Obsah (4)
§ 15§ 3§ 41§ 43KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Janar Jäätma, Villem Lapimaa, Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-560 E.I kaebus Tallinna linna teg
) § 15 lg 2). Linn on kaebaja vajadusi arvesse võttes otsinud kaebajale kõige sobivamat lahendust. 12.
§ 15
lg 1 kohaselt peab kohalik omavalitsus selgitama välja isiku abivajaduse ning valima sobiva abimeetme, kuid seejuures on haldusorganil ulatuslik kaalutlusruum. Seega tuleb inimese abivajadusele läheneda terviklikult (
§ 3lg 1 p-d 1, 2 ja 4, § 15 lg 2).
Sellest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetset teenuse liiki või sisu.
§ 41
lg 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada isikule eluruumi kasutamise võimalus, mitte aga konkreetne eluruum või elamistingimused, mis vastaksid isiku individuaalsetele eelistustele. Riigikohus on rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse kohustus seisneb abi tagamises ulatuses, mis väldib inimväärikust alandavat olukorda, mitte aga isiku soovide maksimaalses rahuldamises (vt nt RKPK otsus nr 3-4-1-67-13, p-d 31 ja 49).
- Siinses asjas nähtub toimiku materjalidest, et vastustaja on kaebajale korduvalt pakkunud erinevaid eluasemeprobleemi lahendusi. Kaebajale on tehtud vähemalt kolm konkreetset eluruumi pakkumist ning lisaks pakutud abi eluruumi sisustamisel ja nõustamist. Samuti on kaebajat suunatud kasutama muid toetavaid meetmeid, sealhulgas võla- ja üürinõustamist. Kaebaja on nendest pakkumistest keeldunud põhjendustel, mis seonduvad peamiselt eluruumi asukoha, suuruse või hinnatasemega, eelistades vabaturul üüritavat eluruumi konkreetses piirkonnas. Kaebaja on lähtunud eeldusest, et sotsiaalabi eesmärk on taastada tema varasem elatustase või tagada talle elamistingimused, millega ta on harjunud enne abivajaduse tekkimist. Selline arusaam ei tulene seadusest. Nagu eeltoodust nähtub, on sotsiaalabi eesmärk tagada isikule minimaalne vajalik abi inimväärseks toimetulekuks, mitte säilitada või taastada varasem elustandard.
- Samuti nähtub toimiku materjalidest, et kaebaja ei ole teinud vastustajaga sisulist koostööd. Kuigi kaebaja on esitanud arvukalt mahukaid pöördumisi ja pretensioone, ei sisalda need konkreetseid ja kontrollitavaid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et pakutud eluruumid ei olnud tema jaoks objektiivselt kasutatavad. Kaebaja ei ole üheski menetlusetapis, sh kohtule esitanud selgeid põhjendusi, millised konkreetsed tervislikud või muud asjaolud takistasid talle pakutud eluruumide vastuvõtmist. Mahukate, kuid sisuliselt põhjendamata seisukohtade esitamine ei asenda asjakohaste tõendite esitamist ega loo alust järeldada, et haldusorgan oleks oma kohustusi rikkunud.
- Lisaks tuleb arvestada, et
§ 43
kohaselt peab tagatav eluruum vastama teatud miinimumnõuetele, eelkõige olema elamiskõlblik, ohutu ning võimaldama isikul kasutada eluruumi põhilisi funktsioone. Seadus ei nõua, et eluruum vastaks isiku subjektiivsetele eelistustele, vaid üksnes seda, et oleks tagatud elementaarsed elamistingimused. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja pakutud eluruumid ei oleks vastanud
§ 43nõuetele.
Kaebaja ei ole esitanud ka vastupidiseid usaldusväärseid tõendeid. 16. Kaebaja väide, et tema elamine mitteeluruumis ei ole tema enda valik, ei ole samuti põhjendatud. Nagu halduskohus õigesti märkis, oli kaebajal võimalus võtta vastu pakutud eluruum ning sellega oma elutingimusi parandada. Tema põhjendamatu keeldumine katkestab põhjusliku seose haldusorgani tegevuse ja väidetava kahju vahel. Seetõttu ei saa tekkinud olukorda pidada haldusorgani tegevusetuse tagajärjeks. Sama järeldus tuleneb ka riigivastutuse põhimõtetest, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt eeldab kahju 4
(6)3-26-560 hüvitamine muu hulgas põhjusliku seose olemasolu haldusorgani tegevuse ja kahju vahel, mida siinses asjas ei esine.
- Kaebaja viited menetluslikele rikkumistele, sealhulgas väidetavale tõendite arvestamata jätmisele, ei ole põhjendatud. Vastustaja on menetluse käigus esitanud põhistatud seisukohad ning selgitanud pakutud lahenduste sobivust. Haldusmenetluse seaduse põhimõtetest tuleneb kohustus kaaluda taotleja seisukohti, mida praegusel juhul on tehtud. Seetõttu ei ole alust tuvastada menetlusõiguse rikkumist, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks.
- Õigus saada abi puuduse korral on kaalukas õigus. Samas ei tähenda see praeguses asjas seda, et vastustaja oleks kaebaja eespool nimetatud õigust intensiivselt riivanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab vastustaja tegevusega kaasnevat kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Vastustaja otsustas 21.01.2026 otsusega anda kaebaja kasutusse eluruumi Muhu 9-
- Kaebaja keeldus eluruumist põhjendusega, et korter asub
- korrusel ja ta peab kasutama lifti ja liikuma ühiskasutatavates trepikodades, korter on sisustamata, korteri asukoha tõttu peaks ta kandma transpordile, sh taksosõidule lisakulu. Kaebaja avaldas soovi saada korter Liivaoja 4a, Tallinn (dtl 1269–1274). Vastustaja otsustas 12.02.2026 kirjaga pakkuda kaebajale eluruumi aadressil Meeliku 24/4, Tallinn. Kaebaja keeldus eluruumist põhjendusega, et vastustaja ei esitanud korterist fotosid, detailset plaani ega kirjeldust. Kaebaja jäi jätkuvalt selle juurde, et soovib korterit aadressil Liivaoja 4a, Tallinn, sest: korter on täielikult möbleeritud; kõik vajalik (transport, töö, teenused) asub jalutuskäigu kaugusel; samas majas elavad tuttavad ja usaldusväärsed inimesed; hoones on videovalve ja lift; korrusel on vähe kortereid; olemas on suur rõdu ja vann ning eraldi magamistuba ortopeedilise madratsiga (dtl 1800–1801). Vastustaja otsustas 14.04.2026 kirjaga pakkuda eluruumi aadressil Energia 13-320, Tallinn (sisaldas fotosid, plaani ja muud kirjeldust). Kaebaja keeldus ka sellest eluruumist kokkuvõtlikult põhjendusega, et see on möbleerimata ja asub linna äärealal (dtl 2006–2007). Kuna Liivaoja 4a korter oli välja üüritud, siis avaldas kaebaja soovi saada eluruum Narva mnt 40, Tallinn (dtl 2050–2055). Õigus puuduse korral abile ei tähenda seda, et kaebaja peaks saama säilitada enda senise elustandardi. Õigus abile puuduse korral hõlmab minimaalset abi, mida isikul on vaja puuduse ületamiseks (vt RKPJK 5-24-26, p 52). Praegusel juhul on kõik pakutud eluruumid vastanud nõutava minimaalsele abi osutamise kohustusele. Pakutud eluruumid on fotode kohaselt olnud heas korras ja tagavad selle miinimumi, mida isikul on elamiseks vaja. Lisaks on vastustaja pakkunud kaebajale abi eluruumi sisustamisel (dtl 1397). Kaebaja soovib põhjendamatult mugavat ja kallist elamispinda (nagu nt Liivaoja tn 4a–2, Tallinn) avalike vahendite arvelt, mille nõudmiseks puudub alus. Niisiis on vaidlusaluseks hüveks see, kas kaebaja peaks linna pakutud korterite asemel saama tema eelistustele vastava korteri, mitte see, et kaebaja jääb eluruumita. Vastustaja tegevus pole seega siinse vaidluse asjaoludel kaasa toonud kaebaja õigustele intensiivset riivet HKMS § 121 lg 2 p 2 1 mõttes. Seetõttu on täidetud kaebuse tagastamise teine eeldus perspektiivituse kõrval.
- Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on perspektiivitu. Vastustaja on korduvalt püüdnud kaebajale eluruumi tagada. Viimane eluruumide (Energia tn 13-312, Tallinn) pakkumise tähtaeg saabus 28.04.2026, millest oli kaebajat teavitatud 23.04.2026 kirjaga nr 5-42.6/4117-
- Seetõttu ei 5
(6)3-26-560 saa järeldada, et praegune olukord oleks tekkinud haldusorgani tegevusetuse tõttu. Puuduvad kaalukad argumendid, mis nõuaksid esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks kaebajale sellise eluruumi andmist, mis vastaks just kaebaja subjektiivsetele eelistustele. 20. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)