) § 32 alusel kuni isiku vanglast vabanemiseni.
Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2025 määrusega nr 3-25-539 PPA taotluse ning andis loa X. X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.05.
lg 2 ja
Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks, kuna reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb endiselt põgenemisoht, sest isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isikust lähtub oht avalikule korrale, talle on kohaldatud sissesõidukeeldu, ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks ning korduvalt keeldunud dokumenteerimisest. Neist asjaoludest kogumis lähtudes on isiku põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu pole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Varasemates taotlustes ja määrustes käsitletud asjaolud ei ole muutunud. 31.03.2026 viis PPA isikuga läbi tagasipöördumise nõustamise, mille eesmärk oli täpsustada dokumendi taotlemisega seonduvat. Isik rõhutas, et ei ole kunagi avaldanud soovi Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse saamiseks, ei ole vastavaid dokumente taotlenud ning ei kavatse seda tulevikus teha. Isik selgitas, et suhtleb küll mõne tuttavaga Eestis, kuid tal ei ole kedagi, kes oleks valmis teda kinnipidamiskeskusest vabastamisel reaalselt toetama või abistama. Tema varasemad head tuttavad ja sõbrad on lahkunud Eestist Euroopa riikidesse. 13.04.2026 tegi PPA isiku osas korduva tagasivõtutaotluse Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile, millele ei ole veel vastust. Esineb isiku põgenemise oht
Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, sh kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene, samuti vägistamise katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine. Ka vangistuse ajal väljendas isik ükskõikset ja vaenulikku suhtumist ametnikesse ning teda karistati 2008. a-l arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest. Seksuaalkuriteod on kõrge retsidiivsusriskiga kuritegude seas ning uute kuritegude toimepanku riski suurendavad ka korduvad kuriteod. 2
Ta on keeldunud täitmast vanglas tagasipöördumistunnistust ning kinnipidamiskeskuses viibides pole asunud PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. 01.12.2025 toimunud kohtumisel tagasipöördumise nõustajaga väljendas isik selgesõnaliselt, et ei pöördu dokumendi taotlemiseks saatkonna poole ega ole nõus Venemaa Föderatsiooni väljasaatmisega. Isik märkis, et viibib kinnipidamiskeskuses ettenähtud aja lõpuni ning pärast sealt vabastamist ei asu ta võimalikke järelevalvemeetmeid täitma. Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvale hoidumist, mitte üksnes mõnda teise riiki lahkumist. Tartu Vangla 11.10.2022 riskihindamise kohaselt seisneb uue kuriteo toimepaneku oht naisterahva (elukaaslase) suhtes vägivalla kasutamises, millega põhjustab kannatanule füüsilist valu ja mis võib päädida kannatanu surmaga, lisaks naisterahva suhtes seksuaalkuriteo toimepanekus. Samuti kaasnes vanglas narkootikumide hoidmisega oht vanglaametnikele ja vangidele, mis ohustas rahvatervist. Ohtlikkus on kõige tõenäolisem alkoholijoobes ja seksuaalse huvi puhul või konfliktiolukorras. Ohtlikkus suureneb tingituna puudulikest probleemilahendusoskustest ja mõtlematusest oma tegude tagajärgedele. Kinnipidamine pole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. 5. Tallinna Halduskohus andis 23.04.2026 määrusega PPA-le loa pikendada X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 23.08.2026 k.a). Täidetud on kõik
Aluste esinemist on hinnatud eelnevates menetlustes ning praeguses asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Isik on jätkuvalt väljendanud kavatsust kaasaaitamiskohustust mitte täita ning näidanud seda ka tegudega (
Sellest tulenevalt on PPA-l olnud raskusi tema tagasisaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel. Samuti on olnud takistuseks kehv koostöö sihtriigiga (
Siiski ei saa väljasaatmist pidada täiesti perspektiivituks, sest välisministeeriumide tasandil suhtlus Eesti ja Venemaa vahel endiselt käib. Väljasaatmise perspektiiv kasvaks oluliselt, kui X. X täidaks kaasaaitamiskohustust. Samuti on jätkuvalt aktuaalne põgenemisoht, mida PPA ja kohus on varem sisustanud viidetega X. X-i poolt toime pandud kuritegudele ja nende iseloomu arvestades (seksuaalkuritegu, vägivallateod alkoholijoobes, narkokuritegu vanglas) nende korduvuse riskile (vt ka kinnipeetava iseloomustus haldusasjas nr 3-24-1636, digitaalse toimiku lehekülg (dtl) 13). Põgenemisohule viitab ka puudutatud isiku väljendatud soovimatus lahkumiskohustust täita. Seega on põhjendatud alus eeldada, et ta asub väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Sealjuures on väljasaatmine raskendatud tema enda tegevuse tõttu ning kinnipidamine on otseselt seotud varasema käitumisega, millest järeldub põgenemisoht. Isikut on
alusel peetud kinnipidamiskeskuses kinni alates 05.03.2025, seega on ta käesolevaks hetkeks viibinud kinnipidamiskeskuses
alusel kokku ligi 13 kuud. Seega ületab puudutatud isiku kinnipidamine
alusel küll
lg-s 1 toodud kuue kuu piirangut, kuid on
Kinnipidamine ei ohusta isiku tervist ega turvalisust. Talle on kinnipidamiskeskuses tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus suhtluseks ja ligipääs arstiabile. 3
lg 1 p-dele 1, 2 ja 3.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Isiku põgenemise ohtu seostas PPA
Nende sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
⁸ näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-232204, p 19). 9. Ringkonnakohus jääb oma 10.02.2026 määruses (p 11) praeguses asjas väljendatud seisukoha juurde, et puudutatud isiku põgenemise ohu sai tuvastada
8 p-de 4 ja 6 alusel: „Vaidlust ei ole, et puudutatud isik on korduvalt pannud toime tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Isik vabanes 31.05.2024 vanglast 20 aasta pikkuse vangistuse kandmisest raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka karistati puudutatud isikut narkootilise aine valdamise eest kriminaalkorras karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Eelnev näitab isiku suhtumist 4
10.
lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab mh, et isik ei aita kaasa enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul puudub reisidokument, ta ei ole nõustunud endale reisidokumenti taotlema ning ta ei tee PPA-ga koostööd dokumentide taotlemisel. Seega esineb
11.
lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine peab aga seonduma mõne teise kohustuse (
lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peab olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 määrus nr 3-24-1856, p 14, 26.08.2022 määrus nr 3-22-1388, p 13). PPA ja halduskohus on seostanud isiku poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumist eeskätt dokumentide hankimisel koostöö puudumisega. Samas on see hõlmatud
Põhjusel, et PPA ei ole praegusel juhul selgitanud, kuidas on puudutatud isik väljasaatmismenetluses rikkunud
4 lg 1 p-des 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi, ei saanud kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamisel tugineda
Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
). Kuigi isikut on
alusel peetud kinni juba 13 kuud, mis vaieldamatult kujutab isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, kuna
lg 2 alusel võib isikut kinni pidada kuni 18 kuud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.