Obsah (5)

§ 120§ 121§ 43§ 2§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-1330 Kohtuasi X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõud

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja on pööranud korduvalt Viru Vangla tähelepanu sellele, et vanglas kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud tahvelarvutid ei võimalda esitada kaebusi ja taotlusi prokuratuurile ning politseile Õigus esitada pöördumisi elektrooniliselt tuleb kindlasti seadusest või Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et vangla tagaks talle prokuratuuri menetlusdokumendi vaidlustamise võimaluse elektrooniliselt. Kaebaja peab praegu uurimisasutuse menetlusdokumente vaidlustama paberkandjal, kuid tavaliselt prokuratuur moonutab tema pöördumise asjaolusid ja ei tee talle nendest väljatrükke. Elektrooniline kaebuste esitamine väldiks olukorda, kus kaebaja ei tea, mida ta oma kaebuses täpselt kirjutas. Vangla tegevusetus (s.o tahvelarvuti vahendusel kaebuste esitamise mittevõimaldamine) riivab kaebaja väärikust, on tekitanud talle tervisekahjustusi ning tegemist on ebainimliku kohtlemisega. Kaebaja märgib, et ta on korduvalt soovinud arstiabi (s.o psühhiaatri vastuvõttu), kuid talle ei ole ravi võimaldatud. Ta palub Viru Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot ning palub anda endale riigi õigusabi. 3-26-1330
3. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
4. mail 2026 kohtule kaebaja
5. märtsi
6. a kahju hüvitamise taotluse koos selle täiendusega ning Viru Vangla
7. aprilli
8. a otsuse nr 1-9/3-26/37-3, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 4.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus lähtub praegusel juhul esitatud hüvitamisnõude aluse ja kaebaja eesmärgi määratlemisel kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotlusest ja selle kohtueelsel lahendamisel tehtud Viru Vangla
2. aprilli
3. a otsusest nr 1 9/3-26/37-3 (dtl 6-9). 5.
4. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette, et ta ei saa tahvelarvuti vahendusel esitada elektrooniliselt pöördumisi prokuratuurile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka arstiabi mittesaamisele, mõistab kohus, et käesolevas asjas on nõude aluseks siiski asjaolu, et kaebaja ei saa esitada elektroonilisi pöördumisi. Asjaolu, et kaebaja peab oma pöördumised prokuratuurile ning Politsei- ja Piirivalveametile esitama paberkandjal, ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ametiasutustega saab elektroonilise viisi asemel suhelda ka paberkandjal pöördumisi esitades ning kaebaja õiguste kaitse seisukohast ei ole oluline, millises vormis pöördumine esitatakse. Asjaolu, et elektroonilise pöördumise esitamine võib olla mugavam, ei muuda paberkandjal pöördumise esitamist õiguste riive seisukohalt intensiivseks. Riive intensiivsust vähendab veelgi asjaolu, et kaebaja saab prokuratuurile ja uurimisasutusele paberkandjal kirju saata vangla kulul (vt vangistusseaduse § 28 lg 2). Mis puudutab kaebaja väidet, et prokuratuur ei väljasta kaebajale tema pöördumistest väljatrükke ning seetõttu ei mäleta kaebaja, mida ta on kirjutanud, siis on kaebajal võimalik enne pöördumise esitamist teha endale sellest vanglas koopia, teha pöördumise kohta märkmeid või pöördumine enda jaoks ümber kirjutada. Eeltoodu ei eelda kaebajalt märkimisväärset pingutust. Kohtu hinnangul ei ole paberkandjal tavaposti teel ametiasutustega suhtlemine kinnipeetava jaoks ülemäära koormav ning samuti ei saa ülemäära koormavaks pidada seda, kui isik teeb enne pöördumise esitamist enda tarbeks selle kohta märkmeid. Pöördumiste elektrooniliselt esitamise võimaluse puudumist ei saa seega pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. 5.
5. Kaebuse rahuldamine ja kaebajale hüvitise määramine ei ole praeguses asjas ka kuigivõrd tõenäoline. Kuigi kaebaja väitel on tal subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks pöördumisi esitada elektrooniliselt, siis sellist subjektiivset õigust ei tulene vangistusseadusest (VangS) ega muudest õigusaktidest. VangS-st tuleneb üksnes võimalus, et vangla võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist 2 3-26-1330 kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis (VangS § 11 lg 4). Kaebajal puudub seega subjektiivne õigus nõuda pöördumiste esitamist elektroonilisel teel. Kohtule ei ole ka teada sellist Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mis viitaks kohustusele võimaldada kinnipeetavatele pöördumiste esitamist elektroonilisel teel. Lisaks märgib kohus, et vangiportaali funktsionaalsuse tellijaks on Justiits- ja Digiministeerium ning vanglal puudub õigus ja võimalus kaebaja soovitud IT-lahendusi (s.o elektrooniline suhtlus prokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveametiga) ise välja arendada ja vangiportaali lisada (vt ka Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus asjas nr 3-24-3059, p 5.3). Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal avaliku võimu kandjana kohustus toiming teha juhul, kui vastav kohustus talle kehtivast õigusest tuleneb. Kohtu hinnangul ei saa elektroonilise pöördumise asemel paberkandjal pöördumise esitamine ja selle kohta eelnevalt märkmete tegemine ilmselgelt alandada isiku väärikust või tekitada talle tervisekahju. Kohus leiab, et kaebaja hüvitamiskaebusel puudub eeltoodu tõttu eduväljavaade.
8. Kohus on seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse selle sätte alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). 7.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 7.
3. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt haldusasjad nr 3-24-2400 ja nr 3-24-398). Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja riigipoolset õigusabi ning seda ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kohtu hinnangul puudub kaebusel eduväljavaade, mistõttu asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

1. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. 3 3-26-1330 (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4