) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa pidada isikut KPK-s kinni mitte kauem kui 18.04.
Jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (
Rahvusvahelise kaitse menetluses 17.03.2026 peetud vestlusel selgitati isikule eeskätt nn Dublini menetlusega seonduvat ja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärgi (isik on keeldunud isikuandmete esitamisest ja sõrmejälgede andmisest). PPA-l tuleb isikuga uuesti vestelda, mille käigus saaks ta selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid ning esitada vastuväited PPA argumentidele. Esineb VSS § 68 p 6 kohane isiku põgenemise oht, sest isik on korduvalt väljendanud soovimatust Iraani naasta, vaid soovis liikuda edasi Saksamaale (isikul olid ostetud piletid 02.02.2026 lennule Tallinnast Berliini), kus isik enda väitel elas ning kus on tema sõbrad ja sugulased. Saksamaa ametivõimud on keeldunud isiku tagasivõtmisest, millest järeldub, et isikul puudub seaduslik alus Saksamaal viibida. PPA hinnangul esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (
lg 2 p 5), kuna enne seda oli PPA koostanud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja alustanud toimingutega isiku väljasaatmiseks (sh ostnud lennupiletid Iraani). Põgenemisohtu tõttu ei saa K.I suhtes rakendada
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
lg 2 p-de 4 ja 5 alusel K.I KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (resolutsiooni p 2). Isiku põgenemise ohu tuvastas viimati Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2026 määruses ning halduskohus leiab jätkuvalt, et isiku puhul esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Isik väljendas ka 09.04.2026 kohtuistungil, et ei soovi naasta kodakondsusjärgsesse riiki, vaid soovib jääda Schengeni alale. Isiku käitumist ja hoiakuid arvestades on põhjendatud alus arvata, vabaduses viibides ei jääks ta Eestisse ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid liiguks siit edasi või asuks ennast varjama. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes kohaldada
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohus hindas 31.03.2026 määruses mh väiteid seoses isiku sooviga naasta Dublini menetluse raames Saksamaale ning leidis, et see ei ole seni tuvastatud asjaoludel võimalik. Isegi kui isikul oli Saksamaal ajutine kaitse, on selle kehtivus lõppenud. Saksamaa ametivõimud on 27.01.2026 kirjas selgitanud, et vastavalt Euroopa Liidu nõukogu 2
lg 2 p-dele 4 ja 5, viidates põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6.
lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 8. Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud
lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. K.I on rahvusvahelise kaitse vajadust põhjendanud üksnes väitega, et on kristlane (vt 17.03.2026 vestluse protokoll, dtl 212). Seetõttu on ilmne, et PPA-l tuleb isikuga täiendavalt vestelda ning kõrvutada isiku väiteid päritolumaa infoga. Isik on senini keeldunud sisulisest koostööst PPA-ga (vt ka 09.04.2026 kohtuistungi protokoll, dtl 256), mis on raskendanud menetluse läbiviimist. Ringkonnakohus on varasemalt 05.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-25-4651 ning praeguses asjas tehtud 31.03.2026 määruses tuvastanud, et isiku puhul esineb VSS § 6 8 p 6 kohane põgenemisoht. 1 Nõukogu 20.07.2001 direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel 3
1 lg 2 p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ca kaks kuud pärast esmast kinnipidamist ja alles pärast seda, kui PPA oli teinud talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja asunud ette valmistama tema väljasaatmist Iraani. Seega esineb mõistlik alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks või Eestist lahkumise edasilükkamiseks. Arvestades täiendavalt, et isik ei ole teinud PPA-ga menetluses koostööd, ei saa tema rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi pidada siiraks. 11. Puudutatud isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine kujutab kahtlemata isiku põhiõiguste olulist piiramist, kuid kinnipidamist ei saa praegusel hetkel lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu.
§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on isikut lubatud kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11).
lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid K.I puhul tuvastatud põgenemisohule viitavad asjaolud ja koostööst keeldumine ei anna selliseks hinnanguks alust. Puuduvad andmed, et puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine võiks ohustada tema turvalisust või tervise kaitset. Isik on määruskaebuses väitnud, et temal diagnoositud tuberkuloosi tõttu on KPK-s viibimine vastunäidustatud, kuid esiteks on see väide tõendamata (sh ei ole seda varem esitatud) ning teiseks on puudutatud isikule KPK-s tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele (vt VSS § 26 9). Seejuures ei ole isik väitnud, et ta oleks KPK-s viibimise tõttu vajalikust ravist ilma jäänud. 12. Eelneva põhjal jääb K.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määrus muutmata. 13. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.