Obsah (7)

§ 173§ 157§ 166§ 49§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1503 Määruse kuupäev 19. mai 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi Diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema taotlus 12. mai 2026. a käskki

) § 49 lg-s 2 (ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas), Kaitseväe sisemäärustiku (SM) punkti 16 (kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras) ja diviisi

1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 4.1 (kaitseväelane peab olema aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis ja viisakas, omavahelistes suhetes peab valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja üksteisemõistmine) sätestatud kohustuse rikkumise eest. Karistatav on tutvunud diviisi
2. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema
3. mai
4. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tutvustati rms X-ile kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi ning võimaldati tal esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning võimaldati õigus tutvuda distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja kõikide distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidega. 2.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Lähtudes

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

1. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati rms X-i selle eest, et ta pidi naasma teenistuskohta, Jõhvi sõjaväelinnakusse hiljemalt
2. märtsil 2026 kell 20, kuid ta naases teenistusse
3. märtsil 2026 kell 12.
4. Lisaks valetas X nii oma jaoülemale kui ka rühma ja kompanii parameedikutele, edastades neile internetist võetud COVID testi pilte ning joonistades ühele COVID testile markeriga joone, et jätta muljet positiivsest testist ja jääda kodusesse isolatsiooni. 5.

§ 49

lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse mitteilmumist.
3. SM p 8.11 järgi on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Ka
4. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja p-ga 4.1 on nähtud ette, et kaitseväelane peab olema aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis ja viisakas, omavahelistes suhetes peab valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja üksteisemõistmine.
5. Kuivõrd ettenähtud ajaks, s.o
6. märtsiks 2026 kell 20 teenistuskohta naasmata jätmine on vastuolus

§ 49

lg-ga 2 ning oma haigestumise kohta valetamine on vastuolus SM p-ga 2 8.11, siis on kohus seisukohal, et rms X-ile süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on rms X-ile tehtud teatavaks tema õigused ning ta on andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning rms X-ile on tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul rms Xile tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
2. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras diviisi

1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem, siis ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva isiku poolt.
2. Juhindudes

§ 173

lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et rms X-ile on

1. mai
2. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes

§ 173

lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) 3