← Eesti

3-26-1077/25

Obsah (5)§ 361§ 36§ 34§ 29§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-10

) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel luba L.Z-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks (

§ 361lg 2 p 4).

Isik oli lahkumiskohustusest teadlik alates maakohtu 05.11.2021 otsusest, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui vabanes vanglast ja talle selgitati uuesti lahkumiskohustust. Seetõttu on alust arvata, et taotlus esitati väljasaatmise takistamiseks (

§ 361lg 2 p 5).

Isik ei ole avaldanud teavet, millest saaks järeldada rahvusvahelise kaitse vajadust. Esineb VSS § 68 p 4 kohane põgenemisoht, sest isikut on kriminaalkorras karistatud 4 korda ning tegemist on olnud tõsiste kuritegudega, mis on otseselt ohustanud Eesti avalikku korda ja elanikkonna turvatunnet. Esineb ka VSS § 6 8 p 6 kohane põgenemisoht, sest vabaduses viibides võib isik põgeneda Saksamaale, kuhu ta on kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise eesmärgil lahkunud ka varem. Isik on väljendanud soovimatust Venemaale minna, tal puudub kehtiv Venemaa pass ning ta ei astunud vangistuse ajal samme uue passi saamiseks, mida tuleb lugeda väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks (vt VSS § 264 lg 1 p 3). Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka

§ 36

1 lg 2 p 6 alusel, sest kriminaalset tausta arvestades on ta ohuks avalikule korrale. Isiku senine käitumine näitab valmisolekut seadust ignoreerida. Isiku varasem käitumine pärast kriminaalkaristuse kandmist ei näita samuti, et ta oleks karistusest õppinud. Põgenemisohu tõttu ei saa tõhusalt kohaldada

§-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema KPK-s kinnipidamise.

  1. L.Z selgitas halduskohtu 11.04.2026 istungil, et ei ole viibinud ebaseaduslikult teistes riikides. Saksamaal külastas ta oma seal elavaid lapsi. Isik ei kavatse menetlusest kõrvale hoida ega Eestist põgeneda. Dokumendi hankimisega pidid tegelema vangla töötajad ja isik ei tea, miks see jäi tegemata. Isik ei soovi taotleda Venemaa passi, sest soovib loobuda Venemaa kodakondsusest.
  2. Tallinna Halduskohus andis 11.04.2026 määrusega

§ 361

lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel PPA-le loa pidada L.Z-i KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 11.06.2026. PPA taotlus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 68 p-de 4 ja 6 alusel, sest isikut on varasemalt karistatud kuritegude toimepanemise eest vangistusega ning ta on ka varem hoidnud kohustuste täitmisest kõrvale ja lahkunud Saksamaale. Järelikult on alust arvata, et isikul on oskused, teadmised ja sidemed ebaseaduslikuks liikumiseks Schengeni alal ning ta võib neid uuesti rakendada. Isik on väljendanud soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki, mistõttu saab eeldada, et ta ei jääks KPK-st vabastamise korral PPA-le kättesaadavaks tema rahvusvahelise kaitse menetluses toimingute tegemiseks.

§-s 29 nimetatud järelevalvemeetmed ei oleks põgenemisohu tõttu tõhusad. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid KPK-sse paigutamise või muudaksid selle ebaproportsionaalseks. KPK-s on isikule vajadusel kättesaadav nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(7)3-26-1077
  1. L.Z palub 27.04.2026 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada halduskohtu 11.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Isiku suhtes saab rakendada muid järelevalvemeetmeid. Isik nõustus kriminaalasjas nr X-XXXXXX käitumiskontrolliga ja on valmis alluma elektroonilisele järelevalvele. Isik esitas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kahe rehabilitatsioonikeskuse garantiikirjad, mille kohaselt on talle Eestis tagatud eluase ja muu abi. See välistab täielikult isiku põgenemise ohu. Ajal, mil isik lahkus Saksamaale (
  2. a jaanuaris), ei kehtinud tema suhtes ühtegi tõkendit. Saksamaal ei varjanud isik ennast ametivõimude eest, vaid ta ei teadnud, et teda otsitakse taga. Isik peeti Saksamaa politsei poolt kontrolli käigus kinni 12.04.
  3. PPA ei ole isikule kätte toimetanud dokumenti, millest nähtuks Eestist lahkumise keeld. See asjaolu välistab samuti põgenemisohu. Kinnipidamine varasema süüdimõistmise alusel rikub topeltkaristamise keeldu. Kinnipidamine riivab ebaproportsionaalselt isiku perekonnaelu, sest KPK-s on kahel korral jäetud rahuldamata tema taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga, kes viibib Tallinna Vanglas. Puudutatud isiku Venemaale tagasisaatmine ei ole lubatav ega perspektiivne, kuna ta on Jehoova tunnistaja ning selle organisatsiooni tegevus on Venemaal keelatud. Samuti on isikul Venemaale naastes oht saada mobiliseeritud. Isikul puuduvad Venemaaga igasugused sidemed ning ta kavatseb Venemaa kodakondsusest loobuda. Isikul on tugevad sotsiaalsed sidemed Eestis, kus ta on sündinud ja kasvanud ning kus elavad tema ema, vend, kaks õde ja poeg. KPK-s kinnipidamine ohustab isiku elu ja tervist. Isik põeb rasket uneapnoed, mille ravimata jätmine põhjustab igal ööl hüpoksiat ning tekitab insuldi, infarkti või äkksurma ohu. Isiku diagnoos on fikseeritud tervise infosüsteemis. Isik on KPK-d diagnoosist teavitanud, kuid talle on suuliselt keeldudud vajaliku ravi (CPAP-aparaadi) võimaldamisest. Ravist keeldumise kohta ei ole isik saanud motiveeritud otsust, kuid teda suunati vajaminevat aparaati ise ostma. Isiku und häirib lisaks KPK-s öösel pidevalt põlev valgustus, mis koos uneapnoega ei võimalda isikul välja puhata. Isikul on KPK isikuarvel 400 eurot, kuid ta ei saa seda summat vabalt kasutada. Isikul on üks laps Eestis ja kaks last Saksamaal, keda ta peab ülal pidama. KPK-s kinnipidamine seab isiku õigusvastaselt valiku ette, kas hankida endale meditsiinilist abi või pidada ülal enda lähedasi. KPK tingimused vastavad sisuliselt vangla tingimustele. KPK-s ei saa isik kasutada varasemalt soetatud hügieenitarbeid. Isik palub kohaldada HKMS § 249 alusel esialgset õiguskaitset ja vabastada ta viivitamatult KPK-st. Isik palub võtta kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimikust haldusasja materjalide juurde eelviidatud garantiikirjad ja nõuda tervise infosüsteemist välja isiku terviseandmed. Samuti palub isik nõuda välja dokument, mis tõendaks talle Eestist lahkumise keelu kättetoimetamist, ning materjalid tema
  4. a-l Saksamaal kinnipidamise kohta.
  5. PPA palub 15.05.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole lükanud ümber VSS § 68 p-de 4 ja 6 alusel tuvastatud põgenemisohtu. Isiku varasem liikumine liikmesriikide vahel kinnitab, et tal on valmisolek riigist lahkuda ilma ametiasutusi teavitamata. Käitumiskontroll ja elektrooniline järelevalve on kriminaalmenetluses kohaldatavad meetmed, mis ei ole praegu asjakohased.

-i alusel kinnipidamine ei ole karistus, vaid selle eesmärk on eeskätt tagada rahvusvahelise kaitse menetluse tõhusus. KPK-s on isikule tagatud igakülgne ja ööpäevaringne meditsiiniline abi (VSS § 269). PPA-l ei ole isiku terviseandmetele ligipääsu ja PPA saab tugineda vaid üldisele informatsioonile. Isikule tervishoiuteenust osutanud asutuste tegevusest ei nähtu, et kaebaja viidatud meditsiinilise aparaadi puudumine kujutaks vahetut ohtu tema elule ja tervisele. KPK-s kinnipidamise tingimustega seoses saab isik pöörduda otse KPK poole. Väljasaatmise perspektiivi hindamine ei ole KPK-sse paigutamise õiguspärasuse hindamisel asjakohane, sest rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema kättesaadavus 3

(7)3-26-1077 rahvusvahelise kaitse menetluse tarbeks. Selle menetluse ajal ei ole isiku väljasaatmine lubatud ja väljasaatmine muutub aktuaalseks alles pärast rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumist. Asjaolu, et isik ei saa KPK-s viibides külastada enda vanglas viibivat abikaasat, on kinnipidamisega kaasnev paratamatus. Abikaasa ei ole ka isikuks, kellega oleks alust kokkusaamist võimaldada (vt VSS § 2610). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud HKMS § 249 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamist, mida ringkonnakohus käsitab määruskaebuse tagamise taotlusena (HKMS § 208 lg 2). Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada. Seega jääb taotlus läbi vaatamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 määrus nr 3-25-1498, p 6; 14.03.2025 määrus nr 3-25-533, p 14; 13.03.2025 määrus nr 3-25-473, p 8; 04.09.2024 määrus nr 3-24-2274, p 12).
  2. Puudutatud isik on määruskaebuse menetluses palunud välja nõuda ja võtta haldusasja juurde: 1) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud rehabilitatsioonikeskuste garantiikirjad; 2) isiku terviseandmed tervise infosüsteemist; 3) tõend isikule Eestist lahkumise keelu kättetoimetamise kohta; 4) materjalid isiku
  3. a-l Saksamaal kinnipidamise kohta. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on juba piisavalt tõendatud. Isiku põgenemise ohu ja kinnipidamise proportsionaalsuse hindamiseks võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde L.Z-i 27.03.2026 määruskaebusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX lisatud kinnituskirjad rehabilitatsiooni- ja majutusteenuse pakkumise kohta: MTÜ Uus Võimalus 16.03.2026 kinnitus ja Päästearmee Eestis Lootuse Maja rehabilitatsioonikeskuse 26.03.2026 garantiikiri.
  4. Määruskaebuses märgitud muude tõendite väljanõudmine ei ole põhjendatud, sest neist ei sõltuks praeguse asja lahendamine. Isik ei ole täpsustanud, millistele terviseandmetele on ta soovinud tugineda, ning väited, et KPK-s viibimise tõttu ei ole tervise infosüsteemist andmete saamine võimalik, ei ole usutavad. KPK-s võimaldatakse kasutada arvutit ja internetti (vt VSS § 2611 lg 1; KPK kodukorra1
  5. ptk; Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 5-23-16, p-d 37–39). Seega on puudutatud isikul võimalik tutvuda oma terviseandmetega mh Terviseportaali vahendusel ja teha infosüsteemist vajadusel väljatrükke kohtule esitamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus viibida menetluse ajal Eestis tuleneb seadusest (vt

§ 34

) ning olukorras, kus puudutatud isiku suhtes ei ole tema KPK-s kinnipidamist arvestades senini rakendatud

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid (sh elamine kindlaksmääratud kohas –

§ 29

lg 1 p 1), ei ole asjakohane nõuda vastustajalt andmeid ka

§ 29lgs 3 sätestatud teavituse esitamise kohta.

Isiku Saksamaal vahistamist puudutavad asjaolud on piisavalt tõendatud juba kohtutoimikus oleva Viru Maakohtu 05.11.2021 otsusega nr X-XXXXXX (dtl 182–239). 10. PPA ja halduskohus tuginesid puudutatud isiku kinnipidamisel

§ 36

1 lg 2 p-dele 4, 5 ja 6 ning viitasid põgenemise ohu osas VSS § 6 8 p-des 4 ja 6 nimetatud asjaoludele.

§ 361

lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada mh rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või 1 https://www.politsei.ee/files/dokumendid/korrad/1704354100_kinnipidamiskeskuse-kodukord.pdf?503b3978a3 4

(7)3-26-1077 väljasaatmise vältimiseks (p 5) ning riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6). Välismaalase põgenemise ohule viitavad VSS § 68 kohaselt mh asjaolud, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), ning välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 11. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus vajab menetluse käigus väljaselgitamist ning põgenemisohu tõttu on isiku kinnipidamine vältimatult vajalik, et tagada tema kättesaadavus menetlustoiminguteks (

§ 361 lg 2 p 4).

PPA-l tuleb korraldada rahvusvahelise kaitse menetluses isikuga vestelus ning seejärel uurida ja võrrelda isiku selgitusi ja väiteid päritolumaa teabega. Samuti peab isik saama esitada PPA järelduste kohta täiendava arvamuse ja vastuväited. Pärast kinnipidamist toimunud 10.04.2026 küsitlusel (dtl 13–16) ei ole isik sisuliselt põhjendanud, miks ta vajab rahvusvahelist kaitset. Määruskaebuses esitatud väide, et isik kuulub Jehoova tunnistajate hulka, vajab edasises menetluses kontrollimist. Isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 6 8 p 4 alusel, kuna isikut on mh karistatud vangistusega tahtlike kuritegude eest, ning VSS § 6 8 p 6 alusel, kuna isik on selgelt väljendanud soovimatust naasta kodakondsusjärgsesse riiki (nt puudutatud isiku selgitused 11.04.2026 kohtuistungil). Põhjendatud on kahtlus, et KPK-st vabastamise korral võib isik liikuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, nt Saksamaale, kus elavad tema kaks last ja kus isik on ka ise varem elanud (vt Viru Maakohtu 05.11.2021 otsus nr X-XX-XXXX, p 2.81).

  1. Kuna põgenemisohtu tuleb hinnata isiku KPK-s kinnipidamise aja seisuga, siis ei oma määravat tähtsust, millisel eesmärgil oli isik
  2. a-l Saksamaale lahkunud. Viru Maakohtu 05.11.2021 otsuses nr X-XX-XXXX (p-d 2.80, 2.183, 2.193) kajastatud asjaolude põhjal on siiski alust arvata, et puudutatud isik ei lahkunud 09.01.2021 Saksamaale mitte oma laste külastamise eesmärgil, vaid vastutusest kõrvalehoidmiseks. Otsuses on välja toodud, et viimase kuriteo pani puudutatud isik toime 09.01.2021 ja lahkus samal päeval bussiga Eestist Saksamaale, kusjuures tegemist ei olnud ette planeeritud reisiga. Sellises olukorras ei saa omistada sisulist tähendust asjaolule, et prokuratuuri 21.01.2021 taotluse alusel vahistati puudutatud isik tagaselja Viru Maakohtu 25.01.2021 määrusega, kui ta viibis juba Saksamaal. Isiku põgenemise ohtu ei välista see, et KPK-st vabastamise korral oleks tal võimalik elada mitmes rehabilitatsioonikeskuses. Isiku põgenemise ohtu ei ole järeldatud tal Eestis püsiva elukoha puudumisest. Rahvusvahelise kaitse taotlejana saaks puudutatud isik iseenesest elada ka majutuskeskuses (

§ 34lg 1).

13. Kuivõrd isik oli Eestist lahkumise kohustusest teadlik juba Viru Maakohtu 05.11.2021 otsusest, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tema väljasaatmise ettevalmistamise käigus (s.o 10.04.2026 küsitluse lõpus), siis on PPA põhjendatult järeldanud, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise takistamiseks (

§ 361

lg 2 p 5; vrd Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 23; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 22). 14. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks (

§ 361

lg 2 p 6) saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21).

§ 361

lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). 5

(7)3-26-1077 15. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale, mis õigustab tema kinnipidamist

§ 361lg 2 p 6 alusel.

Isikut on kahel korral karistatud reaalse vangistusega (vt karistusregistri väljavõte, dtl 109– 112) ning tema toimepandud kuriteod on olnud rasked (sh röövimine, kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine, sugulise iseloomuga teod noorema kui 14-aastase isikuga). Puudutatud isik jäeti Harju Maakohtu 14.01.2025 määrusega nr X-XX-XXXX tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamata mh põhjusel, et kohus ei olnud kindel isiku edasises õiguskuulekas käitumises ja tema suhtlusringi Eestis kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Harju Maakohus märkis ka 10.03.2026 määruses nr X-XXXXXX, millega jäeti isiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, sest see ei olnud seadusest tulenevalt võimalik, et L.Z-i puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks (mh varalise kasu saamise eesmärgil). 16. Puudutatud isikut ei peeta KPK-s kinni karistuseks ühegi süüteo toimepanemise eest, vaid tegemist on seaduse alusel rakendatava korrakaitselise meetmega. Seetõttu ei ole ka asjakohane etteheide, et kinnipidamisega rikutakse topeltkaristamise keeldu. Rahvusvahelise kaitse taotleja liikumisvabaduse piiramine on vältimatu vajaduse korral lubatav (kui tagatakse nõuetekohased kinnipidamistingimused) nii direktiivi 2013/33/EL 2 artiklite 8–11 kui ka

§-de 361–363 kohaselt. Maksimaalselt võib isikut

§ 36

1 alusel kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11).

§ 29

lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku puhul tuvastatud asjaolud ei anna selleks alust.

§ 29

alusel ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes võimalik rakendada kinnipidamise asemel elektroonilist järelevalvet. Sedalaadi meedet ei ole võimalik kohaldada ilma seadusest selgelt tuleneva õigusliku aluseta. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa isiku võimalikku väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks ning ei ole alust arvata, et rahvusvahelise kaitse menetlus võiks kesta ebamõistlikult kaua. Kui isikul on kaebusi seoses KPK toimingute või kinnipidamistingimustega, on tal võimalik esitada eraldi kaebus KPK tegevuse peale. Määruskaebuses viidatud keeldumise abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest ongi puudutatud isik kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustanud haldusasjas nr 3-26-1381. 17. Isiku väidetud tervisemured ei välista tema kinnipidamist.

§ 36

3 lg-st 1 ning VSS § 269 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on PPA kohustatud tagama KPK-s tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kuid tervishoiuteenuste osutamist korraldab Tervisekassa ning tervishoiuteenuseid osutab perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamiseks ettenähtud korrale (vt VSS § 26 9 lg-d 1 ja 3; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lg 2 p 2 ja lg 3, § 21). Seega ei ulatu PPA tagamiskohustus osutatava tervishoiuteenuse vajalikkuse ega sisuni, mille üle saab otsustada ainult tervishoiutöötaja. Kui KPK-s viibivale isikule võimaldatakse tervishoiutöötaja vastuvõtt, kuid tervishoiutöötaja keeldub isiku soovitud ravimit või meditsiiniseadet välja kirjutamast, puudub alus väita, et PPA oleks jätnud isiku arstiabita. Vaidlusi KPK-s tervishoiuteenuse osutajatega ei ole võimalik lahendada KPK-sse paigutamise menetluses, mis toimub PPA taotluse alusel, vaid selleks tuleb puudutatud isikul esitada halduskohtule eraldi kaebus. Ringkonnakohus märgib siiski, et isiku väited raskekujulisest uneapnoest ja vältimatust vajadusest CPAP-aparaadi järele ei ole kuigi usutavad, arvestades, et ta viibis enne KPK-sse paigutamist 5 aastat vangistuses ning isik ei ole toonud välja, et teda oleks KPK-s jäetud ilma mõnest tervishoiuteenusest, mida talle vangistuse ajal võimaldati. Kokkuvõtlikult ei ole puudutatud isiku KPK-sse paigutamist ja tema seal kinni pidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud). 6

(7)3-26-1077 18. Eelneva põhjal jääb L.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2026 määrus muutmata. 19.

§ 13

lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning temaga seotud kriminaalasja number (X-XX-XXXX) tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.