← Eesti

2-26-6039/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-6039 Tsiviilasi Gree

§ 109

lg-s 1 ja § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud ajalise kriteeriumi nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. (xiii) Kostjad ehitasid elamu seinad ja vahelae võlgniku poolt ostetud IsoteQ betoonivormidest. Järelikult on võlgnik võõrandanud IsoteQ betoonivormid kostjatele ja kostjad on need ära kasutanud oma elamu ehitamisel. Leping on sõlmitud võlgniku majandustegevuses, seega eelduslikult on tegemist tasulise võõrandamisega - müügilepinguga. Hageja leiab, et betoonivormide müügilepingul on kinke iseloom. Võlgniku raamatupidamisest ei nähtu, et kostjad oleks nende eest midagi maksnud. Kostjad omandasid võlgniku vara 34 630,54 euro väärtuses selle eest vastusooritust tegemata. (xiv) Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagi rahuldamine eelnimetatud alusel ei ole võimalik, palub hageja tunnistada müügilepingu kehtetuks

§ 110

lg 1 p 3 alusel.

§ 110

lg 1 punkti 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Hageja leiab, et kõik eeldused

§ 109

lg 1 ja

§ 110lg 1 p 3 alusel müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud.

(xv) Võlgniku pankrotimenetluses on esitanud nõudeid 5 võlausaldajat, kokku summas 94 526,53 eurot. Seega on võlgnikul pankrotimenetluses olemas võlausaldajad, kelle huvisid

§ 109lg.

1 tähenduses kahjustas kostjatega sõlmitud leping. Kui võlgnik ei oleks kostjatega müügilepingut sõlminud, siis oleks betoonivormid jäänud pankrotivara hulka ning võlgniku pankrotimenetluses oleks saanud nende müügist rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Tõenäoliselt oleks saanud betoonivormid müüa 34 000 euro eest, see raha laekunuks pankrotivara hulka ja selle arvel oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. (xvi)

§ 119lg 3 järgi tuleb kostjatel hüvitada Isote

Q betoonivormide väärtus 34 630,54 eurot. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagiavaldusele lisatud IsoteQ Block Kft arved tõendavad, et betoonivormide turuhind on 34 630,54 eurot (lisad 11 – 13). Hageja palub kostjatelt välja mõista hüvitise 34 630,54 eurot. (xvii) Hageja palub

§ 110

lg 1 p 2 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingud, millega võlgnik võttis üle kostjate kohustused tasuda JAH Teenusele kostjate elamu ehitamiseks 2024.a. tehtud ehitustööde eest. Kostjad, nende hulgas võlgniku juhatuse liige, on avaldanud, et elamu ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kostjate tasu maksmise kohustused täidab võlgnik. Hageja hinnangul saab sellest järeldada, et vähemalt kostjad ja võlgnik on sõlminud lepingud, mille kohaselt kostjate kohustused JAH Teenus ees täidab võlgnik. (xviii) Võlgnik kahjustas JAH Teenusega sõlmitud elamu ehitamise töövõtulepingust tulenevate kostjate isiklike kohustuste ülevõtmisega teadlikult võlausaldajate huve, sest kostjate elamu ehitamine ei olnud seotud võlgniku majandustegevusega ning võlgnikul polnud mingit vajadust seda kohustust üle võtta, kostjate kohustuste ülevõtmisega suurenesid võlgniku kohustused, mille täitmise tulemusena vähenesid võlgniku varad, kuid vastusooritus puudus. (xix) Võlgnik tegi tagasivõidetavad tehingud 2024.a. Seega on

§ 109

lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-s 3 sätestatud ajalise kriteeriumi nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 4

(6)Kostjad on võlgniku lähikondsed, kelle puhul eeldatakse, et nad teadsid, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (

§ 110lg 3).

(xx) Hageja leiab, et kõik eeldused

§ 109lg.

1 ja

§ 110lg.

1 p. 3 alusel kostjate kohustuste ülevõtmise lepingute kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. Alternatiivselt saab võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistada

§ 110lg 1 p 3 alusel.

(xxi) Korraldades oma elamu ehitamise eest tasumise võlgniku arvel pidid kostjad aru saama, et kahjustavad sellega võlgniku ja võlgniku võlausaldajate huve. Kostjate kohustuse tagastamine kostjatele on võimatu, sest kostjate kohustused JAH Teenus ees on täidetud, v.a. vaidlus 29 562,58 euro üle (tsiviilasi nr 2-25-7295). Võlgnik täitis 2024.a. kostjate eest nende kohustusi JAH Teenusele summas 23 835,23 eurot, mille ulatuses kostjad vabanesid oma kohustuste täitmisest JAH Teenus ees. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostjatel tuleb

§ 119lg 3 ja VÕS § 1032 alusel hüvitada võlgniku pankrotivarasse 23 835,23 eurot.

(xxii) Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt, juhul kui kohus ei tuvasta, et võlgniku ja kostjate vahel olid sõlmitud IsoteQ betoonivormide müügileping ja kostjate kohustuste ülevõtmise lepingud, siis palub hageja rahuldada oma nõuded käsundita asjaajamise sätete järgi. 3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena: - Tartu Maakohtu 28.11.2025.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-25-17505 (dtl 14-17); - Tartu Maakohtu 05.02.2026.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-25-17505 (dtl 18-27); - Äriregistri väljavõte Green-Moto OÜ kohta (dtl 28-31); - Kinnistusraamatu väljavõte XXX (reg osa 23508050)(dtl 32-33); - Swedbank väljavõte Sirje Projektbüroo OÜ-le tasumise kohta (dtl 34); - Ehitusloa taotlus (dtl 35-42); - Ehitusluba (dtl 43-48); - JAH Teenus OÜ 25.09.2023 hinnapakkumine (dtl 49-50); - Kostjate vastus tsiviilasjas nr 2-25-7295 (dtl 51-62); - Ehitusvaldkonna asjatundja Margus Sarmeti arvamus (dtl 63-84); - IsoteQ Block Kft 09.08.2024 arve nr IB5458/2024/V summas 32 904,61 eurot (dtl 85-86); - IsoteQ Block Kft 30.09.2024 arve nr IB5466/2024/V summas 882,20 eurot (dtl 87); - IsoteQ Block Kft 15.11.2024 arve nr IB5474/2024/V summas 843,73 eurot (dtl 88); - Swedbank väljavõte IsoteQ Block Kft tasumiste kohta (dtl 89); - JAH Teenus OÜ 08.11.2024 arve nr 486 (dtl 90); - JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 486)(dtl 91); - JAH Teenus OÜ 22.11.2024 arve nr 487 (dtl 92); - JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 487)(dtl 93-101); - Swedbank väljavõte JAH Teenus OÜ-le tehtud maksete kohta (dtl 102); - Väljavõte võlgniku raamatupidamisest JAH Teenus OÜ kohta (dtl 103); - JAH Teenus OÜ 09.12.2024 arve nr 490 (dtl 104); - JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 490)(dtl 105-116); - JAH Teenus OÜ hagiavaldus kostjate vastu tsiviilasjas nr 2-25-7295)(dtl 117-127); - Z.F-i sõnum arve tegemise kohta Green-Moto OÜ-le (dtl 128); - JAH Teenus OÜ 02.10.2025 seisukoht tsiviilasjas nr 2-25-7295 (dtl 129-133); - Majandusaasta aruanne 2024 (GreenMoto OÜ)(dtl 134-142); - Bilanss 30.11.2025 (Green-Moto OÜ)(dtl 143); - Kasumiaruanne 01.01.2025 – 30.11.2025 (Green-Moto OÜ) (dtl 144). 5

(6)
  1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.03.2026 määrusega. Z.F-ile on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 25.03.2026 ning V.M-ile e-kirja teel 13.04.
  2. Kohus kohustas kostjaid hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 24.03.2026 menetlusse võtmise määruses kostjate tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostjad vastust hagile ei esitanud.
  3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  4. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostjate kanda.
  5. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul 24.03.2026 määruse kättesaamisest alates esitama menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita kohtule menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et hagejal ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks menetluskulusid, v.a. riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Kui kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, kostja õigeksvõtul põhineva otsusega või lõpetab menetluse avaldusest loobumise või asjas kompromissi sõlmimise tõttu, märgib kohus menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks ja hageja ei saa hiljem menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
  6. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot. Nimetatud kulu tuleneb seadusest ja on täielikult põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulu summas 70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.