1-12-1656/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1656 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi D.K süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava D.K kaitsja Valli Murde apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava D.K kaitsja Valli Murde apellatsioon Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 otsuse peale läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 115,20 eurot (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19,20 (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele tema poolt D.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista D.K-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 115,20 eurot riigituludesse.
6. D.K-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.K 1-12-1656 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 04.06.
8. a otsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 04.11.
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Kohus leidis karistust mõistes, et D.K karistamine rahalise karistusega KarS § 424 järgi toimepandud kuritegude eest ei vasta KarS § 56 sätestatule. Maakohus arvestas karistust määrates KarS §-s 56 sätestatut. Kohus märkis, et D.K pani talle süüksarvatavad kuriteod toime kavatsetult. Vastutust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märkis, et määrates karistust tuleb arvestada peale süü ka teisi asjaolusid, sh võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus sedastas, et D.K on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral, viimati 04.02.2011, kui talle määrati KarS § 74 järgi katseaeg kolm aastat. Lisaks tavapärastele kontrollnõuetele ja kohustustele, määras kohus talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Sellele vaatamata pani D.K toime uue kuriteo, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Kohtu arvates näitab süüdistatava suhtumist seegi, et kui ta oli korra juba kinni peetud ja mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, jätkas ta õiguserikkumiste toimepanemist veel samal ööl, asudes autot juhtima. Kohus järeldas eelnevast, et D.K ignoreerib kangekaelselt talle määratud karistusi, jätkates õigusrikkumiste toimepanemist. Ka varem talle väärteokorras määratud rahatrahv on tasumata. Teda on korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega, mis on täitmisele pööratud seoses katseajal toime pandud uute kuritegudega. D.K on viibinud ka vangistuses. Kohus märkis, et vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades D.K tingimuslikult vangistusest, on ta jonnaka järjekindlusega jätkanud õigusvastast käitumist. Ka määratud kohtuistungile ta ei ilmunud. Kohtusse sundtoomisel tuvastati, et ta on tarvitanud alkoholi. Kohus märkis, et kaitsja argumendid, mille kohaselt on D.K oma eluviise muutnud, pöördunud XXXX poole, käib nõustamisel ja töötab, on küll positiivsed ja olulised, ent ei saa olla üksnes aluseks kergema karistuse kohaldamisel. Varasemalt antud lubadused end parandada ja täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda, on jäänud tulemusteta. Kohus leidis eelnevale viidates, et D.K karistamiseks rahalise karistusega puuduvad alused ning talle tuleb mõista reaalne vangistus. Maakohus, arvestades, et D.K joove ei olnud kõrge, samuti seda, et tema varasemad rikkumised olid teisejärgulised, leidis, et D.K-le on võimalik mõista karistus alla keskmise määra. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.K kaitsja Valli Murde, kes palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse KarS § 424 järgi karistuse mõistmise osas ja palub mõista D.K-le rahaline karistus. Apellandi arvates ei ole kohus piisavalt karistusliiki ja määra otsustades arvestanud asjaoluga, et tegemist on alkoholisõltlasega, kes toimetati kohtuistungile sundtoomisega tuvastades tal istungil alkoholijoobe. Apellant leiab, et XXXX inimestele peaks võimaldama ravi, mitte neid karistama, 2 sest sõltuvus on seotud XXXX. Vangistusena mõistetud karistus ei täida aga eripreventiivset eesmärki. Kaitsja märgib, et käesolevaks ajaks on D.K oma käitumist revideerinud, soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, on pöördunud XXXX poole ning käib kriminaalhooldaja korraldusel nõustamisel. D.K on veendunud, et suudab edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kaitsja arvates ei ole kohus arvestanud sellegagi, et tuvastatud alkoholijoove ei olnud eriti kõrge. D.K kahetseb oma tegu, mida tuleks arvestada kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates D.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega D.K-le määratud karistuse osas ja leiab, et see on õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja etteheited maakohtu otsusele kergendavate asjaolude ning tuvastatud kerge alkoholijoobe arvestamata jätmise osas on põhjendamatud. Maakohus on karistust mõistes muu hulgas ka nimetatud asjaolusid arvestanud ning nendele viidates pidanud võimalikuks karistada D.K karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Asjakohatu on ka kaitsja väide selles, nagu ei oleks maakohus arvestanud positiivsete muudatustega D.K käitumises. Maakohus on otsust tehes analüüsinud kaitsja väiteid, mis seonduvad D.K muutunud eluviisiga, tema pöördumisega XXXX poole ja nõustamisel käimisega - pidanud neid muutusi positiivseks, ent märkinud samas, et ainuüksi nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, kui isiku varasemalt antud lubadused end parandada ja täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda, on jäänud tulemusteta. Ringkonnakohus märgib puutuvalt kaitsja väidetesse seoses eripreventiivse eesmärgi arvestamisega isiku karistamisel, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud D.K käitumist ja talle varasemalt määratud karistustega seatud paranduslike eesmärkide luhtumist. Nii on maakohus märkinud, et D.K-le on antud võimalusi kanda vabadusekaotuslikku karistust tingimisi, teda on hoitud vangistuses, talle on määratud rahalist karistust, ent D.K on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et D.K-le on korduvalt antud võimalus asuda seaduskuulekale teele ning teha karistustest omapoolsed järeldused, mh tegeleda oma sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega. 3 Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isikut on karistatud tingimisi ja ta sellele vaatamata jätkab kuritegude toimepanemist ning ei täida kriminaalhooldusega võetud kohustusi, ei saa karistada kergema karistusliigiga juba ainuüksi sel põhjusel, et kohus peab karistuse mõistmisel silmas pidama ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (31-1-26-03). Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau