) § 55 lg-te 4, 41 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse poole loa andmise otsustamiseks. Keskkonnaamet on pöördunud seisukoha saamiseks Kliimaministeeriumi poole, kes annab oma seisukoha hiljemalt 30.06.2026. Kuna kaebaja on otsustanud jätkata menetlust, siis ei ole samaaegselt põhjendatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kaevandamisloa andmisest keeldumise vaidlustamine. Käesoleva asja menetluse tulemus sõltub vähemalt osaliselt sellest, kas Vabariigi Valitsus annab
Selle otsustamine sõltub omakorda Kliimaministeeriumi seisukohast, mida Keskkonnaamet on küsinud. Seadusandja on näinud ette õiguse taotleda
lg 4 alusel nõusolekut Vabariigi Valitsuselt tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. See tingimus on täidetud vastustaja 21.01.2026 otsusega nr 5. Kui Vabariigi Valitsus annab nõusoleku kaevandamisloa andmiseks, saab Keskkonnaamet väljastada kaebajale vastava kaevandamisloa. Sel juhul ei esine
Sellisel juhul ei ole põhjendatud ega vajalik käesoleva haldusasja menetlemine. Samuti on oluline, et
lg 4 1 järgi on ka kaevandamisloa taotluse menetlus peatunud alates kaebaja 10.02.2026 ettepanekust taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt kuni Vabariigi Valitsuse poolt nõusoleku andmise kohta otsuse tegemiseni. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas pidada käesolevat kohtuvaidlust, sh tekitada aja- ja rahakulu, kui selle pidamine ei pruugi olla üldse vajalik. Kaebaja on 10.02.2026 teinud ettepaneku taotleda loa andmiseks nõusolekut
lg 4 alusel, seega on ka kaebaja enda tahteks selgitada välja Vabariigi Valitsuse seisukoht. Kui kohus menetluse peatamist põhjendatuks ei pea, taotleb vastustaja täiendavat tähtaega kaebusele vastamiseks, sh kompromissi arutamiseks, kuni 30.09.2026. Võimaliku 2
Kompromisslahendus eeldaks ka volikogu otsust ning asjaga oleks võimalik uuesti volikogusse jõuda hiljemalt septembris
lg 5), on valla seisukoha õiguslik kontroll kaebaja jaoks oluline täiendav õiguskaitsevahend. Ka kohtud on varem leidnud, et need on eraldi õiguslikud teed ning kuigi Vabariigi Valitsus saab kohaliku omavalitsuse vastuseisust üle minna riigi huvi korral, on puudutatud isikul õigus nõuda kohtulikku kontrolli selle üle, kas kohaliku omavalitsuse keeldumisel oli õiguslik alus ja kas peeti kinni kaalutlusreeglitest. HKMS § 95 lg 1 aluseid ei esine. Vabariigi Valitsuse menetluse tulemusel puudub otsene seos käesoleva menetlusega ehk sellest ei sõltu kuidagi kaebuse rahuldamine või mitterahuldamine. Seega puudub ka igasugune põhjus kohtumenetlust teistsuguse sisu ja eesmärgiga menetluse ajaks mingil viisil piirata (sh peatada). Kui kaebaja jääks ootama üksnes Vabariigi Valitsuse otsust või Kliimaministeeriumi seisukohta riigi huvi ilmselge puudumise kohta (mis reeglina võtab aega kauem kui 30 päeva), laseb ta mööda kohaliku omavalitsuse seisukoha või sellele tugineva keeldumise vaidlustamise tähtaja.
lg-s 41 sätestatud menetluse peatamine teenib eelkõige üldisi kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaegadest kinnipidamise huve, kuid ei peata kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise tähtaegu. Vastustaja soovib menetlust pahatahtlikult venitada ning eksitab kohut. Vabariigi Valitsuselt loa saamine võtab kaebaja senise praktika kohaselt aega vähemalt kuni 5+ aastat. Peatamise põhjendused on vastustaja esitanud ainult Kliimaministeeriumi seisukohale ning selle pikendatud vastamistähtajale 30.06.2026 viidates, seega proovib vastustaja näidata, justkui toimuks lähiajal mingisugune otsustamine, mis mõjutab vaidlustatud otsust ning just seetõttu tuleks kohtumenetlus peatada. Riigi huvi kindlakstegemise menetlusest sõltu kuidagi see, kas vastustaja keeldumine oli põhjendatud või mitte. Lisaks on vastustaja teadlik (olles ise kaebaja varasemalt esitatud vaide lahendamisel selle aluseks võtnud) asjaolust, et Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on juba 11.01.2022 väljendanud arvamust, et Nepste V liivakarjääri maavara kaevandamise loa andmine on riigi huvi vaatest põhjendatud. Ei ole mingit põhjust arvata, et sama küsimust täna menetlev Kliimaministeerium jõuaks teistsugusele seisukohale, kuna kõik MKM-i põhjendused on kehtivad ja kohaldatavad ka praegu. Seda arvestades on üsna tõenäoline, et Kliimaministeeriumilt ei tule seisukohta, et loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Sealt edasi on Vabariigi Valituselt loa saamine väga pikk protsess. Ilmselt loodab vastustaja, et kui kunagi 5+ aasta pärast Vabariigi Valitsus otsuseni jõuab, on Rail Baltic raudtee-ehitus lõppenud, varustuskindluse hinnangud muutunud ning seeläbi õnnestub kaevandamist Nepste V liivakarjääris vältida. 10. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2026 määrusega Häädemeeste valla taotluse haldusasja menetluse peatamiseks ning peatas menetluse seniks, kuni Vabariigi Valitsus teeb otsuse Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks nõusoleku andmise kohta või kuni Kliimaministeerium esitab seisukoha riigi huvi ilmselge puudumise kohta. HKMS § 95 lg 1 kohaldamise eeldus on täidetud ning praegune kohtuasi on seotud Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetlusega. Ehkki seadusest ei tulene 3
lg 2 p-st 11 tulenevat alust kaevandamisloast keeldumiseks kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumise tõttu. Seega võib sellisel juhul esineda alus kaebuse rahuldamata jätmiseks või ei pruugi olla põhjendatud käesoleva haldusasja menetlemise jätkamine. Seega võib Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse tulemus praeguse haldusasja lahendust mõjutada, kuivõrd kaebuse rahuldamise võimalus sõltub muu hulgas sellest, kas Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks. Ei ole teada, kui kaua vastav menetlus kestab, kuid on selge, et ka kohtumenetlus on aeganõudev ning puudub kindlus, kummas jõutaks lahendini kiiremini. Menetluse peatamine ei põhjusta haldusasja tarbetut venimist ning kaebuse esitamise aega arvestades ei ole antud hetkel ohus ka asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kui Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetlus peaks siiski venima, võimaldab HKMS § 99 lg 2 vajaduse korral menetluse uuendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Kaebaja palub 18.05.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Menetluse peatamise eeldused HKMS § 95 lg 1 järgi puuduvad. Kohtuasja ese on vastustaja keelduva seisukoha õiguspärasus.
lg 4 alusel toimuv Vabariigi Valitsuse menetlus ei kontrolli vastustaja otsuse õiguspärasust ega tuvasta asjaolusid, millest sõltuks praeguse kohtuasja lahendamine. Selles menetluses hinnatakse üksnes, kas vaatamata kohaliku omavalitsuse vastuseisule esineb ülekaalukas riigi huvi, mis õigustaks loamenetluse jätkamist vastustaja nõusolekuta. Tegemist on erineva eseme, erinevate menetlusosaliste ja erineva õigusliku hindamisraamistikuga menetlustega. Seetõttu puudub praeguse asja ja Vabariigi Valitsuse menetluse vahel HKMS § 95 lg 1 tähenduses nõutav sõltuvussuhe. Kohtumäärusest ei nähtu, millist praeguse kohtuasja lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega asjaolu peaks Vabariigi Valitsuse menetlus tuvastama. Isegi juhul, kui Vabariigi Valitsus peaks andma nõusoleku loa menetlemise jätkamiseks, ei muudaks see tagasiulatuvalt vastustaja otsust õiguspäraseks ega kõrvaldaks vajadust selle kohtulikuks kontrolliks. Kaebajal säilib sõltumata Vabariigi Valitsuse võimalikust tulevasest otsusest õigustatud huvi saada kohtulik hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. Vabariigi Valitsuse võimalik tulevane otsus ei muuda praegust vaidlust automaatselt perspektiivituks. Kohaliku omavalitsuse üksuse keelduva seisukoha vaidlustamine ning samal ajal
Halduskohus on spekulatiivselt eeldanud, et Vabariigi Valitsus annab nõusoleku. Menetlus võib lõppeda ka järeldusega, et ülekaalukas riigi huvi puudub. Sel juhul jääb vastustaja keelduv seisukoht 4
Samas ei mõjuta see asjaolu, et Vabariigi Valitsuselt riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse eeldus on sama sätte järgi kohaliku omavalitsuse üksuse keelduva otsuse olemasolu. Olukorras, kus keelduvale otsusele tuginedes on kaebaja taotlusel juba algatatud menetlus Vabariigi Valitsuse huvi väljaselgitamiseks, ei ole otstarbekas jätkata paralleelselt kaebuse menetlemist, mille eesmärk on vastustaja kohustamine uue otsuse tegemiseks. Muutunud asjaolud võivad välistada kohustamiskaebuse rahuldamise. Kui Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks, saab Keskkonnaamet väljastada kaebajale kaevandamisloa ning sel juhul ei esine
lg 2 p-st 11 tulenevat alust kaevandamisloast keeldumiseks kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumise tõttu. Seega võib sellisel juhul esineda alus kaebuse rahuldamata jätmiseks või ei pruugi olla põhjendatud praeguse haldusasja menetlemise jätkamine. Seega võib riigi huvi väljaselgitamiseks algatatud menetluse tulemus praeguse haldusasja lahendust mõjutada, kuivõrd kaebuse rahuldamise võimalus sõltub muu hulgas sellest, kas Vabariigi Valitsus otsustab anda nõusoleku Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et peatamisest tulenevalt ei ole võimalik viia kohtumenetlust läbi mõistliku aja jooksul. Keskkonnaamet on juba pöördunud seisukoha saamiseks Kliimaministeeriumi poole ning viimane annab oma seisukoha teadaolevalt hiljemalt 30.06.2026. Kaebaja väide, et riigi huvi menetlus võiks kesta enam kui viis aastat, ei vasta vastustajale teadaolevale praktikale. Vastustajale on teada näide, kus riigi huvi väljaselgitamine võttis aega 21 päeva. Kaebaja on tuginenud väitele, et MKM on juba 11.01.2022 asunud seisukohale, et Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa menetlemine on riigi huvi vaatest põhjendatud. Kaebaja arvates ei ole alust eeldada, et Kliimaministeerium jõuaks seekord samas küsimuses vastupidisele seisukohale. See seisukoht just põhjendab menetluse peatamist. Kliimaministeeriumi seisukoha järgselt oleks võimalik välja selgitada prognoositav
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Halduskohus peatas vaidlustatud määrusega praeguse haldusasja menetluse HKMS § 95 lg 1 alusel, kuni Vabariigi Valitsus teeb otsuse Nepste V liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks nõusoleku kohta või kuni Kliimaministeerium esitab seisukoha riigi huvi ilmselge puudumise kohta. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.