tuli köögist elutuppa. Peksis I nii rusikas käte kui jalgadega näkku ja kehapiirkonda. Samal ajal peksis I samaoodi – käte ja jalgadega näo ja kehapiirkonda - ka J.C . Peksid teda s eliselt tükk aega järjest, kuid ei oska öelda kui kaua. Ühel hetkel kargas neil taas hing täis ja hakkasid mõlemad J.C-ga taas I peksma. Peksid teda põhimõtteliselt sammoodi mõlemad rusikas käte ja jalgadega näo-ja kehapiirkonda. J.C oli kogu nende sündmuste ajal tema kõrval – peksis, jõi viina, jälle peksis, jõi viina, aitas I voodisse tõsta jne. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 alusel, IV k lk 123-124); - süüdistatava J.C eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt nägi kuidas Enn lõi voodis lamavat I korduvalt rusikaga näkku, mille tulemusena hakkas I l kuskilt verd jooksma. Võimalik, et võiski sellises tugevas joobeseisundis teha midagi mida ei mäleta ning teab väga hästi, et reeglina läheb kaklusega hästi kaasa. On tõenäoline, et kui toimus I peksmine, siis võis peksmisega kaasa minna ning samuti I peksta, kuid ei mäleta, et oleks I puutunud veel vähem peksnud. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 alusel, IV k lk 99); - tunnistaja Valeri Z eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 05.09.2003 õhtul kella 19.0020.00 ajal tuli töölt koju ja läks kohe magama. Kõrvalkorterist seina taga kostis lärm, seal käib pidevalt mingi seltskond. Kõrvalkorteris nr 23 elab Atso Rebane. Selles korteris elas alates 2002 septembrist ka J.C . Kõrvalkorteris oli jooming, reaalselt seina tagant kuuldud häälte järgi 10 võis korteris olla 5-7 inimest. Kes olid korteris, seda ta isiklikult ei näinud, kuna ise sinna ei läinud ja keegi seal väljas ei käinud. Ärkas paaril korral selle peale üles, et kuulis kummalist müra ja kukkumist, see toimus umbes kolmel korral. Samuti kuulis seina tagant: „Tõuse püsti“, keegi vastas: „Las elab“, see oli öeldud p as vene keeles. Jutust sai aru, et peksja oli J.C , ta kuulis, kuidas J.C karjus ning seejärel miski jälle kukkus, hääle järgi oli kuulda, et see, mis kukkus ei olnud mööbel vaid midagi rasket ja pehmemat. Kui ta koju tuli, siis ta A häält enam ei kuulnud, seetõttu ta arvas ta, et A peksti juba lõplikult läbi, võib-olla tõsteti A püsti ja siis pillati põrandale, kisa ta kõrvalkorterist ei kuulnud. Siis kuulis ta naisterahva häält küsimas „Kas ta on ikka elus?“, kes see naisterahvas oli, seda ta ei näinud, siis kuulis ta, kuidas J.C vastas: „Mis temaga j ub – küll ta ellu jääb!“. Pärast seda lärm lõppes, tehti nalja ja ta kuulis rahulikku jutuajamist, tema kuulis naise ja mitme mehe häält. Kui J.C on purjus, siis tekib tal mingi suurusehullustus ja ta muutub agressiivseks, J.C on varemgi mingit meesterahvast peksnud. Kes kutsus kannatanule kiirabi, seda ei tea, kuid kiirabi saabus umbes 50 minutit pärast seda, kui korteris oli purjus inimeste kakluse lärm lõppenud. Kui kohal oli politsei, siis ta küsis politseiniku käest, mis toimus ning talle öeldi, et tapmine, ta arvab, et kõik see oli j unud juba enne seda, kui ta koju jõudis. Politseitöötaja sõnade kohaselt oli J.C üritanud ära joosta; (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 291 p4 alusel, I k lk 83-85); - tunnistaja V R i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 04.01.2007 kella 21.30-22.00 paiku saabus tema oma elukaaslase Nelli Liskma’ga xxxA I juurde. A i korteriuks oli suletud, kuid lukustamata. Korterisse sisenedes nad nägid, et A magas elutoas ning koos temaga oli veel meesterahvas nimega Endel, kelle nime ta sai teada hiljem. T ja Signe magasid magamistoas ning meesterahvas nimega N.D magas köögis. Kui A , T , Signe, Endel ja N.D ärkasid, siis kõik olid pohmellis. Hiljem istusid nad kõik köögis ja pruukisid viina, kõik olid purjus. Mingil hetkel, täpset kellaaega ta ei mäleta, tulid korterisse politseitöötajad ja palusid neil esitada dokumendid. Nad saadeti alla ja korter jäi tühjaks. Nelliga olid väljas umbes 20 minuti ja otsustasid siis tagasi minna A i juurde. Kui nad A i korterisse jõudsid, avastasid nad, et kogu seltskond oli juba seal. Nemad Nelliga läksid kohe külalistetuppa magama, kuid magama jääda nad ei jõudnud, sest J.C tuli tuppa ja hakkas neile „peale sõitma“, et V R olevat politsei kutsunud. Hakkas J.C ’le seletama, et ei ole seda teinud, kuna ta mobiiltelefon on hoopiski rikkis. Siis hakkas koos J.C ’ga ka Enn teda ähvardama, et peab vastutama selle eest, et kutsus politsei. Nad ähvardasid teda suusõnaliselt, kätega kallale ei tulnud. Ta kuulis, kuidas köögist kostsid J.C ja N.D hääl, nad karjusid A i peale ja süüdistasid teda selles, et ta kutsus politsei, A karjus vastu, et ta ei ole politseid kutsunud. Siis kostis tugev lärm, A i häält enam kuulda ei olnud ja ta sai aru, et A it hakati peksma, A sai kõvasti peksa. Mõne aja pärast lärm vaibus ja A tuli nende juurde tuppa ja heitis diivani peale pikali. A ei saanud midagi rääkida ta ainult ähkis ja öhkis. Mõne aja pärast tulid külaliste tuppa ka N.D ja J.C ning panid tule põlema. R tõmbas jope üle pea ja piilus, mis nad tegema hakkavad, ta kohkus. N.D ja J.C ronisid diivanile ja keegi neist, täpselt ei oska öelda kes, hakkas A i peal jalgadega trampima. N.D ja J.C hakkasid A it peksma, peksid teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Mitu hoopi J.C ja N.D A ile andsid, seda ta täpselt ei tea, kuid A it peksid nii J.C kui N.D. Hoobid olid tugevad ja hulgalised. Mingil hetkel peksmise ajal märkas ta, et J.C seisis A i peatsis ja ütles, et lööb A il pea lõhki. Ta märkas J.C käes ka mingit läikivat eset, kuid ta ei tea, mis asi see oli. Sel hetkel hoidis N.D A it jalgadest kinni ja A ütles kähiseva häälega „…mis te teete?“ A i peksmine diivanil kestis kuni 5 minutit. V R ’i arvates oli N.D aktiivsem, sest ta peksis A it rohkem kui J.C. J.C ja N.D-l ohistasid A i koridori ning ta kuulis, kuidas nad seal A ile ütlesid, et ta läheks vannituppa ja peseks näo p aks. Arvab, et koridoris jätkasid J.C ja N.D A i peksmist, kuna oli kuulda hoopide häält. Mõne aja pärast see lärm vaibus ja ta vaatas jope alt, mis toimub. A lamas ukse lävel, külalistetoa ja koridori vahel, J.C ja N.D istusid aga külalistetoas laua taga ja jõid. Siis läks nende juurde veel Endel, kes tuli teisest toast ja nende kõrval diivanil magas naisterahvas, kes oli A i juurde viimasena tulnud. V R tõusis püsti ja läks WC-sse ja tuli tagasi külalistetuppa ning jõi nendega veel 100 grammi. A lamas ikka veel külili ukse vahel, tal oli nägu kõvasti puruks pekstud ja verine, ta oli liikumatu, kas A magas või mitte, seda tema – V R ei pannud tähele. Siis palus keegi, et R tooks sigarette. Kui ta tagasi 11 tuli, siis A lamas samal kohal, samas asendis. Ta võttis teistega veel viina, istus diivani serval ja A lamas ta kõrval. Mingil hetkel vaatas ta A i peale ja tal hakkas hirm, sest A i nägu oli täiesti moondunud. Ta kompas A it ja tundis, et viimase keha oli külm. A il ei olnud elumärke. R mõistis, et A on surnud . J.C ja N.D ütlesid talle, et keha on sellepärast külm, et A lamas põrandal riieteta ning ta veel hingab. Siis kontrollis ta A i pulssi – seda ei olnud. Pärast seda tõstsid nad koos N.D ja J.C-ga A i keha diivanile, tema katsus veel korra A i pulssi, kuid seda ei olnud, siis mõistsid ka N.D ja J.C , et A on surnud. J.C hakkas mobiiltelefoniga kuhugi helistama, ta tahtis mõne autoga A i korterist minema viia, kuid keegi tulla ei saanud. Pärast seda ütlesid J.C ja N.D, et jäi liiga palju tunnistajaid ja osutasid Nelli peale, kes magas ja midagi ei näinud. R hakkas J.C-d ja N.D-d paluma, et nad laseksid temal ja Nellil ära minna, lubades, et nad j unust kellelegi midagi ei räägi, see tal ka õnnestus. Ta kattis A i keha päevatekiga ja äratas Nelli ja ütles talle, et nad peavad lahkuma. Õues helistas taksofonist politseisse ning teatas, et xxxtapeti inimene ja kurjategijad viibivad veel selles korteris. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 291 p4 alusel, IV k lk 72-80); - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega (IV k lk 2-14); - J.C kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (IV k lk 90-92); - T.Z kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (IV k lk 115-117); - T.Z s es 12.01.2007 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 9, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et T.Z ei põe vaimuhaigust ja ei ole nõrgamõistuslik. Esinevad alkoholi kuritarvitamisega kaasnevad isiksuse ja käitumise muutused. Inkrimineeritava teo ajal oli tema alkoholijoobes, mis ei takistanud teda oma teo keelatusest aru saamast ja oma käitumist vastavalt sellele j imast s.t. oli süüdivusseisundis. Käesoleval ajal on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust. Ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (IV k lk 143-144); - J.C s es 12.01.2007 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 8, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et J.C ei põe vaimuhaigust ja ei ole nõrgamõistuslik. Inkrimineeritava teo ajal oli alkoholijoobes, tegutses tunnistajate ütlustel sihipäraselt, oli võimeline oma teo keelatusest aru saama ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist j ima s.t oli süüdivusseisundis. Esinevad alkoholi kuritarvitamisega kaasnevad isiksusjoonte ja käitumise muutused joobeseisundis. Käesoleval ajal on tema oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral kandma karistust. Ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (IV k lk 149-150); - Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna kriminalistikatalituse ekspert V. Root 16.01.2007 koostatud daktüloskoopia ekspertiisiakt nr D-06-07/R-05, millise ekspertarvamuse punktist 1 nähtub, et ekspertiisiks esitatud, sündmuskoha vaatlusel 05.01.2007 Tammsaare teel 110-94 Tallinnas „Standart“ viinapudelitel ja suitsupakil avastatud ning tõmmiskiledele nr 1, 2, 3 kopeeritud kuus sõrmejälge olid kõlblikud isiku identifitseerimiseks. Tõmmiskiledel nr 4, 5 olevad jäljed ei olnud kõlblikud isiku identifitseerimiseks. Tõmmiskiledel nr 1 olnud üks sõrmejälg on jäetud T.Z vasaku käe keskmise sõrmega, tõmmiskilel nr 3 olevad kolm sõrmejälge on jäetud T.Z vasaku käe keskmise sõrmega, parema käe keskmise sõrmega ja nimetussõrmega. Tõmmiskilel nr 2 olevad kaks sõrmejälge ei ole jäetud T.Z , J.C , A I ’i poolt, vaid need on jäetud kellegi teise poolt; (IV k lk 156-176) - Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse ekspert H. Laursoo 30.03.2007 koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-0409-07/1065 ekspertarvamuse osas punktid 1 ja 2, millistest nähtub, et DNA analüüsi tulemuste alusel J.C paremalt püksisäärelt (pakend nr 2, tampoon nr 1), J.C vasakult püksisäärelt (pakend nr 3, tampoon nr 1), J.C vasakult püksisäärelt (pakend nr 3, tampoon nr 2), J.C vasaku jala saapalt (pakend nr 5, tampoon), noa tera parempoolselt küljelt (pakend nr 6), J.C jopelt tagantpoolt (eelnevalt märgistatud kohast; pakend nr 8), T.Z teksapükste paremalt säärelt (ülevalt poolt; pakend nr 9) ja T.Z teksapükste paremalt säärelt (altpoolt; pakend nr 9) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A I ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte J.C ega T.Z võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. A I ’i võrdlusproovist 12 -
7. määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,9x10 Teiste sõnadega tähendab see, et 13 nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 3,5x10 inimese kohta ning J.C paremalt püksisäärelt (pakend nr 2, tampoon nr 2), J.C parema jalatsi välimiselt küljelt (pakend nr 4, tampoon nr 1), J.C parema jalatsi välimiselt küljelt (pakend nr 4, tampoon nr 2), J.C jope vasaku hõlma ülemiselt taskult (eelnevalt märgistatud kohast, pakend nr 8) ja T.Z teksapükste vasakult säärelt (altpoolt; pakend nr 9) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsi tulemusel saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad A I ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi J.C ’lt ja/või T.Z ’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. (IV k 179-182); - tehnilise uuringu protokoll (IV k lk 191-192); - tehnilise uuringu protokoll (IV k lk 208-209); - tehnilise uuringu protokoll (IV k lk 217-218); - Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse kohtuarst - ekspert A. Adams 05.01.2007 A I s es koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 26, mille ekspertarvamuse osa punktidest 1-11 nähtub, et A I surma põhjus on pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koldeliste peaaju pehmekelmealuste alumitega, alumitega kõõlustanul ja alumitega pea piirkonnas; mõlemapoolsete roiete hulgi murdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, maksa rebendite, kõhukelmetaguse alumi ning nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega kehatüve piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Surmaga lõppenud pea ja kehatüve tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest/survest kõva tömbi esemega/esemetega. Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid laibal veel nahamarrastused ja nahaalused alumid üla – ja alajäsemetel, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel, kas löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu ümbritsevaid samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. Sellised tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Lisaks esinesid A. I laibal lõikehaavad parema küünarvarre alumises kolmandikus ja parema käe I ja II sõrme vahelisel alal, mis võisid olla tekitatud teravaservalise lõikevahendiga, võimalik, et noaga. Need ei ole elukohtlikud tervisekahjustused. Ei saa välistada taoliste vigastuste saamist enesekaitse käigus teravaservalise esemega löögi pareerimisel. I. I laibal tuvastatud pindmised haavad selja alaosas, tuharatel ja parema reie tagapinnal ning kaarjad nahamarrastused parema tuhara ülaosas võisid olla tekitatud korduvatest löökidest ekspertiisiks esitatud püksirihma metallist pandlaga. Kõik A. I laibal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Võttes arvesse tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu ja histoloogilisel uuringul sedastatud mehhaanilisele vigastusele iseloomuliku koereaktsiooni olemasolu, on alust arvata, et A. I võis peale vigastuste saamist mõnda aega elada, see ajavahemik ei ole täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav tundides. Nimetatud ajavahemikul võis A. I l säilida võime teatud määral iseseisvaks toimimiseks, selle täpsemat ulatust ei ole võimalik kindlaks teha. Osad vigastused kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud selili asendis lebava kannatanu rindkerele ja kõhule põlvedega hüppamisest. Pea, üla – ja alajäsemete piirkonnas esinevate vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda teha kindlaks kannatanu kehaasendit nende tekitamise ajal. Samuti ei ole võimalik teha kindlaks vigastuste tekitamise järjekorda. Surm võis saabuda mitte rohkem kui 3-5 tundi enne surma tuvastamist kiirabibrigaadi poolt 05.01.2007 kell 03.
8. Kohtukeemilisel uuringul leiti A. I laiba verest 2,12 ‰ ja uriinist 3,09 ‰ etüülalkoholi, mis vastab keskmisele alkoholijoobele elaval inimesel. Kohtukeemilisel uuringul leiti A. I laiba verest karbamasepiini ja diasepaami; uriinist leiti karbamasepiini, diasepaami, oksasepaami, nitrasempaami. Kõik nimetatud ravimid on psühhofarmakoteraapias kasutatavad preparaadid. (IV kd lk 23-24); - tehnilise uuringu protokoll ja fototabelid (I k lk 12-18); - sündmuskoha vaatluse protokoll 05.09.2003 (I k lk 7-9); 13 - Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse kohtuarst - ekspert J. Põder 09.09.2003 A I s es koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 907, mille ekspertarvamuse osa punktidest 1-7 nähtub, et A. I laiba kohtuarstliku lahangu ja täiendavate uuringute käigus tuvastati, et kod. A. I surma põhjuseks oli pea ja kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste skeletiluude murdude ning siseelundite vigastustega alkoholi joobe foonil. Laiba kohtuarstlikul lahangul sedastatud kehavigastused on tekitatud hulgaliselt üks-teisele järgnevatest löökidest kõva tömbi esemega, võimalik, et kängitsetud jala ja rusik e surutud käega või mõne muu taolise esemega lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. Arvestades sedastatud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi – algavat põletikulist reaktsiooni alumite piiril – võivad antud vigastused olla tekitatud vähemalt 1-2 tundi enne surma saabumist. Laiba kaelal sedastatud vigastused – alumid kaela ees – ja külgmisel pinna nahal ning pehmetes kudedes ja kilpkõhre tiibade murd võivad olla tekitatud kaela elundite pigistamisest käe ja / või kuni 0,5 cm laiuse elastse vahendiga. Laiba veres leitud etüülalkoholi sisaldus 2,72 ‰ vastab elaval inimesel raskele alkoholi joobele; narkootilisi aineid laiba veres ei leitud. Nõelatorkejäljed mõlemas küünarlohus võivad olla tekitatud kiirabi personali poolt meditsiinilise abi osutamisel. Arvestades sedastatud surmajärgseid muutusi ei ole välistatud kod. A. I surma saabumine enam kui 3 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut; (I lk 24-25); -Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse kohtuarst - ekspert J. Põder 13.02.2004 surnu kohtuarstlik täiendekspertiis aktis nr 20 toodud arvamus, mille kohaselt A. I laibal sedastatud kehavigastused on elupuhused ning on tekitatud üksteisele järgnevalt lühikese ajavahemiku (ööpäeva osade – mõne tunni) võrra enne surma saabumist; oluliselt varasem e perioodi kuuluvaid vigastusi A. I laiba kohtuarstliku lahangu aktis ei ole sedastatud. Arvestades histoloogiliselt uuritud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi – algavat põletikulist reaktsiooni alumite piiril pehmetes kudedes – võivad nimetatud vigastused olla tekitatud vähemalt 0,5 tundi enne surma saabumist. Sedastatud vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda üheselt määrata nende tekitamise järjekorda. Laiba veres leitud etüülalkoholi sisaldus (2,72 promilli) vastab raskele alkoholi joobele, kuid otsese põhjusliku seose esile toomine A.I joobe astme ning tema surma saabumise (s.h selle kiiruse) vahel ei ole võimalik (I k lk 35-36); - võetuse protokoll (I k lk 38); - võetuse protokoll (I k lk 40); - asitõendite vaatlusprotokoll ja fototabelid ( I k lk 41, 43-45); - ekspertiisiakt nr SS-1895-03/7353, mille kohaselt sündmuskoha vaatluse käigus 05.09.2003 Tallinnas Xxxüheliitriselt emailkruusilt kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgedest on kaks sõrmejälje fragmenti jätnud süüdistatav J.C (sünd 05.04.1965) vasaku käe nimetu sõrmega. Eelneva alusel ei teostatud võrdlusuuringuid sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud isikute sõrmejälgedega. (I k lk 50-51); - Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 09.01.
9. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-2643-03/7604 ekspertarvamuse osas punktid 1, 3 ja 5, millest nähtub, et DNA analüüsi tulemusel seinalt (karp nr 2, tampoon), WC eesruumi põrandalt (karp nr 3, tampoon), Kaino Kull’i vasaku jala musta värvi tanksaapa talla alt, Kaino Kull’i parema jala musta värvi tanksaapa siseküljelt ja J.C vasaku jala spordijalanõu New Balance ninalt DNA analüüsiks võetud vereproovid saavad pärineda A I ’elt, kuid mitte J.C ’lt ega Kaino Kull’ilt. Arvutused näitavad, et proovide B1988, B1989, B1991, B1992, -16 B1994 ja V2654 juhusliku kokkulangemise tõenäosus on 4,6x10 . Juhusliku kokkulangemise tõenäosus väljendab seda, et keegi teine juhuslikult populatsioonist valitud isik võib omada sama DNA profiili. Mida väiksem on juhusliku kokkulangemise tõenäosus, seda suurem on tõepärasus, et DNA proovid pärinevad samalt isikult. Juhusliku kokkulangemise tõenäosusest arvutatud tõepärasuste suhe on 2,2x
10. See tähendab seda, et DNA profiilide kokkulangemine 15 on 2,2 x10 korda tõenäolisem juhul, kuid DNA proovid pärinevad samalt isikult, võrreldes sellega, kui nad pärinevad kahelt juhuslikult populatsioonist valitud isikult. Teiste sõnadega 15 tähendab see seda, et antud DNA profiil esineb statistiliselt ühel inimesel 2,2x10 inimesest Kaino Kulli vasaku jala musta värvi tanksaapa tall alt, päka kohalt DNA analüüsiks võetud proov (sisaldab eeltestide alusel verd) on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemsute alusel 14 ei saa välistada A I lt ja J.C-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes esinesid ja A I l ja J.C-l esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis Kaino Kullilt pärinevat bioloogilist materjali. Kahtlusaluse J.C vasaku jala kanna naha pinnalt (karp nr 4, tampoonid nr 1 ja nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldavad eeltestide alusel verd) on segaproovid. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need DNA profiilid on kokkulangevad J.C võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka A I ’elt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes esinesid ka kõik A I ’el esinevad DNA alleelid. Nendes segaproovides ei sisaldu Kaino Kull’ilt pärinevat bioloogilist materjali. (I k lk 65-66); - B.A s es 29.04.2004 teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 18/31, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et B.A ei esine vaimuhaigust, temal esinevad kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F 70.1) ja alkoholi kuritarvitamine (F 10.1). Käsitletavatele sündmustel vastaval ajal ei olnud B.A oma psüühilise tegevuse poolt, sh ka arvestades tema iga, tema esinevat kerget vaimset alaarengut ja joobeseisundit, takistusi ümbruse terviklikuks tajumiseks ja toimuva igakülgseks mõistmiseks. B.A on võimeline osalema eeluurimisel. B.A on suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast. Määratlused „tõepärased ütlused“ ja „varem tajutu iseäralikult täpse edastamise võime“ ei kuulu psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. (I k lk 113-119); - Kaino Kull s es 05.12.2003 teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 71/40, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et Kaino Kull’il ei esine vaimuhaigust, temal esinevad kerge vaimne alaareng (F70.0) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal ei esinenud Kaino Kull’il vaimuhaigust ega erilist emotsionaalset seisundit, temal esinenud kerge vaimne alaareng (F70.0) ja alkohoolne intoksikatsioon (F10.0, tavaline alkoholijoove) ei piiranud tema võimet oma tegude iseloomust , sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise j imiseks sellest arusaamisest lähtuvalt. Käesoleval ajal ei ole Kaino Kull’il oma psüühilise seisundi poolest takistusi oma tegude tähenduse mõistmiseks ja oma käitumise j imiseks. Kaino Kull on võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei olnud Kaino Kull’il oma psüühilise tegevuse ega tajumistingimuste poolt takistusi ümbruse ja oma tegevuse terviklikuks tajumiseks ja täielikuks mõistmiseks. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei olnud Kaino Kull sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh ka nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise j imiseks selles arusaamisest lähtuvalt. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivusus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike tagajärgede s es on tavalisele alkoholijoobele iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. (I k lk 225229); - B.A s es 08.05.2006 teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 18/26, millise ekspertarvamuse osast nähtub, et temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal 05.09.
11. oli B.A alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (F10.0; joobeseisund) ning tal esines kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1). Temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal 05.09.
12. ei esinenud B.A selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ning oma käitumise j imiseks. B.A ei ole senise elu jooksul, sh menetlustoimingutel osalemise ajal, esinenud selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet ümbrusest ja oma käitumisest arusaamiseks ja oma käitumise j imiseks. Käesoleval ajal esineb B.A kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Nimetatud häiretekogum ei piira B.A võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise j imiseks. B.A ei ole oma psüühilise tegevuse poolt takistusi menetlustoimingutes osalemiseks ning karistuse kandmiseks. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks B.A s es ei ole käesoleval ajal meditsiinilist näidustust. Temal esinev 15 häiretekogum: Kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja Alkoholi kuritarvitamine ( F10.1) ei põhjusta käitumishäireid tugevalt kontrollitud keskkonnas. (II k lk 215- 228); - J.C s es 03.12.2003 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 70/39, millise ekspertarvamuse osast nähtub, et J.C ei põe vaimuhaigust ega nõdrameelsust, temal esineb Alkoholi kuritarvitamine (F10.1), mis ei põhjusta psüühika- ega käitumishäireid kontrollitud keskkonnas. Inkrimineeritava teole vastaval ajal oli J.C suuteline täiel määral aru saama ümbritsevast ja oma tegude iseloomust, s.h ka nende keelatusest, oli suuteline sellest arusaamisest lähtuvalt oma käitumist j ima. J.C on võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei olnud J.C oma psüühilise tegevuse ega tajumistingimuste poolt takistusi ümbruse ja oma tegevuse terviklikuks tajumiseks ja täielikuks mõistmiseks. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei olnud J.C sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh ka nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise j imiseks selles arusaamisest lähtuvalt. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivusus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike tagajärgede s es on tavalisele alkoholijoobele iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. J.C-l ei ole oma psüühilise arengutaseme poolt takistusi oma tegude tähenduse mõistmiseks ja oma käitumise j imiseks (I k lk 167-171); - B.A s es 06.02.2004 teostatud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 4, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et B.A ei põe vaimuhaigust, kuid temal on diagnoositav orgaaniline isiksusehäire algava dementsusega, mis avaldub tundeelu labiilsuses ja meeleolu kõikumistes, tahteelu alanemises ja kontsentratsiooniraskustes ning mälu ja intellekti häiretes. Orgaanilise ajukahjustuse on põhjustanud korduvad peatraumad ja 1997 põetud meningiit. Temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal 27.07.2002 ei olnud B.A võimeline oma tegusid j ima ega nende tähendusest aru saama, s.t ta oli süüdimatusseisundis. Tema psüühilist seisundit sel ajal halvendas ka alkohol, kuna orgaanilise ajukahjustusega isikul on alkoholi taluvus madal aja võib põhjustada enesekontrolli kadumise. Käesoleval ajal ei ole B.A oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ega kandma kohtulikku karistust. Psühhiaatrilist sundravi B.A ei vaja, kuna teda on võimalik ravida üldistel alustel, samuti ei ole ta praegu enesele ja ühiskonnale ohtlik. Võrreldes 18.06.2003 tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kirjeldatuga on B.A psüühiline seisund halvenenud, ka ei tehtud 18.06.2003 ekspertiisil tema vaimseid võimeid täpsustavat psühholoogilist uuringut. Eeltoodust tulenevalt on selle ekspertiisi ekspertide arvamus ambulatoorsest ekspertiisist erinev. (III k lk 15-16); - Karistusregistri teatis J.C kohta (VI k lk 8-10, IV k lk 107-111); - Karistusregistri teatis T.Z kohta (VI k lk 11-12, IV k lk 135-137); - Karistusregistri teatis B.A kohta (VI k lk 13-15, I k lk 101-102); - Karistusregistri teatis K.Kull kohta (VI k lk 16-17, I k lk 179-180); - arstliku ekspertiisi otsus nr 379999 B.A kohta (V k lk 46-47); - süüdistatava K.Kull eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Ergo lõi samuti kannatanut kahel korral rusikaga näkku. Kui M kannatanut lõi, kukkus ta saadud löökidest peaga vastu maad. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 alusel, I k lk 183 pö); - süüdistatava J.C eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Aivol olid sinikad näol, kus täpselt – vasakul pool lauba ja põse peal, võib öelda, et see oli mitte sinikas aga lihtsalt löögist saadud kollast värvi laik. Kriimustusi, lahtiseid haavu ei olnud. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 alusel, I k lk 244) Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning eksperdid ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. J.C ennast 05.septembril 2003 õhtul Tallinnas XxxA I tapmises süüdi ei tunnistanud. J.C ütluste kohaselt tema lõi A.I paar korda palja jalaga keha piirkonda. I oli püsti ja löögid 16 tabasid üles poole rindkeresse ja vastu õlga. I kukkus maha. Tema rohkem I ei löönud. Pärast lõid veel B.A ja Kull I . B.A lõi I paar korda rusikaga näkku või vastu õlga enesekaitseks. Kull lõi i jalaga näkku, I nägu oli verine ja ta kukkus. Kull lõi I veel paar korda käega pea piirkonda. B.A ütluste kohaselt tema I ei löönud. Põhiline peksja oli Kaino Kull, kes kannatanut nagu palki vastu maad viskas. Ei tea kas J.C lõi I . Kulli ütluste kohaselt tema I tappa ei tahtnud. J.C andis I le paar kolakat jalaga ribidesse, mille peale I kukkus. I lõi Martinit ja M lõi teda vastu paar korda rusikaga näkku. Kull lõi ise ka paar pauku I le rusikaga näo piirkonda. I kukkus ja tõusis. Tema ise I jalaga ei löönud. Seega on süüdistatavate ütlustega leidnud tõendamist, et toimus A.I peksmine, kuid vastuolud on süüdistatavate ütlustes selles, kes kui palju A. I lõi. On selge, et süüdistatavad ütlusi andes püüavad igaüks vähendada oma osalust A. I peksmises. Süüdistatavate ütlustele hinnangut andes arvestab kohus, et nad olid tunnistaja H ütluste kohaselt tugevas alkoholijoobes, mistõttu oli nende tajumis- ja meeldejätmisvõime häiritud. sõnad tugevas K.Kulli ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et K.Kull läks kõnealusesse korterisse eesmärgiga füüsilise jõu kaasabil keegi korteris viibivatest isikutest välja visata. See näitab, et K.Kulll oli juba eelnevalt meelestatud kellegi s es vägivalla kasutamisele. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti 05.09.2003 A I toast selili-asendis, pea kõrval põrandal vereloik, juuksed paiguti verega määrdunud, kirjeldatud on A.I ulatuslikke vigastusi (sh ka sakiliste servadega haavu näo piirkonnas), verejälgi leiti, toas akna juures nurgadiivani kohal seinal laial alal verekahtlased pritsmed, korteri koridoris kraanikausi ees põrandal vereloik. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud DNA-proovide võtmist. Tehnilise uuringu protokollist nähtub lisaks et toas mööblit segi paisatud ei ole ning veremäärdumiste jälgi pritsmete kujul oli näha mitmes kohas. Tunnistaja Atso Rebane korteris toimunu kohta midagi öelda ei oska, arvab et magas. Nägi I alles siis kui tulid meditsiinitöötajad. Tunnistaja V.Z eeluurimisel antud ütluste (kohus avaldas KrMS § 291 p 4 alusel) kohaselt kuulis ta kõrvalkorterist peksmise hääli ja J.C häält. Kes, kuhu ja mitu korda A.I lõi ta öelda ei oska. Tunnistaja V.H oskas edasi öelda üksnes V.Z ilt kuuldut. Tunnistaja sõnade kohaselt oli kogu korteris viibinud seltskond väga purjus. Ekspertiisiakti nr GE-2643-03/7604 kohaselt Kaino Kull’i vasaku jala musta värvi tanksaapa talla alt, Kaino Kull’i parema jala musta värvi tanksaapa siseküljelt ja J.C vasaku jala spordijalanõu New Balance ninalt DNA analüüsiks võetud vereproovid saavad pärineda A I ’elt. Kaino Kulli vasaku jala musta värvi tanksaapa tall alt, päka kohalt DNA analüüsiks võetud proov (sisaldab eeltestide alusel verd) on segaproov ja ei saa välistada A I lt ja J.C-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. J.C vasaku jala kanna naha pinnalt DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldavad eeltestide alusel verd) on segaproovid. DNA profiilid on kokkulangevad J.C võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka A I ’elt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist nendes segaproovides. Seega kinnitab asjaolu, et Kaino Kulli mõlemalt tanksaapalt seal hulgas parema jala siseküljelt, leiti A. I verd, J.C ütlusi, mille kohaselt K.Kull lõi I jalaga näkku ja B.A ütlusi, mille kohaselt K. Kull oli kõige aktiivsem peksja. Asjaolu, et J.C vasaku jalatsi ninalt ja kanna alt naha pinnalt leiti A. I verd näitab, et J.C on löönud A.I nii palja jalaga kui ka jalatsiga. Tunnistaja V.Z i ütlustest nähtub, et J.C j is aktiivselt korteris toimunud löömingut. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavate endi ütluste ja DNA ekspertiisiaktiga leidnud tõendamist, et J.C ja K.Kull lõid jalaga A.I . Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et sündmuskohal oleks põrandal olnud igal pool verd (seda oli üksnes kannatanu pea juures), mis võimaldanuks J.C või K.Kulli jalanõudele vere sattumist toas ringi liikudes. Kui jalanõud saanuks veriseks põrandal olevast verest, siis ei oleks verine peksmisele iseloomulikult üksnes J.C spordijalanõu nina ja K. Kulli saapa sisekülg, mis viitavad otseselt sellele, et jalanõud on saanud veriseks löögi tagajärjel. Samuti näitab viitab K.Kulli särgi nii esi- kui seljaosast verega määrdumise leidmine (I k lk 41) K.Kulli ja A.I vahelist hoopis ulatuslikumat kehalist kontakti, kui K.Kull seda ise tunnistab. 09.09.2003 A I s es koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 907 kohaselt tuvastati, et A. I surma põhjuseks oli pea ja kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste skeletiluude murdude ning siseelundite vigastustega alkoholi joobe foonil. Kehavigastused on tekitatud hulgaliselt üks17 teisele järgnevatest löökidest kõva tömbi esemega, võimalik, et kängitsetud jala ja rusik e surutud käega või mõne muu taolise esemega lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. Arvestades sedastatud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi – algavat põletikulist reaktsiooni alumite piiril – võivad antud vigastused olla tekitatud vähemalt 1-2 tundi enne surma saabumist. Laiba kaelal sedastatud vigastused – alumid kaela ees – ja külgmisel pinna nahal ning pehmetes kudedes ja kilpkõhre tiibade murd võivad olla tekitatud kaela elundite pigistamisest käe ja / või kuni 0,5 cm laiuse elastse vahendiga. 13.02.2004 surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi akti nr 20 kohaselt A. I laibal sedastatud kehavigastused on elupuhused ning on tekitatud üksteisele järgnevalt lühikese ajavahemiku (ööpäeva osade – mõne tunni) võrra enne surma saabumist; oluliselt varasem e perioodi kuuluvaid vigastusi A. I laiba kohtuarstliku lahangu aktis ei ole sedastatud. Arvestades histoloogiliselt uuritud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi – algavat põletikulist reaktsiooni alumite piiril pehmetes kudedes – võivad nimetatud vigastused olla tekitatud vähemalt 0,5 tundi enne surma saabumist. Sedastatud vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda üheselt määrata nende tekitamise järjekorda. Laiba veres leitud etüülalkoholi sisaldus (2,72 promilli) vastab raskele alkoholi joobele, kuid otsese põhjusliku seose esile toomine A.I joobe astme ning tema surma saabumise (s.h selle kiiruse) vahel ei ole võimalik. Nagu ekspertiisaktis toodud vigastuste arvust ja iseloomust nähtub löödi I rusikaskäega, kängitsetud jalaga või muu esemega, mis tõendab, et peksmine on olnud intensiivne ja mitte ühekordne löök. Seega järeldub eksperdiarvamusest, et A.I surma põhjuseks olid just need vigastused, mis talle tekitati 05.09.2003 peksmise tagajärjel, kõik vigastused olid elupuhused ja varasemaid vigastusi ei tuvastatud. Eksperdiarvamusest nähtub, et vigastused oli tekitanud kuni 2 tundi enne surma saabumist, seega ei ole välistatud, et A. I võis peale peksmise lõppu mingi aeg istuda ja siis põrandale kukkuda. Samuti lükkab eksperdiarvamuses toodu ümber K.Kulli ja J.C versiooni, mille kohaselt oli A.I saanud enne 05.09.2003 tõsiselt peksa kellegi tundmatu või tundmatute isikute käest. Varasemad tõsisemad vigastused ei oleks jäänud ekspertidele märkamata ja arvamuses kajastamata ja seega ei saanud ka mingid varasemad vigastused mingilgi määral mõjutada A.I surma saabumise mehhanismi. Et kannatanu asend võis vahepeal süüdistatavate lühiajalisel lahkumisel korterist muutuda, ei tähenda, et veel keegi tundmatu, oletatav isik oleks A.I lisaks süüdistatavatele peksnud, kuna selle kohta puutuvad vähimadki viited ja eksperdiarvamusest nähtuvalt pole välistatud kannatanu ringiliikumine toa piires vigastuste tagajärjel enne oma surma. Ka tunnistaja V.Z i ütlustest ei nähtu, et korteris oleks vahepeal käinud veel tundmatuid isikuid, peale nende, kes seal juba peksmises osalesid. Kannatanu surm saabus peksmise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu peksmine J.C ja Kaino Kulli poolt otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist ei selgu, milline konkreetne löök (löögid) põhjustas(id) kannatanu surma. Iga löögiga võis kaasneda ükskõik milline tagajärg. Pekstes kannatanut korduvalt jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere, kusjuures kannatanu ei osutanud sealjuures mingit vastupanu (süüdistatavate endi ütluste kohaselt A.I ise J.C-d ega Kulli ei löönud), möönsid J.C ja Kaino Kull mistahes tagajärje s.h kannatanu surma saabumist, kuid s usid oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt (lahkusid vahepeal korterist) pannes seega toime tapmise kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.C ja K.Kulli süü 05.09.2003 tapmises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ja nende tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseeritud KarS § 113 järgi kui tapmine. Süüdistatavate J.C ja K.Kull ütlustega on leidnud tõendamist, et B.A lõi A.I ainult 2 korda rusikaga näo piirkonda, selleks, et I temast eemale hoiaks. B.A löökide tagajärjel I ei kukkunud vaid istus edasi. I ja B.A vahele tüli toimus eraldi ja omaette, mitte ühise peksmise käigus. Kuna teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.C ja K. Kull peksid A. I jalaga ja hoopis intensiivsemalt kui M. B.A ning et kannatanu kukkus E. 18 J.C ja K. Kull löökide tagajärjel isegi pikali, asub kohus seisukohale, et B.A 2 lööki ei olnud sellised, mis tekitanuks kannatanule sellised vigastused, mis põhjustasid surma. Kriminaalasjas puuduvad muud vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaksid, et B.A osales aktiivselt A.I peksmises koos J.C ja K.Kulliga ning on tõusetunud hulgaliselt kahtlusi, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et B.A tegutses A.I lüües hädakaitses. Hädakaitse seisundis võiks olla põhjendatud ühe löögi löömine, kuid mitte kahe. Eeltoodust tulenevalt B.A tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi kui teise inimese löömine. B.A objektiivsest käitumisest nähtuvalt on kuritegu B.A poolt toime pandud kavatsetult. T.Z süü 04.01.2007 õhtul kuni 05.01.2007 kel 03-ni A I tapmises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. T.Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi ta I le rusikaga 2 korda näkku, lükkas I voodisse ja hüppas talle põlvedega ribidesse. Peksis I jalgadega keha piirkonda ribidesse vähemalt neli korda. Lõi I oma püksirihmaga 2 või kolm korda. Peksmine kestis umbes 2-3 minutit. T.Z ütlusi kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti 05.01.2007 Tallinnas aadressil xxxkorteris elutoas uksest vasakul voodis selili asendis verise näo ja särgiga meesterahva surnukeha. Tunnistaja A.R ütluste kohaselt lõi N.D S täpsemalt ei tea. Nägi T.Z käes ka kööginuga. Ka tunnistaja T.J kinnitab, et T.Z ja A.I vahel toimus kaklus. Lõpuks T.Z ütles, et I ei võta jalgu alla, läksid pulssi katsuma, kuid seda ei olnud. E.T oskas öelda, et köögis toimus mingi peksmine, kuid tema seda pealt ei näinud. Ka tunnistaja V.R kinnitab eeluurimisel antud ütlustes, et kas N.D või J.C trampis A. I peal jalgadega. N.D ja J.C peksid I käte ja jalgadega pea ja kehapiirkonda. Peksmine kestis kuni 5 minutit ja N.D oli aktiivsem. Seda, et T.Z jalgadega A.I peal pidi olema kinnitab ka DNA ekspertiisakt nr GE-0409-07/1065, mille kohaselt T.Z teksapükste paremalt säärelt nii ülevalt kui altpoolt ja vasakult säärelt altpoolt leiti A.I DNA-d. Seda, et A.I l tuvastatud lõikehaavad parema küünarvarre alumises kolmandikus ja parema käe I ja II sõrme vahelisel alal, mis võisid olla tekitatud teravaservalise lõikevahendiga, on tekitatud T.Z käes olnud noaga, kinnitab ka DNA ekspertiisakt nr GE-0409-07/1065, mille kohaselt noa tera parempoolsel küljelt leiti A.I DNA-d. Ekspertiisiakti kohaselt ei saa välistada taoliste vigastuste saamist enesekaitse käigus teravaservalise esemega löögi pareerimisel, mis näitab, et A. I üritas end ründajate eest kaitsta, mitte ei olnud ise ründajaks. Seda, et T.Z kasutas peksmisel ka enda pandlaga püksirihma kinnitab lisaks tema enda ütlustele ka asjaolu, et püksirihma metall pandlalt tuvastati verd (lk 191-192) ja ka eksperdiarvamuse kohaselt võisid pindmised haavad selja alaosas, tuharatel ja parema reie tagapinnal ning kaarjad nahamarrastused parema tuhara ülaosas olla tekitatud korduvatest löökidest ekspertiisiks esitatud püksirihma metallist pandlaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii süüdistatava T.Z enda kui tunnistajate T.J , V.R ja A. R ütlustega ning DNA ekspertiisiakti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokollidega on tõendamist leidnud, et T.Z õi A.I korduvalt rusika ja jalaga igale poole (sealhulgas ribidesse ja peapiirkonda). Eksperdiarvamusest nähtub, et A I surma põhjus on pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koldeliste peaaju pehmekelmealuste alumitega, alumitega kõõlustanul ja alumitega pea piirkonnas; mõlemapoolsete roiete hulgi murdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, maksa rebendite, kõhukelmetaguse alumi ning nahamarrastuste ja nahaaluste alumitega kehatüve piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Surmaga lõppenud pea ja kehatüve tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest/survest kõva tömbi esemega/esemetega. Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid laibal veel nahamarrastused ja nahaalused alumid üla – ja alajäsemetel, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel, kas löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu ümbritsevaid samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. Lisaks esinesid A. I laibal lõikehaavad parema küünarvarre alumises kolmandikus ja parema käe I ja II sõrme vahelisel alal, mis võisid olla tekitatud teravaservalise lõikevahendiga, võimalik, et noaga. Ei saa välistada taoliste vigastuste saamist enesekaitse käigus teravaservalise esemega löögi 19 pareerimisel. I. I laibal tuvastatud pindmised haavad selja alaosas, tuharatel ja parema reie tagapinnal ning kaarjad nahamarrastused parema tuhara ülaosas võisid olla tekitatud korduvatest löökidest ekspertiisiks esitatud püksirihma metallist pandlaga. Kõik A. I laibal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Võttes arvesse tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu ja histoloogilisel uuringul sedastatud mehhaanilisele vigastusele iseloomuliku koereaktsiooni olemasolu, on alust arvata, et A. I võis peale vigastuste saamist mõnda aega elada, see ajavahemik ei ole täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav tundides. Nimetatud ajavahemikul võis A. I l säilida võime teatud määral iseseisvaks toimimiseks, selle täpsemat ulatust ei ole võimalik kindlaks teha. Osad vigastused kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud selili asendis lebava kannatanu rindkerele ja kõhule põlvedega hüppamisest. Pea, üla – ja alajäsemete piirkonnas esinevate vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda teha kindlaks kannatanu kehaasendit nende tekitamise ajal. Samuti ei ole võimalik teha kindlaks vigastuste tekitamise järjekorda. Surm võis saabuda mitte rohkem kui 3-5 tundi enne surma tuvastamist kiirabibrigaadi poolt 05.01.2007 kell 03.
13. Kannatanu surm saabus peksmise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu peksmine T.Z poolt otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist ei selgu, milline konkreetne löök (löögid) põhjustas(id) kannatanu surma. Iga löögiga võis kaasneda ükskõik milline tagajärg. Pekstes kannatanut korduvalt jalgadega ja rusikaga valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere, hüpates talle põlvedega ribidesse, lüües teda püksirihma pandlaga, kusjuures kannatanu ei osutanud sealjuures mingit vastupanu (süüdistatavate endi ja tunnistajate ütluste kohaselt A.I ise kedagi ei löönud), möönis T.Z mistahes tagajärje s.h kannatanu surma saabumist, kuid s us oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt pannes seega toime tapmise kaudse tahtlusega. J.C end 04.jaanuari 2007 õhtust kuni 05.jaanuaril 2007 kell 03-ni Tallinnas xxxkorteris A I tapmises süüdi ei tunnistanud. J.C kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema peksmises ei osalenud. T.Z peksis A. I üksinda. Süüdistatava J.C ütlused on aga ümber lükatud tunnistaja V.R i eeluurimisel antud ütlustega (kohus avaldas KrMS § 291 p 4 alusel), mille kohaselt Enno ja J.C peksid A it käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Hoopide arvu täpselt ei tea, kuid peksid mõlemad. J.C lubas A il pea lõhki lüüa. Nägi J.C käes ka mingit läikivat eset Peksmine kestis kuni 5 minuti. J.C ja N.D lohistasid A i koridori ja käskisid tal ennast p aks pesta. A lamas külili ukse vahel nägu kõvasti puruks pekstud ja verine. Tunnistaja V.R i ütlusi, mille kohaselt osales peksmises ka J.C kinnitavad ka tehnilise uuringu protokoll (lk 217-218) ja DNA ekspertiisakt nr GE-0409-07/1065, mille kohaselt J.C parema jalatsi siseküljel oleva keti ja metallrõnga vahelt leitud juuksed kuuluvad A.I le. A.I juuksed ei saanud muul viisil sattuda J.C jalatsi siseküljel oleva keti ja metallrõnga vahele, kui siis kui J.C lõi A. I jalaga pea piirkonda. Samuti nähtub DNA ekspertiisiaktist, et J.C paremalt ja vasakult püksisäärelt, vasaku jala saapalt, parema jalatsi välimiselt küljelt, jopelt tagant poolt (selja osalt) ja jope vasaku hõlma ülemiselt taskult leiti A. I DNA-d. Kõigisse erinevatesse piirkondadesse sai A. I DNA sattuda üksnes seetõttu, et J.C osales A.I peksmises V.R i poolt kirjeldatud viisil. Samuti nähtub sündmuskohale jõudnud tunnistajate R.Ojarand ja T.Taidla ütlustest, et J.C käed olid verised. Tunnistaja Ojarand ütlustest nähtub veel, et kuigi J.C väitis end olevat maganud, omas ta magava inimese kohta liiga palju informatsiooni korteris toimunu kohta. Kohus ei loe usaldusväärseks J.C ütlusi, mille kohaselt võis tema riietele ja jalatsitele sattuda A.I veri ja DNA kui ta pühkis põrandat verest p aks, kuna seda ei kinnita ükski tunnistaja ega ka T.Z. Samuti ei nähtu sündmuskoha vaatlusprotokollist, et elutoas ja esikus oleks põrandal olnud verekahtlasi määrdumisi, sest J.C sõnade kohaselt ei olnud ta ka suuteline verd korralikult koristama. T.Z tunnistas end süüdi, selles et peksis A. I ja saab aru, et A. I suri peksmise tagajärjel, kuid väitis, et J.C A.I peksmises ei osalenud. Eeluurimisel on T.Z rääkinud, et ka J.C peksis A.I . Kuna J.C peksmises osalemise osas on T.Z ütlustes tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja 20 kohtumenetluses antud ütlustes ning T.Z ei ole osanud arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb E. Remmr ütlused J.C peksmises osalemise kohta kõrvale jätta. Kirjeldatud laieneb ka ütluste olustikuga seostamise protokollis talletatud ütlustele. Seetõttu ei loe kohus T.Z kohtus antud ütlusi, mis puudutavad J.C osalemist A.I peksmises usaldusväärseks ja ei tugine otsuse tegemisel T.Z poolt J.C kohta kohtus antud ütlustel. Kuna tunnistaja Endel T kohtus ristküsitlusel antud ütlused erinevad oluliselt tema poolt eeluurimisel antud ütlustest (kas J.C osales peksmises või mitte), ei loe kohus tunnistaja E.T poolt J.C kohta kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ja ei tugine otsuse tegemisel E.T poolt kohtus antud ütlustel. Tunnistaja A. R ja T.J ei oska öelda, kas J.C lõi A.I või mitte. Tõendeid kogumis hinnates, ei ole kohtul alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud V.R i ütlustes, mida kinnitavad ka teised objektiivsed tõendid. J.C väide, et V.R rääkis tema kohta vihast tema vastu on paljasõnaline ja ükski teine korteris viibinud isik ei kinnita, et V.R i ja J.C vahel oleks olnud sõnelust või lahkarvamusi. Nagu nähtub tunnistajate ja süüdistatavate endi ütlustest tekkis J.Cl ja T.Z viha A. I vastu, kuna viimane kutsus politsei ja J.C ja T.Z saadeti korterist välja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja V.R ütlustega ning DNA ekspertiisiakti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokollidega on tõendamist leidnud, et J.C lõi A.I korduvalt käte ja jalgadega (saapad olid jalas) pea ja kehapiirkonda. Kannatanu A.I surm saabus peksmise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu peksmine J.C poolt otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist ei selgu, milline konkreetne löök (löögid) põhjustas(id) kannatanu surma. Iga löögiga võis kaasneda ükskõik milline tagajärg. Pekstes kannatanut korduvalt jalgadega ja rusikaga valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere, kusjuures kannatanu ei osutanud sealjuures mingit vastupanu (süüdistatavate endi ja tunnistajate ütluste kohaselt A.I ise kedagi ei löönud), möönis J.C mistahes tagajärje s.h kannatanu surma saabumist, kuid s us oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt pannes seega toime tapmise kaudse tahtlusega Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.C ja T.Z süü A.I tapmises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ja T.Z tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseeritud KarS § 113 järgi kui tapmine. J.C tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 114 p 4 järgi kui tapmine teistkordselt. Kõik süüdistatavad on tunnistatud süüdivateks, nad pole nõrgamõistuslikud ega põe vaimuhaigust ning olid võimelised oma teo keelatusest aru saama ja seda vastavalt sellele j ima. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. J.C karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus J.C süü osalist ülestunnistamist ja kahetsust. J.C on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (IV k lk 107-111), süüdistatav ei ole endale varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist, kuritegelik käitumine on tal kujunenud juba elustiiliks, olles vabastatud vahi alt pani ta vähem kui kahe aasta möödudes toime uue raske isikuvastase kuriteo. Oma sõnade kohaselt ta töötas, tal oli elukoht, kuid alkoholi kuritarvitamine viis ta ikka ja jälle olukorda, kus ta kaotas kontrolli enda käitumise üle. Tegemist on kahe I astme raske isikuvastase kuriteoga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega mis on pikem kui sanktsiooni alammäär. T.Z karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü p südamlikku ülestunnistust ja kahetsust. Arvestades, et T.Z on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud (IV k lk 135-137), tal oli elukoht, ta töötas, kuid alkoholi kuritarvitamise tagajärjel kaotas kontrolli oma tegevuse üle ja peksis jõhkralt inimest, et tegemist on raske I astme isikuvastase kuriteoga, samuti arvestades T.Z 21 osaluse astet kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et teda tuleb karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega. Kaino Kulli karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Kaino Kulli tervisliku seisundiga. Arvestades, et Kaino Kull on varem kriminaalkorras karistatud ja väärtegude eest karistamata (I k lk 179-180), süüdistatav ei ole endale varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist, tema poolt toimepandud kuriteod muutuvad järjest raskemaks kuigi tal oli kindel elukoht ja töökoht, ning kuriteo asjaolusid, tegemist on raske I astme isikuvastase kuriteoga, samuti arvestades kuriteost möödunud aega, mille vältel ei ole uusi rikkumisi tuvastatud, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras. B.A karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel B.A tervisliku seisundiga. Arvestades, et B.A on varem kriminaalkorras karistatud ja väärtegude eest karistatud (I k lk 101-102), süüdistatav ei ole endale varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist, tal on kindel elukoht, ta on töövõimetu, tema sissetuleku suurust ning kuriteo asjaolusid, samuti arvestades kuriteost möödunud aega, mille vältel ei ole uusi rikkumisi tuvastatud leiab kohus, et teda tuleb sanktsiooni alammäärast pikema vangistusega, kuid KarS § 74 sätteid kohaldades on võimalik B.A karistusest tingimisi vabastada. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele ekspertiisikulud, kaitsjatasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt vastavalt 10875 krooni või 6525 krooni riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.C enne Tallinna Linnakohtu 01.03.2004 kohtuotsust toime pandud kuriteos KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega kaheksa aastat. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Tallinna Linnakohtu 01.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 6 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Süüdi tunnistada J.C KarS § 114 p4 järgi ja karistada teda vangistusega üksteist aastat. KarS § 64 lg 1 lausel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista üksteist aastat vangistust Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg 06.09.2003-22.03.2005 s.o 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva ja alates 05.01.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.01.2007, millest alates kuulub kandmisele 9 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Välja mõista J.C-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 45064.20 (nelikümmend viis tuhat kuuskümmend neli krooni kakskümmend 22 senti), ekspertiisikulud 29603.35 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada kolm krooni kolmkümmend viis senti) riigituludesse. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber
14. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada Kaino Kull KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega kuus aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg 06.09.2003-22.03.2005 s.o 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kaino Kullilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38862.80 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks krooni kaheksakümmend senti) ja ekspertiisikkulud 6493.35 (kuus tuhat nelisada üheksakümmend kolm krooni kolmkümmend viis senti) riigituludesse. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber
15. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada B.A KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega seitse kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui B.A ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Tallinn Kopli 88-26/33; 2.ilmub Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuse viibitud aeg 24.01.2006-13.04.2006 s.o 2 kuud ja 21 päeva karistusaja hulka. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista B.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel ekspertiisikkulud 6493.35 (kuus tuhat nelisada üheksakümmend kolm krooni kolmkümmend viis senti) riigituludesse. Sundraha ja ekspertiisikulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber
16. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada T. Z KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega kaheksa aastat. 23 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 05.01.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.01.2007 Tõkend – vahistamine– jätta muutmata Välja mõista T.Z-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 44981.60 (nelikümmend neli tuhat üheksasada kaheksakümmend üks krooni kuuskümmend senti) ja ekspertiisikkulud 23110 (kakskümmend kolm tuhat ükssada kümme) krooni riigituludesse. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber
17. Kviitung esitada Harju Maakohtule. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda Asitõendid 1)kõnesa us, 2)J.C ja B.A vastastamise videosa us, 3)K.Kulli ja B.A vastastamise videosa us ja 4)T.Z ütluste ja olustiku seostamise sa us – jätta kriminaalasja juurde; spordijalatsid “New Balance” jätta J.C-le roheline T-särk ning mustad säärega tanksaapad jätta Kaino Kullile. Mobiiltelefon №kia 5110 jätta T.Z-ile Püksirihm, nuga, jope, teksapüksid, kingad, sviiter, Jope, kauboisaapad, teksapüksid - hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Krimina netluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16.06.2008 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Rein Küttim Inda Kõiva 24