KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1233 Haldusasi Politsei

) alusel. 2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 24.04.2026 taotluse anda luba R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 36

2 lg 1 alusel, kuna esinevad

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. PPA vestles isikuga XX.XX.XXXX, et selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Isik selgitas, et Nepalis pakuti talle

1. a suvel võimalust asuda edasitoimetajate abil Euroopasse elama. Selle eest pidi isik tasuma edasitoimetajatele 18 000 eurot. Isik sõlmis fiktiivse abielu ja sai Delhis asuvast Rootsi saatkonnast Eesti viisa. Selle viisa alusel saabus ta Tallinna lennujaama, kus pidi kohtuma oma fiktiivse abikaasaga. Vahepeal aga muudeti plaani ja Tallinna lennujaamas ootas isikut hoopis meessoost edasitoimetaja, kes pidi saatma isiku Rootsi. Isikule anti käsk viibida Rootsis 3 nädalat ja pärast seda pidi ta uuesti Eestisse toodama. Paraku Rootsis isik enam edasitoimetajatega kontakti ei saanud ning otsustas minna hoopis Saksamaale ja palus seal rahvusvahelist kaitset. Isik selgitas, et ta ei soovi Nepali tagasi minna. Ta kardab oma venda, kes oli teda ähvardanud välismaa naisega abiellumise tõttu, ja isikuid, kellele ta on seal raha võlgu. Isik taotles viisa sõprade ja sugulaste külastamiseks, kuid tema ütluste kohaselt ei ole tal Eestis või mujal Schengeni alal sugulasi või sõpru. Seega on alust arvata, et viisat ei ole taotletud eesmärgipäraselt. Isik saabus Nepalist Eestisse ja liikus edasi Rootsi ja Saksamaale. Nepalist Eestisse puudub otselend, mistõttu pidi ta enne Eestisse saabumist läbima veel vähemalt ühte Euroopa riiki. Seega oli isikul
2. a-l enne Saksamaale jõudmist võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset vähemalt kolmes riigis, sh Eestis, mida ta aga ei teinud. Isik taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ning alles siis, kui selgus, et tal ei ole võimalik Saksamaale jääda ja ta saadetakse Eestisse, esitas ta siin rahvusvahelise kaitse taotluse. Selline käitumine annab aluse arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Esineb isiku põgenemise oht, kuna tema hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Vestlusel selgitas isik, et ei soovi Nepali tagasi minna, kuna on kulutanud Euroopasse pääsemiseks palju raha ja tal puuduvad Nepaliga igasugused sidemed.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikide vaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raske. 3. Tallinna Halduskohus andis 24.04.2026 määrusega PPA-le loa R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kaheks kuuks. Esinevad

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ta on esitanud viisa saamiseks valeandmeid. Eesti viisa sai ta edasitoimetaja abil, fiktiivse abielu najal ja ilma tegeliku eesmärgita (külastusviisa, kuigi tal ei ole Euroopa Liidus sõpru või sugulasi). Ta taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ning esitas taotluse Eestis alles pärast Dublini III määruse raames tagasivõtmist, kuigi tal oli varem mitmes riigis (sh Eestis) võimalus selline taotlus esitada. See viitab taotluse esitamisele väljasaatmise vältimiseks või edasilükkamiseks. Ütluste käigus on isik selgitanud, et ei soovi Nepali naasta, sest ta on Euroopasse pääsemiseks kulutanud palju raha ning tal on hirm venna ja võlausaldajate ees. See viitab riskile, et ta hakkab võimaliku lahkumiskohustuse korral selle täitmisest kõrvale hoidma. Tema kinnipidamise on vajalik ka Eestisse saabumise ja viibimise 2

§ 361lg 2 p-d 4–5).

Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4), talle on kindlustatud toit ja vajadusel arstiabi ning ta saab viibida värskes õhus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. R.R palub 05.05.2026 määruskaebuses (täiendatud 19.05.2026) tühistada halduskohtu 24.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Halduskohus ei arvestanud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Puudutatud isik oli sunnitud selliselt käituma temast mitteolenevatel põhjustel. Isik nõustub, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja see võtab aega, aga selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses elades. PPA ja kohus ei ole arvestanud, et isik on nõus tegema koostööd. Isikul ei ole soovi põgeneda ja ta kinnitab, et ei kavatse põgeneda. Tema kinnipidamine

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ei ole põhjendatud.

PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud kavatsusega vältida väljasaatmist. Täidetud ei ole VSS §-s 6 8 sätestatud asjaolud. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda ning tema puhul oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete (

§ 29) kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. PPA tugines 24.04.2026 taotluses

§ 361lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6.

Halduskohus nõustus PPA-ga, et praegusel juhul esinevad

§ 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (

§ 361

lg 2 p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (

§ 361 lg 2 p 5).

6.

§ 361

lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). 7. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Puudutatud isikuga peeti esmane vestlus XX.XX.XXXX. Vestluse protokollist nähtuvalt (vt dtl 10–14) ei ole isik seni välja toonud selliseid fakte või tõendeid, mis viitaks tema 3

§ 4lg 1 tähenduses.

Sellegipoolest tuleb PPA-l kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud teavet päritoluriigi infoga (vt

§ 18lg-d 2 ja 3).

Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha vajalikke toiminguid, milleks on

§ 181

lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. 8. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

1. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 6 8 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Ta kasutas Euroopasse jõudmiseks edasitoimetajate abi, sõlmis nende abiga fiktiivse abielu ning sai pärast seda Eesti viisa sugulaste ja sõprade külastamiseks. Isiku ütluste kohaselt ei ole tal tegelikult Euroopa Liidus sugulasi (vt XX.XX.XXXX seletused, dtl 13). Puudutatud isik on ka varem Eestis viibinud, kuid ei esitanud siis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid liikus Eestist edasi Rootsi ja sealt Saksamaale. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles pärast seda, kui talle sai selgeks, et tal ei õnnestu Saksamaale jääda ja ta saadeti sealt XX.XX.XXXX Eestisse. Isiku seletustest nähtub ka see, et ta ei taha Nepali tagasi minna, sest ta on kulutanud palju raha Euroopasse jõudmiseks (vt samas, dtl 13). Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et tal ei olnud plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul ei ole Eestis sugulasi, samuti ei nähtu mingit muud seost Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule.
2. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud

§ 361

lg 2 p 4 alusel, siis ei ole vaja kontrollida, kas isiku võis kinni pidada ka

§ 361lg 2 p 5 alusel.

11. Kuna tuvastatud on puudutatud isiku põgenemise oht, ei ole

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud sest need ei tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust (vt ka Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 24.06.2026 pidada ebaproportsionaalseks. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. 12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 24.04.2026 määrus muutmata. 13. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb see avaldada resolutsioonis märgitud piirangutega (HKMS § 175 lg 3;

§ 13lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4