Obsah (6)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9896 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti I.J süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti I.J-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra ja I.J-ile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti I.J-ile 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui I.J ei pane katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Viru Maakohtu 14.11.2019 määrusega pöörati I.J kandmata karistus täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.10.2019 ja lõppeb 17.06.

2. Viru Vangla esitas 06.05.2020 Viru Maakohtule materjalid I.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 19.05.2020 määrusega jäeti R. Pärnuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. I.J-il on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad ja ta töötab kinnipidamiskohas majandustöödel. Vabanemise korral on I.J-il olemas kindel elu – ja töökoht. Maakohtu hinnangul on I.J-il ilmselgelt alkoholiprobleemid, kuna kuritegusid paneb ta valdavalt toime alkoholijoobes. Ühtlasi pöörati käesoleva otsuse aluseks olev karistus täitmisele, kuna isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohus leidis, et I.J puhul on olemas uute kuritegude toimepanemise oht, mida suurendab tema poolt alkoholi kuritarvitamine. Ühtlasi leidis maakohus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus ei vähendaks I.J-ist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik rikkus korduvalt temale määratud kontrollnõudeid (kokku esitati neli erakorralist ettekannet) ja lõpuks pöörati tema karistus ka täitmisele. Kokkuvõtvalt puudub maakohtul igasugune veendumus, et I.J oleks vabanemise korral suuteline seaduskuulekalt elama. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I.J , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
6. I.J on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja rikkunud temale määratud alkoholikeeldu. I.J-il on tahe jätkata oma edasist elu seaduskuulekalt. Sealjuures soovib I.J loobuda alkoholitarvitamisest. I.J iseloomustamiseks toodud positiivsed aspektid kaaluvad igal juhul üle temast lähtuvad negatiivsed asjaolud. Alates
7. aastast ei ole I.J toime pannud ühtegi vägivallaga seotud õigusrikkumist. Alkoholi tarvitamisest tingitud kuritegude toimepanemise riske on võimalik maandada, tehes selleks alkoholi tarbimist piirava süsti. Ka perioodil 11.08.2018-11.08.2019 oli I.J-il vastav meede kasutusele võetud ja ta ei tarvitanud sel ajal alkoholi. Tehes uue süsti ja osaledes sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides, on võimalik elada ilma alkoholita ja vähendada ka uute kuritegude toimepanemise riske. Vabanemise korral on I.J-il olemas kindel töökoht ning tahe tasuda elatist ja maksta ära võlgnevused. I.J kannab esmakordselt kinnipidamiskohas karistust ja teeb kõik endast oleneva, et sinna tagasi enam mitte sattuda. Samuti on tal olemas ka kindel elukoht ja toetavad lähedased. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole I.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras kohus vajalikku tähelepanu ka positiivsele: I.J heale käitumisele ja töötamisele vanglas ning võimalusele asuda vabaduses tööle.
4. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema 2 käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
6. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
7. I.J omab karistusregistri andmetel kehtivat kriminaalkaristust isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtuotsuse kohaselt lõi I.J enda endist elukaaslast ühel korral lumelabidaga näo piirkonda ja ähvardas teda tapmisega. Seega on I.J toime pannud võrdlemisi rasked kuriteod ja sellest tulenevalt tuleb tema võimaliku ennetähtaegset vabastamist sellevõrra rohkem kaaluda. Siinkohal on oluline seegi, et esmalt üritati I.J-i õiguskuulekusele suunata läbi tema tingimisi karistamise, kuid viimane ei osanud ära kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. I.J suhtes esitati tervelt neljal korral erakorraline ettekanne erinevate rikkumiste toimepanemise eest. Seega eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses I.J-i seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et I.J hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et I.J ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades I.J varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse.
8. Ka ei saa mööda vaadata I.J alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. I.J on ise optimistlikult meelestatud, et suudab vabanemise korral alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et I.J on kuritegusid toime pannud valdavalt alkoholijoobes. I.J sooviks on vabanemise korral teha endale alkoholivastane süst, mis iseenesest on küll positiivne. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et I.J on juba varasemalt taolist meedet kasutanud, kuid sellest hoolimata edasi tarvitanud. Ühtlasi ei ole I.J ka kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogramme, mis oleksid suunatud alkoholi tarvitamisega seotud kahjulike mõjude teadvustamisele ja sellele, kuidas edaspidiselt alkoholist hoiduda. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et I.J oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline alkoholist eemale hoidma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
9. Tuginedes eeltoodule, saab öelda, et I.J retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
11. mai 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas