← Eesti

1-21-8687/5

Obsah (8)§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50§ 274§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Valga kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2021, Valga Kriminaalasja number 1-21-8687 (kohtueelse menetluse nr 21261000547) Kohtukoosseis

§ 424

lg 1, § 274 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Z.G , isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: X, xxx; varasem kohtulik karistus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatava kinni peetud 27.07.202129.07.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Z.G süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ja karistada teda 3 kuu pikkuse vangistusega. 2. Tunnistada Z.G süüdi karistusseadustiku (

) § 274 lg 1 järgi ja karistada teda 5 kuu pikkuse vangistusega. 3. Tunnistada Z.G süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja karistada teda 2 kuu pikkuse vangistusega. 4.

§ 64

lg 1 alusel mõista Z.G-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.07.2021-29.07.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. 6.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.G 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Z.G on kohustatud: 6.1.elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 6.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 6.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 6.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et Z.G kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

on käitumiskontrolli ajal 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Z.G registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 9. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17. detsembrist 2021. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. 10.

§ 50lg 1 p 1 tulenevalt võtta Z.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 11. Jätta Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – 1 CD plaat salvestistega ja 5 DVD plaati salvestistega toimiku materjalide juurde.

  1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 31 eurot ja riigi õigusabi tasu 451,44 eurot, kokku 1358,44 eurot, mis mõista välja Z.G-lt . Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  2. detsembrist
  3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2

(5)Süüdistus Z.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.07.2021 kella 22:07 paiku xxx territooriumil M1 kategooria mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx (v.a xxxx) seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 1,90 +/- 0,06 mg/g. Antud teoga rikkus Z.G liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Z.G toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema eiras 27.07.2021 kella 22:07 paiku xxx hoovis ametikohustust täitva politseiametniku S. V. poolt antud seaduslikke korraldusi mootorsõiduk välja suretada ja sõidukist väljuda ning kui politseiametnik S. V. proovis ise sõiduki süütelukust võtit kätte saada eesmärgiga mootorit seisata, üritas Z.G kella 22:08 ajal politseiametnik S. V.t rusikaga lüüa, kuid politseiametnik reageeris sellele situatsioonile kiirelt ja blokeeris rusikalöögi, haarates oma käega Z.G rusikast ja lükates viimase rusika endast eemale. Seejärel jätkas Z.G politseiametnike korralduse eiramist ja sõimamist, pöördus politseiametnik S. V. poole, öeldes talle „mida sa siin mölised, nahhui kurat“ ja viis samal ajal oma parema käe rusika löögivalmidusse, öeldes „türa ma panen …..vastu molli“ ning üritas politseiametnik S. V.t lüüa, kuid kuna politseiametnik S. V. reageeris antud situatsioonile kiirelt, ei saanud viimane rusikalöögiga talle pihta. Politseiametnik tõrjus löögi asetades enda käe Z.G rusika ette, mille järel lööja haaras viimasel käest ja tõmbas politseiametnikku sõiduki salongi suunas. Z.G-l jäi vägivalla kasutamine politseiametnik S. V. suhtes tema tahtest olenemata lõpuni viimata, kuna viimane tõrjus mõlemad rusikalöögid, mida Z.G tema suunas alustas. Seejärel väljus Z.G sõiduki juhiistmelt, solvas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega ja ütles politseiametnik R. L.le „türa ma tulen kallale sulle nahhui“, kuid rünnet ei teostanud. Z.G jätkas politseiametnike poolt antud seaduslike korralduste eiramist ja politseiametnike solvamist ebatsensuursete sõnadega ning tegi politseiametnik R. L. suunas tõukeliigutuse, mille peale politseiametnik S. V. haaras Z.G haardesse ning Z.G-le paigutati käerauad ning viimane toimetati politsei patrullsõiduki juurde. Lähenedes politsei patrullsõidukile lõi Z.G politsei patrullsõidukit jalaga (kahju ei tekkinud). Seejärel toimetati Z.G erakorralise meditsiini osakonda, kus viimane jätkas meditsiinitöötajate ja politseiametnike solvamist ebatsensuursete sõnade ja väljenditega. Vägivalla kasutamisega võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Z.G toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

…selles, et tema helistas 28.07.2021 kell 00:10 ajal oma täisealisele xxx K. V.le ning ähvardas viimast vägivallaga, öeldes et tuleb koju ja peksab K. V. kuvaldaga segi ja lõpetas kõne. K.V.l tekkis kõne järgselt hirm ähvarduse täideviimise osas, kuna ta on varasemalt pealt näinud, kuidas tema isa Z.G on kasutanud tema xxx M. M.i suhtes füüsilist vägivalda. Kartes, et tema isa Z.G võib koju tulla ja talle kallale tungida, ei julgenud K. V. samal ööl magada oma toas, mis asub maja II korrusel, vaid magas maja I korruse elutoas eesmärgiga, et ta saaks vajadusel kiirelt majast välja joosta. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Z.G toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(5)Kokkuleppe sisu Süüdistatava Z.G , tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Z.G-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust ja

§ 120

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Z.G-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.07.2021-29.07.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.G 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Z.G on kohustatud:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Z.G on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Z.G registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 tulenevalt võtta Z.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 31 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 451,44 eurot, mis mõista välja Z.G-lt . KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu järeldused 4

(5)Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Z.G

§ 424

lg 1,

§ 274

lg 1 ja

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 31 eurot ja riigi õigusabi tasu 451,44 eurot, kokku 1358,44 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistaval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.