Obsah (5)

§ 492§ 115§ 103§ 127§ 113

KOHTUMÄÄR US Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-19226 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Narv

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 25.08.2025 Narvas Tallinna mnt 32 korteris nr XX kahjujuhtum (veeavarii). OÜ M selgitas, et veeavarii põhjuseks oli käterätikuivati leke korteris nr XXX. Korter nr XXX oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures. K OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle ja koostas arvamuse kahju suuruse ja põhjuse kohta. Veekahjustused olid korteri elutoas, vaheesikus ja magamistoas. Elutoas on pinglagi, kus seina äärde on ehitatud kipsplaadist karniis. Karniisi osal on nähtav pruun laik peal. Pinglage mõõtes on tuvastatav liigniiskus. Läbijooksu all on kirjutuslaud, mille all on laminaat pundunud. Osaliselt tundub, et kahjustus on tekkinud põhjusel, et kirjutuslaua all on tooli liigutatud, võimalik, et ka vesi on täiendavalt kahju suurendanud. Kirjutuslaua peal oli arvuti Asus Vivobook, mis kahju tekkimise ajal viidi defekteerimisele. Samuti on defekteerimisel JBL Flip 5 kõlar. Esikus on nähtavalt kahjustatud põrandal olnud laminaat, kus laminaadi ühenduskohad on nähtavale tulnud. Mingil määral on ka tapeeditud seina mõõtes tuvastatav liigniiskus. Magamistoas on ukse juures laminaadil veekahjustuse jälg. Vannitoas oli samuti vett tulnud, sest see jääb ka kahju põhjuse ehk lekkiva toru alla. Vannitoa kipsplaadist plaaditud seina mõõtes on tuvastatav püstaku lähedal liigniiskust. Nähtavaid kahjusid hetkel ei ole. K OÜ tegi korteri nr 148 remondiks hinnapakkumise 2663,52 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist. Seega hüvitas avaldaja kahju kokku 1964 eurot, omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja nõudis 09.10.2025 puudutatud isikult väljamakstud summa hüvitamist hiljemalt 22.10.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja leiab, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva käterätikuivati lekkest ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite kaasomandiosa ese. Korteriühistu vastutab rikkumise eest. Kui kaasomandis olev käterätikuivati ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustad saanud. Kahju tekkimine oli ettenähtav. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 1964 eurot hüvitamist. Avaldaja nõudis kohtuvälises kahjunõudes kahju hüvitamist hiljemalt 22.10.2025, seega nõue muutus sissenõutavaks 23.10.2025. Sellest kuupäevast arvestab avaldaja viivist. 2 2. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist seoses 25.08.2025 kahjujuhtumiga korteris asukohaga XXX, millega tekitati korterile nr XXX kahju. Avaldaja on tõendanud, et korter nr XXX oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 33–35). Avaldaja on kahju hüvitanud (dtl 15–16). Avaldajale on seega

§ 492lg 1 alusel üle läinud korteri nr XXX omaniku nõue kahju tekitaja vastu.

Avaldaja leiab, et korterile nr XXX tekitatud kahju eest vastutab korteriühistu. 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115jt alusel (vt Riigikohtu 19.

märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17), kui on täidetud järgmised eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1); korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud OÜ M ülevaatuse akti kohaselt oli veeavarii põhjuseks sooja vee veepüstaku leke korteris nr XXX (dtl 41, tõlge dtl 114). Seda kinnitab ka K OÜ arvamus (dtl 42–44), mille kohaselt on kahju põhjuseks korteriühistu paigaldatud käterätikuivati purunemine ja leke. Veetoru lekke tagajärjel sai kahjustada korter nr XXX, mis oli avaldaja juures kindlustatud (fotod dtl 45–106, videosalvestised dtl 1–3) Puudutatud isik ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines korteris nr XXX asuvast veetorust.
2. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14). Veetorustik on seega korteriomanike kaasomandis.
3. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada selle eesmärgipärane toimimine, sh kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et korteris nr XXX asuv veetoru lekkis, järelikult ei olnud veetoru korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, s.o hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese.
4. Kuivõrd korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kaasomandis olev veetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter XXX kahjustada saanud. 3 10. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (

§ 115lg 1 ja § 103 lg 1, vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21).

Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav. 11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 1964 eurot.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Avaldaja tõendab kahju suurust K OÜ hinnapakkumisega summas 2663,52 eurot (sh käibemaks) (dtl 13–14). Hinnapakkumises on kirjeldatud kahjustada saanud korteri remondiks vajalike ehitustööde ja materjalide maksumust. Korteri nr XXX elutoa, vaheesiku ja magamistoa kahjustusi on kirjeldatud K OÜ arvamuses (dtl 42–44). Kohtu hinnangul on tegemist korteri nr XXX taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle. Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu, mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga. Avalduses ja K OÜ arvamuses on viidatud ka kahjustada saanud sülearvutile ja selle parandamise kuludele, aga avaldusest nähtuvalt ei nõua avaldaja sellega seotud kulude hüvitamist. Avalduse kohaselt soovis kindlustusvõtja rahalist hüvitist. Seetõttu hüvitas avaldaja kahju kokku 1964 eurot (maksekorraldused dtl 15–16), kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 200 eurot. Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (

§ 127lg 3) kahjuga.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1964 eurot.

1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1964 eurolt viivist alates 23.10.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 09.10.2025, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 22.10.2025 (dtl 17–19). Avaldaja palub viivise välja mõista alates 23.10.
2. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise ajaks sissenõutavaks muutunud. Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada

§ 113lg 1 teist lauset.

Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (25. mai 2026)

§ 113

lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 117,42 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga, viivitatud päevade arv 215). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 26. maist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

1. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot ja esindajakuludest 525 eurot. 4 Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas puudutatud isiku lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 3 tundi 30 minutit, mis seisnes nõude asjaolude ja materjaliga tutvumises, tõendite kogumises ning avalduse koostamises ja esitamises. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr mõistlik ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi 30 minutit avalduse koostamisega seotud toiminguteks on põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse olemust ning avalduse sisu, mahtu ja lisasid.
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku 575 eurot. Kohus rahuldab ka avaldaja taotluse mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 5