, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. 8.1 Kahjunõude esmaseks eelduseks on kostja õigusvastane käitumine, mis käesolevas kontekstis saab olla hageja kohta kas faktiväite avaldamine või väärtushinnangu avaldamine, millega on rikutud hageja isiklikke õigusi. Riigikohus on (nt lahendites 3-2-1-159-14 p 10, 3-2-1-53-07 p 18, 3-2-1-99-97) avaldanud seisukohta, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. 8.2. Hageja hinnangul on postituses teda laimavad järgmised väljendid: petis, ohtlik petis, saripettur ja vanakuradi vanaema. Samuti kaudne väljend: sarikuriteos osaleja, psühhopaat ja illegaali. Samuti väitis kostja, et hageja mõnitas kostja ema. Kohus leiab, arvestades mh kostja postituse sisu üldisemalt ja tervikuna, et kõik hageja poolt esiletoodud väljendid on väärtushinnangud, st tegemist on kostja arvamusega hagejast. Sisuliselt on kostja avaldanud arvamust, et hageja on vaimselt ebastabiilne ja ebaaus ohtlik isik. Kostja ei ole oma postituses avaldanud, mida hageja on täpsemalt teinud, et kostjal on tekkinud selline arvamus hagejast. Kohtu hinnangul ei ole postituses esitatud väljendite sisu kuidagi kontrollitav, st selle tõesust ega väärust ei ole võimalik tõendada. Hageja on selgitanud, mis 19.12.2024 toimus- st et ta läks oma abikaasale kuuluvale kinnistule tööd tegema ja kostja kõnetas teda ebakohaselt, samuti filmis ning ei lõpetanud ka keelamisel seda tegevust. Kohtul puudub alus kahelda 19.12.2024 toimunud 4 sündmustes. Kostja ei ole esitanud enda seisukohta toimunud sündmuste osas. Hageja kirjeldatu ei oleks mõistliku inimese vaatest pidanud tingima reaktsiooni, mida kostja väljendas oma postituses. 8.3
lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja postitus oli ebakohane või mitte. Võlaõigusseaduse kommentaarides1 on selgitatud, et väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnata väärtushinnangu põhjendatust. Väärtushinnang on põhjendatud kui avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui kannatanu on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Riigikohus on leidnud, et väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda hinnangu põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks on hinnangud ebakohased tulenevalt ka ebasündsast väljendusviisist. Ebakohased on ka väärtushinnangud, mis on vulgaarsed, inimväärikust alandavad ja inimest mõnitavad ning selline tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (3-2-1-159-14 p 17, 3-2-1-67-10 p 20, 3-2-1-43-09 p 16). Väärtushinnangute ebakohasust tuleb seega hinnata lähtuvalt nö mõistliku kolmanda isiku vaatepunktist, st kuidas erapooletu ja pooltega mitteseonduv isik mõistab kostja poolt väljaöeldud väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja postituses sisalduvad väljendid ja postitus tervikuna on hagejat, aga ka teisi isikuid, mõnitav ja solvav ning selline kostja hinnang hageja suhtes on mõistlikule postituse lugejale ka ilmne. Kostja postituses on hagejat negatiivselt kajastatud. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, et hageja oleks kuidagi oma käitumisega andnud põhjuse negatiivse hinnangu esitamiseks. Kostja ise ei ole esitanud selgitusi enda postituse sisu kohta. Kostja postitus on kohtu hinnangul tervikuna ebakohane, sh on ebakohased hageja kohta esitatud väärtushinnangud. Kostja on käitunud postitust tehes õigusvastaselt. 9. Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning palunud välja mõista kahjuhüvitise 5000 eurot.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumiseks on ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Kuna kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ja selline tegu on õigusvastane, siis saavad need olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. 1 Võlaõigusseadus IV, 2020.a, lk 781-782 p 3.4 5 Riigikohus on avaldanud seisukohta, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isiklike õiguste rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Samuti on Riigikohus leidnud, et kui kostja ei ole hageja nõuet vabatahtlikult täitnud, kahjustab see hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem. Ka vabandamine ei ole piisav kompenseerimaks hagejale tema au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. Vabandamine võib tähendust omada hüvitise suuruse määramisel (2-21-5449 p 15, 3-2-1153-16 p 30). 10.
Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Kostja vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest. 11.
lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 11.1 Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–
/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets 7 kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.