Obsah (9)

§ 384§ 345§ 344§ 73§ 63§ 831§ 16§ 58§ 83

1-21-8988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Tallinna Ringkonnakohus 24. okt

§ 384

lg 1 ja § 344 lg 1; AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus süüdistuses

§ 345

lg 2 järgi; Lennart Viikmaa süüdistuses

§ 384

lg 1 ja § 384 lg 1 - § 13 lg 1; samuti § 384 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Grete Kundratsi süüdistuses

§ 344

lg 1 ja § 384 lg 1 - § 22 lg 3; ning Vjatšeslav Leedo süüdistuses

§ 384

lg 1, § 384 lg 1 - § 13 lg 1, § 384 lg 1 - § 22 lg 3, § 344 lg 1 § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. detsembri
2. a otsus, üldmenetlus Apellandid OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Dagenheart (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) esindajate Marko Kairjaki, Toomas Vaheri ja Marika Küti määruskaebused; V. Leedo ja AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus kaitsja Elmer Muna apellatsioon; Tõnis Rihvki kaitsjate Tanel Kase ja Erki Kergandbergi apellatsioon; Grete Kundratsi kaitsja Jaanus Tehveri apellatsioon; Lennart Viikmaa kaitsjate Oliver Nääsi ja Elise Altroffi apellatsioon; ning prokurör Kaido Tuulemäe apellatsioon Prokurör Vanemprokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatavad, kelle osas Tõnis Rihvk (ik: 36310180024); kriminaalkorras maakohtu otsus vaidlustati karistamata; Vjatšeslav Leedo (ik: 35205210019); kriminaalkorras karistamata; Lennart Viikmaa (ik: 37807280317); kriminaalkorras karistamata; 1 Kannatanud Kaitsjad esindajad ja Grete Kundrats (ik: 46507220026); kriminaalkorras karistamata; Holostovi Kinnisvarahaldus AS (registrikood: 10131720); juhatuse liige: Vjatšeslav Leedo (ik: 35205210019); kriminaalkorras karistamata OÜ Reyna Trade (pankrotis), (registrikood: 11411309), pankrotihaldur Kristo Teder; OÜ Dagenhart (pankrotis), (registrikood: 11369292), pankrotihaldur Jüri Truuts OÜ Paxton Assets (pankrotis), (registrikood: 11411284), pankrotihaldur Indrek Lepsoo Süüdistatav Tõnis Rihvki kaitsjad vandeadvokaadid Erki Kerandberg ja Tanel Kask; süüdistatavate Vjatšeslav Leedo ja AS Holostovi Kinnisvarahaldus kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna; süüdistatav Grete lepingulised Kundratsi kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver; süüdistatav Lennart Viikmaa kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff; ning kannatanute esindajad vandeadvokaadid Marko Kairjak, Toomas Vaher ja Marika Kütt RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus osaliselt, s.o Vjatšeslav Leedole, Tõnis Rihvkile, Lennart Viikmaale ja AS-le Holostovi Kinnisvarahaldus mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmises, samuti kannatanute OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) menetluskulude kohta tehtud otsustuse osas.
6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) Määrata

§ 73lg 1 ja 3 alusel, et Vjatšeslav Leedole Pärnu Maakohtu 10.

detsembri 2024 otsusega mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele kaks kuud vangistust ning ülejäänud osas jääb karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Vjatšeslav Leedo ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2) Määrata

§ 73lg 1 ja 3 alusel, et Tõnis Rihvkile Pärnu Maakohtu 10.

detsembri 2024 otsusega mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele kaks kuud vangistust ning ülejäänud osas jääb karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Tõnis Rihvk ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 3) Määrata

§ 73lg 1 ja 3 alusel, et Lennart Viikmaale Pärnu Maakohtu 10.

detsembri 2024 otsusega mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele kaks kuud vangistust ning ülejäänud osas jääb karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Lennart Viikmaa ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4) Pärnu Maakohtu AS-ile Holostovi Kinnisvarahaldus

§ 345lg 2 alusel mõistetud rahaline karistus summas 250 000 eurot kuulub reaalsele täitmisele. 3. Kr

MS § 182 lg 3, 5 ja TsMS § 168 lg 2, 4 alusel välja mõista Vjatšeslav Leedolt, Tõnis Rihvkilt ja Lennart Viikmaalt solidaarselt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks valitud esindajate mõistliku suurusega tasu summas 9 076,62 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE

2. KrMS § 180 lg-te 1 ja 2 alusel välja mõista Vjatšeslav Leedolt, Tõnis Rihvkilt, Lennart Viikmaalt ja AS-lt Holostovi Kinnisvarahaldus igaühelt 30 000 eurot ning Grete Kundratsilt 9 666 eurot OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks valitud esindajate mõistliku suurusega tasu süüdistatavate süüküsimuse arutamisega seoses (käibemaksuta), mis tuleb kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE
4. Muuta Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse põhiosa punkti 13.1, raskendamata süüdistatavate olukorda, jättes nimetatud punktist välja L. Viikmaa nime.
7. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
8. detsembri
9. a otsus muutmata.
10. Süüdistatavate Vjatšeslav Leedo, Tõnis Rihvki, AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus ja Grete Kundratsi kaitsjate apellatsioonid jätta täies ulatuses rahuldamata.
11. Süüdistatava Lennart Viikmaa kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
12. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
13. Mõista Eesti Vabariigilt Vjatšeslav Leedo kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 9 735 eurot (ilma käibemaksuta).
14. Mõista Eesti Vabariigilt Tõnis Rihvki kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 9 295 eurot (ilma käibemaksuta).
15. Mõista Eesti Vabariigilt AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2 640 eurot (ilma käibemaksuta). 3
16. Mõista Eesti Vabariigilt Lennart Viikmaa kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 8 432,5 eurot (ilma käibemaksuta).
17. Mõista Eesti Vabariigilt Grete Kundratsi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 4 200 eurot (ilma käibemaksuta).
18. Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 8 765,63 eurot (ilma käibemaksuta).
19. Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 802,01 eurot (ilma käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsustuse vaidlustada lisaks kassatsioonile ka eraldi määruskaebusega 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
20. Tõnis Rihvkile on esitatud süüdistus

§ 384

lg 1 järgi AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, edaspidi SLK) juhatuse liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamises. Maksejõuetuse põhjustas T. Rihvk SLK-le mitme kahjuliku tehinguga, rikkudes TsÜS § 35 sätestatud hoolsuskohustust, mis näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti on ta rikkunud ÄS § 306 lg-s 2 nimetatud üldist hoolsuskohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning kohustust teostada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Lisaks on T. Rihvk rikkunud ÄS § 315 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt 4 aktsiaseltsi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohustustevastaseid tegusid tehes oli T. Rihvk oli oma ametikohustustest teadlik. Konkreetselt seisnesid T. Rihvkile etteheidetavad teod alljärgnevas. 1.1.

1. Kõigepealt tema SLK juhatuse esimehena ostis 12 vähelikviidset ja ülekursiga hinnale mittevastavat AS Holostovi Kinnisvarahaldus (edaspidi ka HKV) vähemusaktsiat. Selleks suurendas ta internetipangas SLK pangakonto päevalimiiti ning andis raamatupidajale korralduse aktsiate eest tasumiseks raha üle kanda. HKV emiteeritud 12 aktsia märkimise ja omandamise tulemusena vahetas SLK oma likviidseima vara, s.o pangakontol olnud raha summas 5 262 221,83 eurot vähelikviidsete vähemusaktsiate vastu, mille õiglane väärtus tehingu tegemise hetke seisuga oli 1 162 876,80 eurot (969 063,99 + 20% hinnangu vea määr). See tehing oli üheks SLK maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks. Oma eelkirjeldatud kohustustevastase tegevusega kahjustas T. Rihvk teadvalt SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas teadlikult SLK maksevõime olulise vähenemise HKV ostetud aktsiate õiglast väärtust ületava 4 099 345 euro ulatuses. Seejuures oli T. Rihvk teadlik nii oma ametikohustustest, SLK majanduslikest raskustest kui ka sellest, kuidas aktsiate omandamine SLK kui võlgniku maksevõimet mõjutab. 1.1.
2. Samuti müüs T. Rihvk SLK juhatuse esimehena SLK omandis olnud tütarettevõtted OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime osad SLK-le teadlikult varaliselt kahjulikel tingimustel OÜ-le Aquatal. T. Rihvk kahjustas nende tehingutega teadlikult SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise vähemalt 3 000 588,30 euro ulatuses (3 093 390 tütarettevõtete osade võõrandamisest tulenenud kahju – 3% hinnangu vea määr). 1.1.
3. Samuti T. Rihvk, olles teadlik SLK maksejõuetusest, sai JSlt juhised SLK-le kuuluva 12 HKV aktsia pantimiseks OÜ Naive Finants kasuks ning olles saanud selleks SLK nõukogu loa, andis ta SLK juhatuse ainuliikmena korralduse aktsiate pantimiseks, andes ühtlasi pandipidajale õiguse ilma pantija kirjaliku nõusolekuta panditud väärtpabereid käsutada (sh need võõrandada). Korralduse tulemusel registreeriti Eesti väärtpaberite registris SLK-le kuuluvate HKV 12 lihtaktsia pant koos pandipidaja OÜ Naive Finants käsutusõigusega väärtpaberitele. SLK-l puudusid pandi seadmise ajal võlaõiguslikud suhted OÜ-ga Naive Finants ja seega puudus nõue, mida oleks olnud vaja pandiga tagada. Aktsiate pantimine OÜ Naive Finants kasuks ei olnud SLK-le vajalik ega majanduslikult otstarbekas, kuna SLK ei saanud tehinguga vastusooritust ning pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt. Seega vähenes oluliselt ka aktsiate, kui SLK ainukese olulisema vara väärtus. Sellest oli T. Rihvk tehingu tegemise ajal teadlik. T. Rihvki eesmärk oli kahjustada SLK varalist seisundit ja SLK võlausaldajate huve. Pandi kohaldamise eesmärk oli takistada või raskendada võlausaldajate nõuete tagamiseks aktsiate võõrandamist või SLK pankroti korral takistada aktsiate võõrandamist või teha aktsiate võõrandamine võimalikult raskeks. Pandi seadmisega tehti aktsiate võimalik müük sõltuvaks V. Leedo kontrollitava pandipidaja OÜ Naive Finants tahtest. 5 1.1.
4. Veel tunnistas T. Rihvk SLK juhatuse ainuliikmena SLK nimel HKV alusetut nõuet ja võttis HKV hagi põhjendamatult õigeks. 1.
5. T. Rihvkile esitati süüdistus ka

§ 344lg 1 järgi selles, et ta allkirjastas koos G.

Kundratsiga käsikirjaliselt tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava

1. märtsi
2. a kuupäeva kandva SLK garantii. Selle garantii oli eelnevalt koostanud JS. Garantii kohaselt andis SLK (garantii andja) AS-le Saare Finants (võlausaldaja) garantii selle kohta, et ta tasub OÜ Narva-Line (võlgnik) ja AS Saare Finants vahel sõlmitud lepingust tulenevad mistahes OÜ Narva-Line võlgnevused AS-le Saare Finants. Sama garantii kohaselt oli SLK garantiist tulenev kohustus piiratud 300 000 000 krooniga. SLK kohustus garantii kohaselt täitma AS Saare Finants esitatud nõude viie päeva jooksul ja kandma garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks nõutud summa AS Saare Finants nõudes näidatud arvelduskontole. Garantii kehtivuseks märgiti
3. detsember
4. Tegelikult olid garantiikirjas märgitud andmed ebaõiged, st SLK ei ole andud
5. märtsil 2006 garantiid AS-le Saare Finants, mistõttu on tegemist intellektuaalselt võltsitud dokumendiga. Garantii oli olemuselt dokument õiguse omandamiseks, st selle alusel oli AS-i Saare Finants õigusjärglasel HKV-l võimalik esitada garantiist tulenev rahaline nõue SLK vastu. Sellest olid nii T. Rihvk kui G. Kundrats teadlikud, tegutsedes eesmärgiga võimaldada HKV-l SLK vastu rahalise nõude esitamist. 2.
6. Vjatšeslav Leedole esitati süüdistus

§ 384lg 1 järgi selles, et SLK nõukogu esimehena põhjustas ta SLK maksejõuetuse. Maksejõuetust põhjustades rikkus V. Leedo Ts

ÜS §-s 35, samuti ÄS § 316, § 317 lg 1 p 2, § 327 lg 1 ja VÕS § 620 lg 2 sätestatud hoolsuskohustusi, olles seejuures oma ametikohustustest ja seega oma käitumise kohustustevastasusest teadlik, kuna nad olid nõukogu liikmetena teadlikud nõukogu liikmele pandud kohustusest toimida korraliku ettevõtja hoolsusega. Talle etteheidetavad teod seisnesid süüdistuse kohaselt alljärgnevas. 2.1.

1. Esiteks andis V. Leedo nõukogu liikmena teadlikult SLK juhatusele nõusoleku varaliselt kahjulikel tingimustel OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime osade OÜ-le Aquatal müümiseks. V. Leedo kahjustas enda tegevusega teadlikult SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise vähemalt 3 000 588,30 euro ulatuses (3 093 390 tütarettevõtete osade võõrandamisest tulenenud kahju - 3% hinnangu vea määr). 2.1.
2. Samuti V. Leedo, olles teadlik SLK maksejõuetuse väljakujunemisest ning valmistudes SLK võimaliku pankrotiga kaasnevateks tagajärgedeks, tegi JSele ülesandeks asutada osaühing OÜ Naive Finants, mille kasuks pantida SLK omandis olevad HKV vähemusaktsiad. Pärast nimetatud äriühingu asutamist (millega V. Leedol puudus formaalne seos, kuid mille varjatud omanik ja tegelik kasusaaja ta oli), osales V. Leedo SLK nõukogu esimehena nõukogu otsuse vastuvõtmisel, millega anti luba pantida SLK-le kuuluvad HKV 12 lihtaktsiat OÜ Naive Finants kasuks. Seejuures oli V. Leedol eesmärk kahjustada SLK varalist seisundit ja SLK võlausaldajate huve. Pandi kohaldamise eesmärk oli takistada või raskendada võlausaldajate nõuete tagamiseks aktsiate võõrandamist või SLK pankroti korral takistada aktsiate võõrandamist või teha aktsiate võõrandamine võimalikult raskeks. Pandi 6 seadmisega tehti aktsiate võimalik müük sõltuvaks V. Leedo kontrollitava pandipidaja OÜ Naive Finants tahtest. Nõukogu antud loa alusel andis T. Rihvk SLK juhatuse ainuliikmena korralduse aktsiate pantimiseks, andes ühtlasi pandipidajale õiguse ilma pantija kirjaliku nõusolekuta panditud väärtpabereid käsutada (sh need võõrandada). Korralduse tagajärjena registreeriti Eesti väärtpaberite registris SLK-le kuuluvate HKV 12 lihtaktsia pant koos pandipidaja OÜ Naive Finants käsutusõigusega väärtpaberitele. SLK-l puudusid pandi seadmise ajal võlaõiguslikud suhted OÜ-ga Naive Finants ja seega puudus nõue, mida oleks olnud vaja pandiga tagada. Aktsiate pantimine OÜ Naive Finants kasuks ei olnud SLK-le vajalik ega majanduslikult otstarbekas, kuna SLK ei saanud tehinguga vastusooritust ning pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt ning seega vähenes oluliselt ka aktsiate, kui SLK ainukese olulisema vara väärtus. Sellest olid V. Leedo pantimisotsuse vastuvõtmisel ja tehingu tegemise ajal teadlik. Seega põhjendamatu pandi seadmisega kahjustas V. Leedo teadvalt ja kohustustevastaselt SLK kui võlgniku varalist seisundit ja põhjustas teadlikult võlgniku maksevõime olulise vähenemise. V. Leedo oli teadlik SLK majanduslikest raskustest ning ka sellest, kuidas aktsiate pantimine SLK maksevõimet mõjutab. 2.
3. Veel on V. Leedole esitatud süüdistus

§ 384

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi SLK nõukogu liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises. 2.2.

1. Tema kaasaaitamisteod seisnesid esmalt selles, et HKV ainuaktsionärina emiteeris ta ülekursiga 12 HKV aktsiat ja müüs need SLK-le. Selliselt võimaldas V. Leedo SLK juhatuse esimehel T. Rihvkil kanda SLK pangakontolt 5 262 221,83 eurot vähelikviidsete ja ülekursiga hinnale mittevastavate HKV vähemusaktsiate eest. Sellega osutas ta kuriteo toimepanemisele ainelist kaasabi, hõlbustades T. Rihvkil kuriteo toimepanemist. V. Leedo sõlmis eelnevalt L. Viikmaa ja T. Rihvkiga kokkulepped eelkirjeldatud SLK varalist seisundit kahjustavaks aktsiatehinguks, kooskõlastas tehingu ja lubas selle ellu viia, tugevdades ja kindlustades nõnda T. Rihvkil kuriteo toimepanemise tahet, mis on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena kuriteo toimepanemisele. 2.2.
2. Samuti esitas V. Leedo HKV nimel Pärnu Maakohtule SLK vastu hagi ning koos hagiga ka võltsitud SLK
3. märtsi
4. a garantii, võimaldades nii vastavalt omavahelisele kokkuleppele T. Rihvkil SLK esindajana HKV alusetut nõuet tunnistada ja HKV hagi õigeks võtta s.o kohustuste vastaselt kahjustada võlgniku SLK varalist seisundit. Seega hõlbustas ta kuriteo toimepanemist sellele ainelist kaasabi andes ning tugevdas ja kindlustas T. Rihvki teo toimepanemise tahet. Tema kaasaaitamisteod olid suunatud SLK varalise seisundi kahjustamisele. 2.
5. V. Leedole on esitatud süüdistus ka

§ 384lg 1 ja § 13 lg 1 järgi selles, et tema koos L.

Viikmaaga rikkus SLK nõukogu liikmena ÄS §-st 316, § 327 lg-st 1, aga samuti TsÜS §-st 35 koosmõjus VÕS § 620 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. V. Leedo oleks pidanud nõukogu esimehena kokku kutsuma nõukogu koosoleku ja T. Rihvki kas tagasi kutsuma või andma talle korralduse lõpetada õigusvastane tegevus. Selleks olnuks tal keskmise kohusetundliku ja ettenägeliku samas valdkonnas tegutseva nõukogu liikmena ka tegelik 7 võimalus. Oma kohustusi eiras V. Leedo teadlikult. Konkreetselt seisnesid etteheidetavad teod alljärgnevas. 2.3.

1. V. Leedo oli teadlik HKV 12 ülekursiga aktsia ostmise asjaoludest ja selle kahjulikust mõjust SLK varalisele seisundile, kuid ta jäi passiivseks ega võtnud ette midagi, hoidmaks ära SLK majandushuve kahjustava tehingu toimumist. Nimetatud tegevusetus tõi kaasa SLK-le kahju tekkimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustumise. Oma eelkirjeldatud kohustustevastase tegevusega kahjustas V. Leedo teadvalt SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas teadlikult SLK maksevõime olulise vähenemise HKV ostetud aktsiate õiglast väärtust ületava 4 099 345 euro ulatuses. Seejuures oli V. Leedo teadlik nii oma ametikohustustest, SLK majanduslikest raskustest kui ka sellest, kuidas aktsiate omandamine SLK kui võlgniku maksevõimet mõjutab. 2.3.
2. Olles teadlik
3. mail 2018 HKV kohtule SLK vastu esitatud hagiavalduse alusetusest ning asjaolust, et T. Rihvk soovib SLK esindajana äriühingu varalisi huve kahjustades nõuet tunnustada ja hagi õigeks võtta, jäi V. Leedo SLK nõukogu liikmena passiivseks võtnud midagi ette, et SLK majandushuve kahjustavat toimingu toimumist ära hoida. Seejuures olid ta teadlik, et 18 891 010,94 euro suuruse nõude tunnustamine ja hagi õigeks võtmine väljub SLK igapäevase majandustegevuse raamest ning selleks toiminguks oli SLK juhatusel vaja nõukogu nõusolekut. Eelkirjeldatud nõukogu liikme kohustuste teadva ja kohustustevastane rikkumine läbi tegevusetuse tõi SLK-le kaasa kahju tekkimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamise, sest SLK maksevõime vähenes oluliselt, 18 891 010,94 euro ulatuses. 2.
4. Veel on V. Leedole esitatud süüdistus

§ 344

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi selles, et pidades vajalikuks võltsitud SLK garantiidokumendi koostamist arutas ja kooskõlastas ta seda JSga, andis selleks nõusoleku ning julgustas seejärel T. Rihvki ja G. Kundratsit võltsitud garantiid allkirjastama. Ilma V. Leedo soovi ning heakskiiduta ei oleks T. Rihvk ega G. Kundrats võltsitud garantiid allkirjastanud. Sellega tugevdas ja kindlustas V. Leedo JS, T. Rihvki ja G. Kundratsi teo toimepanemise tahet ja on osutas nende kuriteole vaimset ehk intellektuaalset kaasabi. Seejuures oli V. Leedo teadlik, et garantiidokumendis märgitud tehingut ei ole kunagi toimunud. 2.5. V. Leedole esitati süüdistus ka

§ 345lg 1 järgi selles, et V.

Leedo, tegutsedes HKV huvides, kasutas võltsitud dokumenti, eesmärgiga omandada õigusi. Kuritegu seisnes võltsitud SLK

1. märtsi
2. a garantii esitamises JR vahendusel Pärnu Maakohtule hagi alusena, mille tõttu Pärnu Maakohus tegi
3. juunil 2018 tsiviilasjas nr 2-18-7634 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas HKV hagi ja mõistis SLK-lt välja võlgnevuse summas 18 891 010,94 eurot. V. Leedo pani võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult, eesmärgiga omandada õigus, mida tal tegelikult ei olnud. 3.
4. Lennart Viikmaale esitati süüdistus

§ 384lg 1 järgi selles, et SLK nõukogu liikmena põhjustas ta SLK maksejõuetuse, rikkudes L. Viikmaa Ts

ÜS §-s 35, samuti ÄS § 316, § 317 lg 1 p 2, § 327 lg 1 ja VÕS § 620 lg 2 sätestatud hoolsuskohustusi, olles seejuures oma ametikohustustest ja seega oma käitumise kohustustevastasusest teadlik, kuna nad olid 8 nõukogu liikmetena teadlikud nõukogu liikmele pandud kohustusest toimida korraliku ettevõtja hoolsusega. Talle etteheidetavad teod seisnesid süüdistuse kohaselt alljärgnevas. 3.1.

1. Esmalt andis ta nõukogu liikmena teadlikult SLK juhatusele nõusoleku varaliselt kahjulikel tingimustel OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime osade OÜ-le Aquatal müümiseks. L. Viikmaa kahjustas enda tegevusega teadlikult SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise vähemalt 3 000 588,30 euro ulatuses (3 093 390 tütarettevõtete osade võõrandamisest tulenenud kahju – 3% hinnangu vea määr). 3.1.
2. Samuti allkirjastas L. Viikmaa SLK nõukogu liikmena koos teiste nõukogu liikmetega nõukogu otsuse, millega anti luba pantida SLK-le kuuluvad HKV 12 lihtaktsiat OÜ Naive Finants kasuks. Seejuures oli L. Viikmaa teadlik, et pandi seadmisega kahjustatakse SLK varalist seisundit ja võlausaldajate huve. Nõukogu antud loa alusel andis T. Rihvk SLK juhatuse ainuliikmena korralduse aktsiate pantimiseks, andes ühtlasi pandipidajale õiguse ilma pantija kirjaliku nõusolekuta panditud väärtpabereid käsutada (sh need võõrandada). Korralduse tagajärjena registreeriti Eesti väärtpaberite registris SLK-le kuuluvate HKV 12 lihtaktsia pant koos pandipidaja OÜ Naive Finants käsutusõigusega väärtpaberitele. SLK-l puudusid pandi seadmise ajal võlaõiguslikud suhted OÜ-ga Naive Finants ja seega puudus nõue, mida oleks olnud vaja pandiga tagada. Aktsiate pantimine OÜ Naive Finants kasuks ei olnud SLK-le vajalik ega majanduslikult otstarbekas, kuna SLK ei saanud tehinguga vastusooritust ning pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt ning seega vähenes oluliselt ka aktsiate, kui SLK ainukese olulisema vara väärtus. Sellest olid L. Viikmaa pantimisotsuse vastuvõtmisel ja tehingu tegemise ajal teadlik. Seega põhjendamatu pandi seadmisega kahjustas L. Viikmaa teadvalt ja kohustustevastaselt SLK kui võlgniku varalist seisundit ja põhjustas teadlikult võlgniku maksevõime olulise vähenemise. L. Viikmaa oli seejuures teadlik SLK majanduslikest raskustest ning sellest, kuidas aktsiate pantimine SLK maksevõimet mõjutab. 3.
3. Veel on L. Viikmaale esitatud süüdistus

§ 384

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi SLK nõukogu liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises. Tema kaasaaitamisteod seisnesid selles, et ta valmistas ette 12 HKV ülekursiga aktsia SLK-le ostmise tehingut, suheldes selleks erinevate isikutega, edastades neile tehingu jaoks vajalikke andmeid, edastades ettevalmistatud dokumente allkirjastamiseks ja esitades allkirjastatud dokumente AS-le Eesti Väärtpaberikeskus, samuti andes korraldusi raamatupidajatele. Eelkirjeldatud SLK varalise seisundi kahjustamisele suunatud tegevusega tugevdas ja kindlustas L. Viikmaa T. Rihvkil teo toimepanemise tahet ning võimaldas tal tasuda SLK pangakontolt 5 262 221,83 eurot vähelikviidsete ja ülekursiga hinnale mittevastavate HKV vähemusaktsiate eest. Nõnda seega hõlbustas L. Viikmaa kuriteo toimepanemist, osutades sellele ainelist ja intellektuaalset kaasabi. 3.3. L. Viikmaale esitati ka süüdistus

§ 384lg 1 ja § 13 lg 1 järgi selles, et tema koos V.

Leedoga rikkus SLK nõukogu liikmena ÄS §-st 316 § 327 lg-st 1, aga samuti TsÜS §-st 35 koosmõjus VÕS § 620 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. L. Viikmaa oli teadlik HKV 12 ülekursiga 9 aktsia ostmise asjaoludest ja selle kahjulikust mõjust SLK varalisele seisundile, kuid ta jäi passiivseks ega võtnud ette midagi, hoidmaks ära SLK majandushuve kahjustava tehingu toimumist. Nimetatud tegevusetus tõi kaasa SLK-le kahju tekkimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustumise. Olles teadlik, et juhatus hakkab tegema SLK-le kahju põhjustavat tehingut, pidanuks L. Viikmaa SLK nõukogu liikmena taotlema nõukogu koosoleku kokkukutsumist, et juhatuse liige tagasi kutsuda või anda juhatuse liikmele korraldus õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. Selleks olnuks tal keskmise kohusetundliku ja ettenägeliku samas valdkonnas tegutseva nõukogu liikmena ka tegelik võimalus. Oma eelkirjeldatud kohustustevastase tegevusega kahjustas L. Viikmaa teadvalt SLK kui võlgniku varalist seisundit ning põhjustas teadlikult SLK maksevõime olulise vähenemise HKV ostetud aktsiate õiglast väärtust ületava 4 099 345 euro ulatuses. Seejuures oli L. Viikmaa teadlik nii oma ametikohustustest, SLK majanduslikest raskustest kui ka sellest, kuidas aktsiate omandamine SLK kui võlgniku maksevõimet mõjutab. 4.1. Grete Kundratsile on esitatud süüdistus

§ 344lg 1 järgi selles, et ta allkirjastas koos T.

Rihvkiga käsikirjaliselt tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava

1. märtsi
2. a kuupäeva kandva SLK garantii. Selle garantii oli eelnevalt koostanud JS. Garantii kohaselt andis SLK (garantii andja) AS-le Saare Finants (võlausaldaja) garantii selle kohta, et ta tasub OÜ Narva-Line (võlgnik) ja AS Saare Finants vahel sõlmitud lepingust tulenevad mistahes OÜ Narva-Line võlgnevused AS-le Saare Finants. Sama garantii kohaselt oli SLK garantiist tulenev kohustus piiratud 300 000 000 krooniga. SLK kohustus garantii kohaselt täitma AS Saare Finants esitatud nõude viie päeva jooksul ja kandma garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks nõutud summa AS Saare Finants nõudes näidatud arvelduskontole. Garantii kehtivuseks märgiti
3. detsember
4. Tegelikult olid garantiikirjas märgitud andmed ebaõiged, st SLK ei ole andud
5. märtsil 2006 garantiid AS-le Saare Finants, mistõttu on tegemist intellektuaalselt võltsitud dokumendiga. Garantii oli olemuselt dokument õiguse omandamiseks, st selle alusel oli AS-i Saare Finants õigusjärglasel HKV-lvõimalik esitada garantiist tulenev rahaline nõue SLK vastu. Sellest olid nii T. Rihvk kui G. Kundrats teadlikud, tegutsedes eesmärgiga võimaldada HKV-l SLK vastu rahalise nõude esitamist. 4.
6. G. Kundratsile esitati süüdistus ka

§ 384

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi selles, et ta võimaldas teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava

1. märtsi
2. a SLK garantii allkirjastamisega HKV-l esitada SLK vastu näilikust garantiikohustust tuleneva nõude. G. Kundratsi võltsitud garantii võimaldas V. Leedol HKV nimel esitada
3. mail 2018 kohtule SLK vastu hagi koos võltsitud garantiidokumendiga, mis omakorda võimaldas SLK juhatuse liikmel T. Rihvkil tunnistada HKV nõuet ja võtta hagi õigeks s.o kohustuste vastaselt kahjustada võlgniku SLK varalist seisundit. Oma niisuguse käitumisega hõlbustas G. Kundrats kuriteo toimepanemist ainelise kaasabi vormis.
4. AS-le Holostovi Kinnisvarahaldus on esitatud süüdistus

§ 345lg 2 järgi selles, et V.

Leedo, tegutsedes äriühingu huvides, kasutas võltsitud dokumenti, eesmärgiga omandada õigusi. Kuritegu seisnes võltsitud SLK

1. märtsi
2. a garantii esitamises Pärnu Maakohtule hagi alusena, mille tõttu Pärnu Maakohus tegi
3. juunil 2018 tsiviilasjas nr 10 2-18-7634 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas HKV hagi ja mõistis SLK-lt välja võlgnevuse summas 18 891 010,94 eurot. 6.
4. Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati T. Rihvk süüdi

§ 384

lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63lg-t 1 kohaldades kahe aasta ja kuue kuu vangistusega.

Mõistetud karistus jäeti

§ 73lg 1 ja 3 alusel nelja aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

6.2. V. Leedo tunnistati süüdi

§ 384

lg 1; § 344 lg 1 - § 22 lg 3; § 345 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63lg-t 1 kohaldades kahe aasta ja kuue kuu vangistusega.

Mõistetud karistus jäeti

§ 73lg 1 ja 3 alusel nelja aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

6.3. L. Viikmaa tunnistati süüdi

§ 384

lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1 ja 3 alusel kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

6.4. G. Kundrats tunnistati süüdi

§ 384

lg 1 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63

lg-t 1 kohaldades ühe aasta ja kolme kuu vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 6.5. Holostovi Kinnisvarahaldus AS tunnistati süüdi

§ 345lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 250 000 eurot.

Mõistetud karistus jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kahe aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 6.

1. Maakohus rahuldas OÜ Reyna Trade (pankrotis) tsiviilhagi ja mõistis V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja 314 338,4 eurot, nimetatud kahjult
2. novembri
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91 574,74 eurot ning viivise alates
4. novembris 2023 kuni põhinõude täitmiseni. 6.
5. OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks kriminaalasjas seatud hagi tagamise abinõud jättis maakohus muutmata kuni tsiviilhagi täitmiseni. 6.
6. Maakohus mõistis Holostovi Kinnisvarahaldus AS-lt

§ 831

lg 2 p 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastava summa, so 4 099 345 eurot. 6.

1. Veel otsustas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 6.
2. AS Holostovi Kinnisvarahaldus kinnisasjadele konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid summas kokku 773 180 euro jättis maakohus muutmata kuni konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseni. 6.
3. Maakohus mõistis menetlusosalistelt välja menetluskulud alljärgnevalt. 11 6.11.
4. T. Rihvkilt mõistis kohus menetluskuluna riigituludesse ekspertiiside tegemise kulu 4 804,25 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 162,90 eurot ja sundraha 1230 eurot, kokku 6 197,15 eurot. V. Leedolt mõistis kohus välja ekspertiiside tegemise kulu 4 804,25 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 162,90 eurot ja sundraha 1230 eurot, kokku 6197,15 eurot. L, Viikmaalt mõistis kohus riigituludesse välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 12 436,32 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 4 644 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 151,88 eurot ja sundraha 1230 eurot, kokku 18 462,20 eurot. G. Kundratsilt mõistis kohus riigituludesse välja ekspertiiside tegemise kulu 4 804,25 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 162,90 eurot ja sundraha 1 230 eurot, kokku 6 197,15 eurot. AS-lt Holostovi Kinnisvarahaldus mõistis kohus riigituludesse välja ekspertiiside tegemise kulu 4 804,25 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 162,90 eurot ja sundraha 1 230 eurot, kokku 6 197,15 eurot. Maakohus mõistis V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja valitud esindajate tasuna 37 863,84 eurot (käibemaksuta). 6.11.
5. OÜ-lt Dagenhart (pankrotis) mõistis kohus T. Rihvki valitud kaitsja tasu katteks välja 4 016,67 eurot (käibemaksuta), OÜ-lt Paxton Assets (pankrotis) T. Rihvki valitud kaitsja tasu katteks 4 016,67 eurot (käibemaksuta) ja OÜ-lt Reyna Trade (pankrotis) T. Rihvki valitud kaitsja tasu katteks 3 407,33 eurot (käibemaksuta) ning viivise nimetatud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. 6.11.
6. Maakohus mõistis OÜ-lt Dagenhart (pankrotis) V. Leedo valitud kaitsjate tasu katteks välja 12 366,67 eurot (käibemaksuta), OÜ-lt Paxton Assets (pankrotis) V. Leedo valitud kaitsjate tasu katteks 12 366,67 eurot (käibemaksuta) ja OÜ-lt Reyna Trade (pankrotis) V. Leedo valitud kaitsjate tasu katteks 10 481,33 eurot (käibemaksuta) ning viivise nimetatud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. 6.11.
7. Veel mõistis maakohus OÜ-lt Dagenhart (pankrotis) L. Viikmaa kasuks välja tema valitud kaitsjate tasu katteks 2344,70 eurot (käibemaksuga), OÜ-lt Paxton Assets (pankrotis) L. Viikmaa valitud kaitsjate tasu katteks 2344,70 eurot (käibemaksuga) ja OÜ-lt Reyna Trade (pankrotis) L. Viikmaa valitud kaitsjate tasu katteks 2016,44 eurot (käibemaksuga) ning viivise nimetatud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. L. Viikmaale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 3891,46 eurot jättis maakohus riigi kanda. 6.11.
8. Maakohus mõistis OÜ-lt Dagenhart (pankrotis), OÜ-lt Paxton Assets (pankrotis) ning OÜ-lt Reyna Trade (pankrotis) välja ka AS-lt Holostovi Kinnisvarahaldus valitud kaitsja tasu katteks igaühelt 1566,67 eurot (käibemaksuta) ja viivise nimetatud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. 12
9. Maakohtu hinnangul on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et T. Rihvk, V. Leedo ja L. Viikmaa võlgniku SLK juhtorgani liikmetena kahjustasid kavatsetult kohustustevastaselt võlgniku varalist seisundit, põhjustades nõnda SLK maksejõuetuse ja maksevõime olulise vähenemise. T. Rihvki, V. Leedo ja L. Viikmaa teod on kvalifitseeritavad

§ 384lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamisena.

G. Kundrats aga osutas ainelist kaasabi SLK maksevõime olulisele vähenemisele, mis on kvalifitseeritav

§ 384lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

Samuti on tõendamist leidnud, et T. Rihvk ja G. Kundrats võltsisid kavatsetult SLK garantiikirja ja panid sellega toime

344 lg-s 1 sätestatud kuriteo. V. Leedo osutas sellele kuriteole kavatsetusega vaimset kaasabi ja realiseeris nõnda

§ 344lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteole kaasaaitamise.

Viimaks on aga tõendatud, et V. Leedo ja HKV kasutasid kavatsetusega võltsitud SLK garantiikirja, edastades ebaõigeid andmeid sisaldava hagiavalduse koos võltsitud garantiiga Pärnu Maakohtule eesmärgiga kinnitada HKV näilikku nõudeõigust SLK vastu. Maakohus ei tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Maakohtu põhjendused ülaltoodud kohta olid kokkuvõtlikult alljärgnevad. 7.1. Esmalt märkis maakohus, et Pärnu Maakohtu 19. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14646 on välja kuulutatud SLK pankrot (jõustunud 6. detsembril 2018), millega on täidetud

§ 384

lg-s 2 sätestatud süüdistatavate

§ 384lg 1 järgi karistatavuse eeldus.

7.

1. Maakohus osutas, et T. Rihvk oli süüdistuses kirjeldatud tegude ajal SLK juhatuse liige, seejuures alates
2. a algusest ainus juhatuse liige. V. Leedo oli kuni
3. veebruarini 2020 SLK ainuaktsionär, ning alates
4. aastast on ta ka SLK nõukogu esimees. Süüdistust puudutaval ajaperioodil oli SLK nõukogu liige lisaks V. Leedole mh veel
5. detsembrist 2014 –
6. märtsini 2018 süüdistatav L. Viikmaa. Kuigi V. Leedo ei kuulunud SLK juhatusse, võttis SLK-d puudutavaid olulisemaid otsuseid faktiliselt vastu V. Leedo kui SLK ainuaktsionär ja nõukogu esimees. Kohus nõustus L. Viikmaa kaitsjatega selles, et SLK juhtimine sõltus peamiselt ainuaktsionäri V. Leedo tahtest, sest SLK otsused võttis vastu peamiselt V. Leedo. Maakohus aga ei nõustunud T. Rihvki kaitsja väljendatud seisukohaga, nagu vabastaks V. Leedo otsustaja roll SLK-s juhatuse ja teised nõukogu liikmed hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgmisest. TsÜS § 37 lg 1 teise lause kohaselt vabaneb juhtorgani liige vastutusest üksnes juhul, kui pädeva organi otsus, mille alusel ta tegutses, on õiguspärane. Pädeva organi äratuntavalt ebaseaduslik otsus ei välista juriidilise isiku juhtorgani liiget vastutusest oma kohustuste, sh TsÜS §-s 35 ette nähtud kohustuste rikkumise eest. Juhtudel, kus SLK juhtorgani liikmed ei olnud tehingute tegemisel teadlikud süüdistusega hõlmatud tehingute sisust ja eesmärkidest, ei ole neile ka süüdistust esitatud. 7.
7. SLK oli emaettevõte, mis osutas Väinamere Liinid OÜ-le praamiühenduse opereerimise teenust, aga tegeles ka muude projektidega. Praamiühenduse jaoks ehitati kolm uut laeva ja selleks asutati
8. a OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Reyna Trade (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) (edaspidi ka DPR).
9. juuli
10. a prahilepingute alusel andis Reyna Trade SLK-le rendile parvlaeva Hiiumaa, Dagenhart parvlaeva Muhumaa ja Paxton Assets parvlaeva Saaremaa. SLK pidi tasuma prahitasu, kuid täitis kohustuse vaid osaliselt, jäädes juba alates
11. aastast DPR-le prahitasu maksmisega võlgu. V. Leedol oligi plaan 13 jätta rendistasud maksmata hiljemalt
12. a, mil ta kooskõlastas selle plaani ka T. Rihvkiga. V. Leedo üks osa plaanist oli vajadusel teha SLK lepingu lõppemisel maksejõuetuks. Maakohtu hinnangul nägi SLK juhtkond juba enne 2016 oktoobrit praamiühenduse liinide teenindamise üleminekuaega ette eesootavaid raskusi seoses võlausaldajatele võlgade tasumisega. Kuigi SLK oli proovinud käivitada ka uue ärisuuna Saksamaal, see ei õnnestunud ning nii V. Leedo kui T. Rihvk olid juba
13. a algusest peale teadlikud, et SLK nõuded Saksamaal asuva ettevõtte vastu tuleb SLK raamatupidamises alla hinnata, kui vähetõenäoliselt laekuvana, mida aga ei tehtud. 7.4.

§ 384lg 1 järgi on karistatav üksnes võlgniku varalise seisundi kahjustamine.

Maakohus leidis, et SLK oli võlgnik selle kuriteokoosseisu tähenduses, sest OÜ-l Dagenhart, OÜ-l Paxton Assets ja OÜ-l Reyna Trade oli SLK vastu

1. juulil
2. a sõlmitud laevapereta prahilepingute raames renditud laevade: „Muhumaa“, „Saaremaa“ ja „Hiiumaa“ prahitasude võlgnevustest tulenevaid nõudeid kokku 8 317 388 eurot. Seoses kaitseväitega, et DPR on valdavas osas võlanõuetest loobunud, märkis maakohus, et see ei muuda asjaolu, et süüdistatavate käitumine on kahjustanud kannatanute varalisi õiguseid

§ 384lg 1 koosseisuteo toimepanemise ajal.

Kannatanu menetlusseisundit loovast kahjust saab rääkida ka olukorras, kus isikul ei ole kriminaalmenetluses enam võimalik esitada tsiviilõiguslikku nõuet kuriteo toimepanija vastu. Asjaolu, et kannatanud Dagenhart ja Paxton on nõuetest loobunud ei oma seega tähtsust. Oluline on see, et oli võlasuhe, millest tulenevalt saab SLK-d lugeda võlgnikuks, mis oli tekkinud enne kooseisuteo toimepanemist. Vaidlus puudub selles, et DPR prahilepingutest tulenev võlasuhe oli tekkinud enne koosseisutegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et DPR ei oleks 1. märtsil 2017 oma nõuetest loobunud, kui oleks sel ajal teadnud süüdistuse esemeks olevatest asjaoludest. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on koosseisuteo toimepanemisega kahjustanud

§ 384lg 1 kaitstavat õigushüve e võlausaldajate DPR varalisi huve.

Lisaks tuleb aga märkida, et SLK-l oli lisaks DPR-le ka teisi võlausaldajaid. Kohtu hinnangul on kaitseõiguse teostamiseks piisav süüdistuses märge, et DPR olid suuremad võlausaldajad. See, et kõik SLK võlausaldajad peaksid olema süüdistuses märgitud, pole vajalik. Tegemist on

§ 384

lg 1 tähenduses taustafaktidega, mis kinnitavad või lükkavad ümber süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist, mis aga ei pea olema süüdistuses nimetatud. 7.5. Vaidlust ei ole, et SLK pankrotimenetluses on kolmas pankrotiväline isik tasunud enamus võlausaldajate nõuete eest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine ei mõjuta aga

§ 384

lg 1 karistatavuse eelduseid, sest tegemist on pankroti välja kuulutamisega on tagajärg saabunud ja kuritegu lõpule viidud. Lõpuleviidud kuriteost ei saa loobuda kahju vabatahtliku hüvitamisega. Kuid V. Leedo poolt SLK võlgade tasumist pidas maakohus karistust kergendavaks asjaoluks, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. 7.

1. Maakohus tuvastas, et süüdistatavate süüdistuses kirjeldatud teod kahjustasid SLK kui võlgniku varalist seisundit. Seisuga
2. detsember 2015, s.o enne koosseisuteo toimepanemist oli SLK-l vara kokku 17 088 320 eurot ning kohustusi kokku 13 011 771 eurot, millest tulenevalt oli ettevõtte omakapitali (netovara) suuruseks 4 076 549 eurot. Likviidse varana oli SLK-l seisuga
3. detsember 2015 pangakontol kokku 5 479 522,96 eurot. 14 7.6.
4. Aktsiatehingu episoodis SLK varalise seisundi kahjustamine seisnes HKV aktsiate ostmises tegelikult väärtusest kõrgema hinnaga. Lisaks ei vasta tõele kaitseversioon, nagu oleks SLK kontol seisnud raha HKV-le üle kantud investeerimiseks – sest mingeid intesteeringuid selle raha eest tehtud ei ole, vaid sellest rahast on hoopis tasutud OÜ NarvaLine kontsernikontol olevat võlga. 7.6.
5. Parvlaevade Harilaid, Kõrgelaid, Regula ja St.Ola haldamiseks moodustatud tütaräriühingute osad võõrandati alla omahinna. Tütarettevõtete osade võõrandamisest on SLK saanud 10 000 eurot. Kuna 07.07.2016 seisuga olid SLK tütarettevõtete OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime osade reaalsed väärtused tütarettevõtetele kuulunud parvlaevade väärtuste tõttu oluliselt suuremad, on nende tehingutega kahjustatud võlgniku varalist seisundit. Finantsekspertiisist nähtub, et 07.07.2016 seisuga olid SLK tütarettevõtete osade reaalsed väärtused järgmised: OÜ Regula Maritime osa väärtuseks oli 2 170 602 eurot, OÜ St.Ola Maritime osa väärtuseks oli 479 420 eurot (+/-10% hinnangu vea määr), OÜ Kõrgelaid Maritime osa väärtuseks oli 226 684 eurot (+/-10%hinnangu vea määr) ja OÜ Harilaid Maritime osa väärtuseks oli 226 684 eurot (+/10% (hinnangu vea määr), kokku seega 3 103 390 eurot (+/-3% hinnangu vea määr). SLK ei ole saanud vara OÜ-le Aquatal üleandmisel samaväärset vastusooritust, mis oleks vastanud tütarettevõtete osade tegelikule väärtusele. Kohus osutas, et juulis 2016 müüs OÜ Regula Maritime parvlaeva Regula TS Laeva OÜ-le 4 000 000 euroga, millele lisandus käibemaks. Kohtu hinnangul oli sellise müügihinna näol tegemist turuhinnaga. 7.6.
6. Aktsiate pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt ning seega vähenes oluliselt ka HKV aktsiate, kui SLK ainukese olulisema vara väärtus. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte. SLK-e kuluva 12 HKV aktsia pantimine pandipidaja OÜ Naive Finants kasuks vähendas oluliselt nende aktsiate likviidust ja seeläbi võimalikku müügihinda, millega on SLK juhtorgani liikmed V. Leedo, T. Rihvk ja L. Viikmaa kahjustanud võlgniku SLK varalist seisundit. Aktsiatele ei ole võimalik leida turult ostjat ilma pandipidaja OÜ Naive Finants OÜ (keda kontrollib HKV) nõusolekuta pandiõigusest loobuda. Ainus reaalne ostja oleks HKV-ga seotud isik ja müügihind sõltuks vaid tema hinnapakkumisest. Aktsiate põhjendamatuks pantimiseks loa andmisega aktsiatele pandi seadmisega OÜ Naive Finants kasuks vähendasid SLK nõukogu liikmed V. Leedo ja L. Viikmaa ning juhatuse liige T. Rihvk kohustustevastaselt SLK varaks olevate vähelikviidsete AS Holostovi Kinnisvarahaldus vähemusaktsiate likviidsust veelgi. Kohus ei nõustunud seejuures V. Leedo kaitsja seisukohaga, nagu ei omaks pandiõigus ilma nõudeta tähtsust. Pandi olemasolu pelutab võimalikke ostjaid, mis oligi süüdistatavate tegevuse eesmärk. Seetõttu ongi aktsiad oluliselt vähem likviidsed, kui need oleksid ilma pandita. 7.6.
7. Viimaks osutas maakohus, et Pärnu Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega rahuldatud HKV alusetu nõudega kahjustasid T. Rihvk, V. Leedo ja G, Kundrats võlgniku SLK varalist seisundit. SLK poolt hagi õigeksvõtmise tulemusena on oluliselt vähendatud maksejõuetu 15 võlgniku SLK maksevõimet. Kohtuotsusega mõisteti SLK-lt HKV kasuks välja 18 miljonit eurot, mis vähendas oluliselt SLK aktivate väärtust. 7.
10. Kohus osutas, et juhul, kui SLK juhatuse liige T. Rihvk ei oleks aktsiatehingut teinud ega tütarettevõtete osasid müünud ning nõukogu liikmed ei oleks jäänud kohustustevastaselt tegevusetuks T. Rihvki äriühingule kahjuliku aktsiatehingu tegemisel ega oleks andnud nõusolekut tütarettevõtete osade müügiks, siis olnuks SLK varaline seisund märkimisväärselt parem. Äriühingu käsutusse oleks jäänud vähemalt 8 miljoni euro võrra rohkem vara, mistõttu oli eelnimetatud tehingute tegemine ja täitmine SLK maksejõuetuse põhjuseks. Kohtu hinnangul oli piisav, et T. Rihvki, V. Leedo ja L. Viikmaa
11. a jaanuarist kuni juulini tehtud tehingud olid üksnes üks kaaspõhjus, mis kumulatiivselt muude põhjustega tõi kaasa SLK maksejõuetuse. Maakohus leidis, et
12. a lõpuks kujunenud püsiv maksejõuetus oli süüdistuses nimetatud tegude vältimatu tagajärg, sest likviidne vara oli SLK-st välja toimetatud. 7.
13. Kuid T. Rihvki, V. Leedo ja L. Viikmaa jätkasid SLK maksevõime olulist vähendamist ka pärast seda kui SLK püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud.

§ 384

lg-s 1 ette nähtud kuritegu on võimalik toime panna ka juba maksejõuetuks muutunud võlgniku maksevõimet oluliselt vähendades. Kui juba teo toimepanemise ajaks oli SLK majanduslik olukord sedavõrd halb, et maksejõuetus saabunuks sõltumata süüdistatavatele etteheidetavast teost, ei esine põhjuslikku seost etteheidetava teo ja võlgniku maksejõuetuks muutumise vahel. Küll aga võib sellisel juhul kõne alla tulla süüdistatavatele SLK maksevõime olulise vähendamise omistamine. Maakohtu hinnangul kahjustasid süüdistatavate teod SLK aktsiatele pandi seadmises ja HKV hagi õigeksvõtmisel võlgniku varalist seisundit sellisel määral, et see mõjutas oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust ehk põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise. aktsiate pantimine OÜ Naive Finants kasuks SLK-le vajalik ega majanduslikult otstarbekas, kuna SLK ei saanud tehinguga vastusooritust ning pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt ning seega vähenes oluliselt ka aktsiate, kui SLK ainukese olulisema vara väärtus. Kui T. Rihvk ei oleks koormanud pandiga SLK-le kuuluvaid 12 HKV aktsiat, siis ei oleks SLK-le kuuluvate aktsiate väärtus vähenenud ja kui V. Leedo, L. Viikmaa ning MT ei oleks nõukogu liikmetena andnud nõusolekut SLK-le kuuluva 12 HKV aktsia pantimiseks, siis ei oleks ka SLK-le kuuluvate aktsiate väärtus vähenenud. Kui T. Rihvk ei oleks V. Leedo ja G. Kundratsi kaasabil tunnistanud HKV alusetut nõuet ja hagi õigeks võtnud, siis ei oleks SLK-l 18,8 miljoni euro suurust kohustust ning kui nõukogu liige V. Leedo oleks takistanud juhatuse liiget T. Rihvki võltsitud garantiist tuleneva nõuet tunnustada, siis ei oleks võlgnikul SLK-l tekkinud ka 18,8 miljoni euro suurust kohustust. 7.9.

§ 384

objektiivne koosseis nõuab põhjuslikku seost kohustusevastase teo ja maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse vahel. Maakohtu hinnangul on nii T. Rihvki, V. Leedo, L. Viikmaa kui G. Kundratsi puhul tuvastamist leidnud see, et nad käitusid süüdistuses

§ 384

kontekstis märgitud tegusid tehes kohustustevastaselt ja et selle tõttu vähenes oluliselt SLK maksevõime. 16 7.9.1. Aktsiatehingu episoodis seisnes V. Leedo, T. Rihvki ja L. Viikmaa kohustustevastane käitumine selles, et aktsiate tegelik väärtus oli ligikaudu 1 162 876 eurot, mistõttu maksis SLK aktsiate tegelikust väärtusest rohkem 4 099 345 eurot. Seega ei saanud SLK tehingu tulemusena samas väärtuses vastusooritust. V. Leedo, T. Rihvk ja L. Viikmaa ei järginud aktsiatehingu tegemisel hoolsuskohustust. Audiitor RR koostatud hinnang ei kajastanud aktsiate tegelikku väärtust. RR ei olnud audiitorina erapooletu ning tegutses huvide konfliktis, koostades hinnangu vastavalt tellija vajadusele ja tema heakskiidule. T. Rihvk SLK juhatuse esimehena suurendas internetipangas SLK pangakonto päevalimiiti ning andis raamatupidaja G. Kundratsile korralduse aktsiate eest tasumiseks HKV-le. Kaheteistkümne AS Holostovi Kinnisvarahaldus aktsia ostutehing väljus tulenevalt ÄS § 317 lg 1 p 1 tavapärase majandustegevuse piiridest, mistõttu pidi SLK juhatus saama osaluse omandamiseks teistes ühingus SLK nõukogu nõusoleku. SLK juhatuse liikmel T. Rihvkil aga puudus vajalik nõukogu otsus. T. Rihvk ei lähtunud ka temal lasunud juhatuse liikme hoolsuskohustusest teha majanduslikke riske kaaludes informeeritud otsus ning tegutseda korraliku ettevõtja hoolsust järgides ja teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid vaid nõukogu nõusolekul. V. Leedo ja L. Viikmaa hoolsusvastane käitumine seisnes selles, et nad ei astunud nõukogu liikmetena samme SLK-le majanduslikult kahjuliku ja ebaotstarbeka tehingu ära hoidmiseks, millega kiitsid heaks äriühingust kahjuliku tehinguga raha väljaviimise, toimides SLK seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada ÄS § 309 lg 1 alusel oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. V. Leedo ja L. Viikmaa tegevusetus kahjustas kohustustevastaselt SLK varalist seisundit. SLK nõukogu liikmena aktsiatehingule luba andes oli Vjatšeslav Leedo huvide konfliktis, sest ta oli samaaegselt ka HKV esindaja kui müügilepingu üks pool. Süüdistatav V. Leedo eelistas ilmselgelt enda huve SLK omadele. Maakohus tuvastas, et T. Rihvkil, V. Leedol ja L. Viikmaal oli aktsiatehingu episoodis kavatsetus kõigi

§ 384lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes.

Nad olid teadlikud SLK majanduslikest raskustest, nagu ka sellest, et tehing toob SLK-le kahju, kuid just sellist tagajärge nad taotlesidki. 7.9.

1. Tütarettevõtete müügi episoodis kahjustasid T. Rihvk, V. Leedo ja L. Viikmaa samuti kohustustevastaselt SLK varalist seisundit, võõrandades need ettevõtted tegelikust väärtusest oluliselt odavamalt OÜ-le Aquatal. Seda tehti eesmärgiga viia parvlaevad Regula, St Ola, Kõrgelaid ja Harilaid kui SLK väärtuslikum vara äriühingust välja pärast seda, kui selgus, et SLK ei saa jätkata Lääne-Eesti suursaartega peetava praamiühenduse liinide opereerimise teenuse osutamist. Tütarettevõtete loomine ja neile parvlaevade müümine oli vajalikuks eeltingimuseks, et laevad jääksid V. Leedo kontrolli alla, sest vastasel juhul oleks SLK pidanud need ise võlgade katteks müüma. Tegelikult oligi plaan järgnevalt tütarettevõtted koos laevadega edasi võõrandada. Võlgniku SLK olulisemateks varadeks olnud parvlaevade Regula, St.Ola, Harilaid ja Kõrgelaid võõrandamisega 04.07.2016 raamatupidamisväärtuses tütarettevõtetele ning koheselt nimetatud tütarettevõtete osade 07.07.2016 võõrandamisega 17 nimiväärtuses OÜ-le AQUATAL, jätsid SLK tütarettevõtete osade müügitehinguteks nõusoleku andnud SLK nõukogu liikmed V. Leedo, L Viikmaa ja MT ning tehingud teostatud juhatuse esimees T. Rihvk SLK teadlikult ilma tulust, mille SLK oleks omanikuks jäämise korral saanud osaühingute osade võõrandamisest vabaturu tingimustel. Tuleb silmas pidada, et ainuüksi OÜ Regula Maritime poolt parvlaev Regula edasimüügiga saadi rohkem raha, kui SLK sai kõigi nelja laeva müümise eest kokku. T. Rihvki, V. Leedo, MTi ja Lennart Viikmaa tegevuse eesmärgiks oli viia SLK omandis olevad ühed olulisemad ja väärtuslikumad varad (OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime osad) SLK varalisi huve kahjustades ebamõistlikult madala müügihinna eest üle OÜ Aquatal omandisse. T. Rihvk rikkus temal kui SLK juhatuse liikmel lasunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja juhatuse liikmena ühingu maksevõime vähendamisel käitus hea usu põhimõtte vastaselt. T. Rihvki tegevus nii aktsiaepisoodis kui ka tütarettevõtete osaluse võõrandamise episoodis tõi kaasa SLK maksejõuetuse, sest need kahjustasid SLK varalist seisundit. Tegevus oli kantud V. Leedo poolt väljendatud eesmärgist põhjustada SLK maksejõuetus ja mitte tasuda võlausaldajatele võlgade eest. T. Rihvk, V. Leedo ja L. Viikmaa ei ole täitnud juhtorgani liikmetena majanduslikult otstarbekalt käitumise kohustust. T. Rihvk rikkus SLK-le kuuluvate osaühingute osade müügiga ÄS § 315 lg-st 1 ning TsÜS §-st 35 ja tulenevat SLK juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit, toimides SLK seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt. V. Leedo ja L. Viikmaa aga rikkusid SLK nõukogu liikmetena TsÜS § 35 sätestatud hoolsuskohustust, mis näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti rikkusid nad ÄS § 316, § 317 lg 1 p 2, § 327 lg 1 ning VÕS § 620 lg 2 sätestatud nõukogu liikme hoolsuskohustust, sest ei järginud SLK varalisi huve. Maakohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad sellegi kuriteoepisoodi realiseerimisel kavatsetult, sest see oli osa plaanist muuta SLK maksejõuetuks. 7.9.
2. SLK-le kuulunud 12 HKV aktsia pantimisel oli süüdistatavate eesmärk takistada või raskendada võlausaldajate nõuete tagamiseks aktsiate võõrandamist või SLK pankroti korral takistada aktsiate võõrandamist või teha aktsiate võõrandamine võimalikult raskeks. SLK-l puudusid pandi seadmise ajal võlaõiguslikud suhted OÜ-ga Naive Finants, mistõttu puudus nõue, mida oli vaja pandiga tagada. Aktsiate pantimiseks andis nõusoleku SLK nõukogu, sh selle liikmed V. Leedo ja L. Viikmaa. Selle nõusoleku alusel tegi SLK juhatuse liige T. Rihvk pangas korralduse aktsiate pantimiseks OÜ-le Naive Finants. Sellise tehingu kavandas ja valmistas ette L. Viikmaa, eesmärgiga muuta SLK-le kuuluvad HKV aktsiad väärtusetuks. L. Viikmaa on rikkunud SLK ees temal lasunud nõukogu liikme hoolsuskohustust, sest ta on koordineerinud plaani, kuidas SLK varatuks teha ja võlausaldajatele mitte maksta, ehk käitunud teadlikult heade kommete vastaselt. SLK juhatuse liige T. Rihvk on rikkunud aktsiaid pantides ÄS § 315 lg-st 1 ja TsÜS §- st 35 tulenevat kohustust käituda äriühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt. Pandi seadmiseks nõusoleku andmisega rikkusid SLK nõukogu liikmed V. Leedo ja L. Viikmaa TsÜS § 35 sätestatud hoolsuskohustust tegutseda seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täites juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti rikkusid nad ÄS § 316, § 317 lg 1 p 2, § 327 lg 1 ning VÕS § 620 lg 2 sätestatud nõukogu liikme hoolsuskohustust, sest ei järginud 18 SLK varalisi huve. Selle tulemusel kahjustati võlgniku SLK varalist seisundit, mis on käsitatav võlgniku varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena

§ 384lg 1 tähenduses.

Maakohus tuvastas, et süüdistatavad kahjustasid aktsiaid pantides SLK varalisi huve kavatsetusega – eesmärgiga tekitada pankrotimenetluses olukord, kus keegi kolmas V. Leedoga mitteseotud isik, ilmselt ei sooviks osta aktsiaid, mis on panditud OÜ Naive Finants kasuks. Eeltoodu põhjal panditi SLK-e kuuluvad HKV aktsiad nende likviidsuse vähendamise eesmärgil, et kahjustada kohustustevastaselt võlgniku SLK varalisi huve ja seeläbi SLK võlausaldajate huve. Pandi kohaldamisega püüti takistada või raskendada võlausaldajate nõuete tagamiseks aktsiate võõrandamist või SLK pankroti korral takistada aktsiate võõrandamist või teha aktsiate võõrandamine võimalikult raskeks. Pandi seadmisega tehti aktsiate võimalik müük sõltuvaks V. Leedo kontrollitava pandipidaja OÜ Naive Finants tahtest. 7.9.

1. HKV alusetu nõude tunnustamiseks võltsisid JS, T. Rihvk ja G. Kundrats esmalt V. Leedoga kooskõlastatult SLK garantii, et kasutada garantii alusel näiliselt tekkinud garantiikohustust selleks, et esitada SLK vastu võimalikult suur nõue, eesmärgiga kahjustada SLK varalist seisu ja seeläbi SLK võlausaldajate huve. Esmalt otsustati kasutada suurtes võlgades olevat OÜ-d Narva-Line, mille likvideerimise käigus saaks likvideerida parvlaevu omanud endised Holostovi HKV tütarettevõtted, koostada selgelt ülejõukäiv võlanõue ja seejärel ka OÜ Narva-Line lõpetada. Seda ka tehti. Samas võltsiti SLK garantii, tagamaks KHV nõuet OÜ Narva-Line vastu. See garantii oli järgnevalt HKV SLK vastu esitatud hagi aluseks. T. Rihvk võttis ilma SLK nõukogu sellekohase otsuseta hagi õigeks, mistõttu rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis SLK-lt välja võlgnevuse 18 891 010,94 eurot. Sellise käitumisega suurendas T. Rihvk alusetult võlgniku SLK kohustusi HKV ees 18 891 010,94 euro võrra ja vähendas SLK oluliselt maksevõimet, kuna SLK aktivate väärtus ei muutunud ning SLK-l puudusid piisavad likviidsed varad kõigi oma varaliste kohustuste täitmiseks. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärk oligi äriühingu varatuks muutmine. T. Rihvk ei ole tegutsenud võlgniku juhatuse liikmena heas usus ega järginud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest ta ei ole käitunud SLK äriühingu huvides, vaid Holostovi HKV huve silmas pidades, toimides sel viisil SLK seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt. T. Rihvk rikkus TsÜS § 35 sätestatud hoolsuskohustust, mis näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti rikkus ta ÄS § 306 lg-s 2 nimetatud üldist hoolsuskohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kuid kas kohustust teostada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul ja ÄS § 315 lg-s 1 sätestatut kohustust täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. SLK nõukogu liige V. Leedo on kahjustanud kohustustevastaselt võlgniku SLK varalist seisundit tegevusetusega, jättes tahtlikult temalt nõutavad toimingud tegemata. Tegevusetuks jäädes rikkus nõukogu liige V. Leedo TsÜS § 35 sätestatud hoolsuskohustust, mis näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 327 lg-s 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Leedo ei täitnud hoolsuskohustust, sest ta 19 ei teinud toiminguid, milleks ta olid nõukogu liikmena õiguslikult kohustatud. V. Leedo ei kutsunud nõukogu esimehena ÄS § 321 lg 1 alusel kokku nõukogu koosolekut, et otsustada juhatuse liikme tagasikutsumine või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmine. Kohusetundlik ja ettenägelik samas valdkonnas tegutsev nõukogu liige oleks takistanud juhatuse liikmel äriühingule kahjuliku toimingu tegemist. Seega jättis ta teadlikult seadusest ja põhikirjast tulenevad nõukogu liikme kohustused täitmata, kuigi tal oli tegelik võimalus kahjulik toiming ära hoida. Maakohtu hinnanul panid süüdistatavad selle kuriteo toime kavatsetult. Nende keerulise ja mitmeid etappe läbiva tegevuse peamiseks eesmärgiks oli suure varalise nõude esitamine võlgniku SLK vastu, et kahjustada võlgniku varalist seisundit. V. Leedo ja T. Rihvi eesmärgiks oli saada maakohtult HKV kasuks kohtuotsus, mida kasutada SLK pankrotimenetluses PankrS § 103 lg 4 kohase kaitsmiseta tunnustatuks loetava nõudena, et sel viisil kindlustada HKV suurima võlausaldaja roll ja seeläbi saada eeliseid teiste võlausaldajate ees pankrotivara võimaliku jagamise korral. 7.9.
2. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate kohustustevastane käitumine SLK maksevõime olulisel kahjustamisel oli üks jätkuv tegu, mis oli kantud ühest ja samast tahtlusest, mis oli suunatud SLK varalise seisundi kahjustamisele, s.o võlgniku varatuks tegemisele. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Süüdistatavatele T. Rihvkile, V. Leedole ja L. Viikmaale oli teada, et SLK majandustegevus lõpeb hiljemalt oktoobris 2016, selleks ajaks oli SLK välja kujunenud võlgnevus ja oli tõenäoline, et võlausaldajad nõuavad SLK vara arvel nõuete rahuldamist. Võlgniku SLK varalise seisundi kahjustamine, mis seisnes võlgniku ilmajätmises pangakontol olnud rahast ja tütarühingute osadest moodustab terviku järgneva kahe episoodiga, sest ilma eelnimetatud tehinguteta ei oleks olnud süüdistatavatel vaja järgnevaid toiminguid teha. HKV hagi õigeksvõtmine kahjustas SLK varalist seisundit aga niivõrd, et SLK pankroti välja kuulutamine oli võlgniku varalise seisundi ulatusliku kahjustamise tõttu vältimatu. Süüdistatavad T. Rihvk SLK juhatuse liikmena ning nõukogu liikmed V. Leedo ja L. Viikmaa rikkusid võlgniku SLK juhtorgani liikmete kohustusi aktsiatehinguga ja tütarettevõtete osade võõrandamisega vara SLK-st väljaviimisega. Süüdistatavatel polnud algusest peale kavatsust DPR-le, kui suurematele võlausaldajatele, kuid ka väiksematele võlausaldajatele võlgnevuse eest tasuda. Eeltoodud episoodides kirjeldatu on käsitatav ühe jätkuva teona, mis viidi lõpule HKV hagi õigeksvõtmisega. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et tütarettevõtete osade müügi ja pandi seadmise tehingu vahel on olnud pikem periood, sest SLK pankroti kuulutamiseni tuli läbida vaheetappe, mis võtsidki aega. Enne kui HKV esitas pankrotiavalduse, kindlustasid süüdistatavad, et kohe algavas pankrotimenetluses ei oleks võimalik tehinguid tagasi võita, et saada tagasi vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega nii eelkäsitletud aktsiatehing, tütarettevõtete osade võõrandamine, SLK-le kuuluvate 12 HKV aktsiate pantimine ja SLK poolt HKV nõude tunnustamine moodustavad ühe jätkuva teo. Kogu eeltoodud V. Leedo, T. Rihvki ja L. Viikmaa käitumine oli kantud ühtsest tahtlusest, suunatud sama õigushüve vastu, mis võimaldab igat konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. 7.9.
3. Seoses L. Viikmaa kaitsja kriitikaga süüdistusele, mille kohaselt heidetakse L. Viikmaale ja V. Leedole ette nii maksejõuetuse põhjustamist täideviimisena, täideviimisena 20 tegevusetuse vormis kui ka selle kuriteole kaasaaitamisena, märkis maakohus, et kohtupraktika kohaselt neeldub osavõtutegu karistusõiguslikust subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes täideviimisteos. See tähendab, et teo kvalifitseerimisel neelab temale omistatav maksejõuetuse tahtlik põhjustamine kui täideviimistegu samale teole suunatud kaasaaitamisteo, seetõttu ei ole korrektne nende käitumisaktide eraldi kvalifitseerimine. Süüdistuses on õigesti leitud, et V. Leedo ja L. Viikmaa on pannud teo toime nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis, kuid kogumis vastutavad süüdistatavad lõpule viidud põhidelikti eest, sest põhidelikti tuletisena ei ole

§-le 13 osutamine vastutuse alusena enam vajalik, seepärast on otsuse resolutsioonis

§ 384lg 1.

7.10. Seoses garantiidokumendi võltsimisega märkis maakohus, et

§ 344

lg 1 objektiivne koosseis seisneb dokumendi võltsimises, mis peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ehkki õigus

§ 344

mõttes peab olema tegelik, peetakse selle omandamise võimaluse all kõnealuses kuriteokoosseisus silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust.

§-s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. 7.10.

1. SLK garantii alusel on isikul võimalik tõendada õiguslikult olulisi asjaolusid, millest tulenevalt oli HKV-l näiline õigus nõuda SLK-lt kohustuse täitmisena OÜ-le Narva-Line antud laenu tagastamist. Maakohus leidis, et garantiidokumenti vale kuupäeva ja ebaõigete faktiväidete kandmise tõttu (SLK garantiikohustus) on kahjustatud dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. 7.10.
2. Nähtuvalt kohtus uuritud tõenditest on garantiidokumendi enda arvutis koostanud JS. Maakohus jõudis tõendite analüüsi põhjal järeldusele, et T. Rihvki ega G. Kundratsi allkirjad garantiidokumendil ei ole sinna monteeritud, vaid need on originaaldokumendile käsikirjaliselt kandnud süüdistatavad ise. 7.10.
3. Maakohtu hinnangul on kummutatud kaitseversioon, nagu võiks SLK siiski olla garantii OÜ Narva-Line kohustuste tagamiseks olla andnud. Mh ei oleks sellises mahus garantii andmine olnud SLK-le
4. a jõukohane ega ka OÜ Narva-Line kohustuste suurust arvestades vajalik. Asjaolu, et garantiid ei ole olemas olnud kinnitab tõik, et SLK
5. märtsi 2006 garantiist tulenevat tingimuslikku nõuet SLK vastu ei ole kajastatud üheski SLK ega HKV majandusaasta aruandes. Kuigi seoses SLK 2006 majandusaasta audiitorkontrolliga on SLK juhtkond audiitoritele
6. juunil 2007 kinnitanud, et ettevõttel ei ole bilansipäeval muid olulisis kohustusi, võlgu, pante, garantiisid või muid potentsiaalseid kohustusi peale nende, mis on kajastatud raamatupidamise aastaaruandes. Seejuures pidi vaidlusalune garantii SLK raamatupidamises kajastuma, sest kui SLK tagas AS Saare Finants ees võlgniku OÜ NarvaLine sisulise maksejõuetuse olukorras kohustusi, siis pidi tagatise andja raamatupidamise aruande bilansis kajastama eraldi tõenäoliselt realiseeruva kohustusena. Üksnes juhul, kui kohustuse realiseerumise tõenäosus olnuks väiksem kui 50%, ei oleks olnud vajalik eraldist bilansis moodustada, kuid võimalik kohustus tulnuks sel juhul avalikustada. Maakohus osutas, 21 et kaitseversiooni kinnituseks ei ole esitatud AS Saare Finants kontsernikonto lepinguga nr 00-04-150 liitmise päeval
7. märtsil 2006 ega sellele lähedasel ajal SLK nõukogu tehtud otsust nõusoleku andmiseks OÜ Narva-Line võlakohustuste tagamiseks AS Saare Finants ees. Garantii ei esitatud ka tsiviilasjas nr 2-18-14646, kui Pärnu Maakohus nõudis
8. oktoobri 2018 kohtumäärusega garantiikirja ja SLK nõukogu otsuse esitamist. Nõukirjale esitatud vastuse kohaselt anti originaaldokument AS-le Saare Finants üle, kuid seda ei tehtud, kuna väidetavalt polnud see säilinud. Maakohus nõustus prokuröriga, et vastavat nõukogu otsust garantii andmiseks ei ole olemas, sest nähtuvalt SLK dokumentide arhiveerimise korrast tuli nõukogu otsuseid alatiselt säilitada, mistõttu ei võinud nõukogu otsust hävitada. 7.10.
9. Kohtu hinnangul on tõendatud V. Leedo kaasaaitamistegu
10. märtsi 2006 SLK garantiidokumendi võltsimisel. Ta arutas garantii asjaolusid eelnevalt ja kooskõlastas need JSga, andes JSle garantii võltsimiseks nõusoleku. Samuti julgustas ta T. Rihvki ja G. Kundratsit võltsitud garantiid allkirjastama, tugevdades ja kindlustades kaassüüdistatavate teo toimepanemise tahet, mis on käsitatav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. 7.10.
11. Maakohus leidis, et süüdistatavad panid võltsimise ja sellele kaasaaitamise toime kavatsetult, sest garantii võltsimine oli

§ 16lg 2 ls 2 tähenduses eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

1. märtsil 2018 oli süüdistatavatel teada, et JS koostab SLK vastu hagi, seega kujutasid süüdistatavad T. Rihvk ja G. Kundrats ning V. Leedo kaasaaitajana endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on põhjendamatu nõude esitamiseks möödapääsmatult vajalik. 7.
2. V. Leedole ja AS-le Holostovi Kinnisvarahaldus esitatud süüdistust võltsitud
3. märtsi
4. a SLK garantii kasutamises, mille V. Leedo esitas koos hagiavaldusega Pärnu Maakohtule, luges maakohus tõendatuks.

§ 345

lg 1 järgi peab võltsitud dokumendi kasutajal olema eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seejuures on üldjuhul tegemist õiguse näiliku omandamise eesmärgiga. V. Leedo kasutas intellektuaalselt võltsitud dokumenti, kui edastas selleks volitatud isiku ehk G. Kundratsi ja T. Rihvki ning enda kaasaaitamisel koostatud ebaõigeid andmeid sisaldava hagiavalduse koos võltsitud garantiiga Pärnu Maakohtule. V. Leedo tegevuses on

§ 345

lg 1 subjektiivse koosseisu element, milleks on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud SLK garantii maakohtule esitamise eesmärk oli kinnitada HKV näilikku nõudeõigust SLK vastu, sest tegelikult puudus SLK-l garantiikohustus. Hagiavalduses garantiile tugineva nõude esitamisega omandas HKV näilise nõudeõiguse SLK vastu, mis oli ka V. Leedo teo eesmärgiks, seega pani ta kuriteo toime kavatsetusega. Kuna juriidiline isik tegutseb enda esindajast füüsilise isiku kaudu, siis on ka AS Holostovi Kinnisvarahaldus kuriteo toime pannud, kuivõrd V. Leedo esitas võltsitud garantiidokumendi kohtule HKV juhatuse liikmena äriühingu huvides eesmärgiga saavutada HKV kasuks SLK-lt 18 891 010,94 euro väljamõistmine. 7.12. Maakohus käsitles kaitseväidet

§ 384

sätete järgi kvalifitseeritava kuriteo võimalikust aegumisest ja leidis, et kuritegu ei ole aegunud. 22 7.

1. Erinevalt kaitsjate väidetust, pidas maakohus lubatavateks tõenditeks G. Kundratsi e-postist (Gmail) ning T. Rihvki arvutist (lauaarvuti ML, kleebisega 254503) ja meilikontodelt saadud materjale, samuti T. Rihvki mobiilitelefonist saadud tõendeid, leides, et neile mõlemale oli enne läbiotsimisi tutvustatud kahtlustatava õigusi ning seega andsid nad enda meilikontode ning telefoni ja arvuti paroolid välja oma õigustest teadlikuna. Kohus pidas ka G. Kundratsi telefonist Sony pärit materjale lubatavaks tõendiks, leides, et prokurör on ammendavalt selgitanud, kuidas telefonis olevatele materjalidele ligi pääseti. Maakohus ei nõustunud L. Viikmaa kaitsja väitega, nagu oleks JR parooliga kaitstud seadmetest saadud tõendid lubamatud, sest JRle ei selgitatud tema õigust keelduda menetlejatele aktiivse kaasabi osutamisest, märkides, et JR menetlusõiguseid ei ole rikutud, sest ta ei olnud kahtlustatav, süüdistuse etteheite kohaselt on JR kasutatud ära vahendina kuriteo toimepanemiseks. Seega ei aktualiseeru küsimus JR õigusest keelduda aktiivsest kaasabi osutamisest enda süü tõendamiseks. 7.
2. Maakohus pidas lubatavateks tõenditeks ka T. Rihvki elukohas toimunud läbiotsimisel saadud tõendeid, leides, et hoolimata sellest, et T. Rihvk andis vabatahtlikult välja oma arvuti ning märkmikud ja kaustad ei vääranud õigust otsida tema juurest ka muid võimalikke asjassepuutuvaid tõendeid. Kriminaalmenetluse esemeks oleva asja mahukust arvestades oli põhjendatud arvata, et läbiotsitavas kohas võib leida veel tõendina kasutatavaid esemeid ja dokumente. Samuti on maakohtu hinnangul jälgitav kuskohast ja kuidas saadi T. Rihvki märkmik ning see on tõendina lubatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule V. Leedo ja AS Holostovi Kinnisvarahaldus kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna; T. Rihvki kaitsjad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Tanel Kask; Lennart Viikmaa kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff; Grete Kundratsi kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver; ja prokuratuur. Kannatanute OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher, Marika Kütt ja Marko Kairjak esitasid määruskaebuse seoses menetluskulude jaotusega.
4. V. Leedo kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Leedo süüdimõistmise ja karistamise, samuti menetluskulude, tsiviilhagi ja selle tagamiseks seatud vara aresti osas nõupidamissaladuse rikkumise tõttu ning kriminaalasja maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist V. Leedo süüdimõistmise ja karistamise, samuti menetluskulude, tsiviilhagi ja selle tagamiseks seatud vara aresti osas ning V. Leedo õigeksmõistmist või süüdistuses

§ 384

lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning

§ 384

lg 1 – § 13 lg 1 järgi alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kaitsja taotleb OÜ Reyna Trade (pankrotis, edaspidi ka Reyna) V. Leedo vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt selle täies ulatuses rahuldamata jätmist. Samuti taotleb kaitsja tsiviilhagi tagamiseks V. Leedole ja tema abikaasale ühisvarana kuuluva AS Holostovi Kinnisvarahaldus 50 aktsiale seatud aresti 23 tühistamist ning V. Leedole menetluskulude hüvitamist. Kaitsja taotleb täiendavate tõendite kriminaalasja juurde võtmist. 9.

1. Apellandi hinnangul on maakohus kriminaalasja menetlemisel rikkunud kohtunike nõupidamissaladust, sest vaidlustatud otsuse p-s 6.4.
2. on tehtud arvukalt viiteid
3. detsembri
4. a vaatlusprotokolli lisadele, mida ei ole loetletud süüdistusakti tõenditena ega esitatud kohtutoimikusse. Sellest järeldab apellant, et maakohus on tutvunud kriminaaltoimikuga, mis on võistlevas kohtumenetluses ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p-de 5 ja 12 mõttes. 9.
5. Maakohus on juba otsuse alguses võtnud eelduseks, et toimepandu näol on tegemist kuriteoga ning seejärel rajanud kogu ülejäänud otsuse sellise seisukoha kinnitamisele, jättes tähelepanuta kõik süüdistatavaid õigustavad olulisemad asjaolud ja tõendid. Tõendite hindamise käigus on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust nii asjakohaste kui ka lubatavate tõendite kogumata ja arvestamata jätmisega ning lubamatutele tõenditele tuginemisega. Sedasi on maakohus hinnanud ja arvestanud tõendeid üksnes valikuliselt ega ole neid hinnanud kogumis. Mitmed kaitseväited on maakohus jätnud ilma mistahes selgituseta käsitlemata. Lisaks on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata kaitsjate taotluse uue ekspertiisi määramiseks ning on süüdimõistva kohtuotsuse rajanud valdavalt registreeritud eraeksperdi oluliste puudustega koostatud ekspertiisile. Prokuratuuri esitatud ekspertiisi on maakohus hinnanud kriitikavabalt, korrates lahendis ekspertiisis kajastatud järeldusi ilma tuvastamata vastavate järelduste aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Sellega on kriminaalasjas tõe tuvastamine olnud lubamatult delegeeritud registreeritud eraeksperdile. 9.
6. Kaitsja leiab, et asja arutamiseks vajaliku ja lubatava ekspertiisi määramata jätmine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist see, et maakohus on jätnud mitmele olulisele kaitseväitele üldse reageerimata, sh käsitlemata väited seoses tõendite lubatavusega. 9.
7. Materiaalõiguslikult on maakohus ebaõigesti ja ka süüdistusakti piiridest väljuvalt mõistnud V. Leedo süüdi jätkuvas kuriteos. Seejuures ei ole arvesse võetud tõenditest nähtuvat
8. aasta,
9. aasta ja
10. aasta tegelikku olukorda terviklikus plaanis ning sellest lähtuvaid ärilisi valikuvõimalusi. Hinnates tõendikogumit tervikuna on selgelt eristatavad sündmused enne ja pärast
11. aastat. SLK peamine tegevus
12. aastal seisnes soovis leida lahendus küllaltki järsult lõppenud senisele äritegevusele ja sellega kaasnevatele raskustele. Sellest soovist oli kantud otsus investeerida SLK pangakontol seisnev summa aktsiate kaudu HKV tegevusse, eesmärgiga vältida raha asjatult olemist pangakontol. Samuti tuli tulenevalt parvlaevadega seonduva lepingu lõppemisest panna parvlaevad eraldi ettevõtete alla äririskide hajutamiseks, mis ei olnud varasemalt vajalik. Vastupidiselt tõendikogumi kui terviku hindamisega, on maakohus võtnud
13. a sündmuste tuvastamisel V. Leedo ütlusi arvesse valikuliselt ilma põhjendamata, miks need olulises ulatuses arvestamata jäävad ning jätta maksimaalselt petliku mulje, justkui olnuks V. Leedo eesmärgiks tekitada kahju DPR-le, jätta tasumata lepinguga ette nähtud prahitasud ja teha SLK lepingu lõppemisel maksejõetuks. Kui V. Leedo eesmärk oleks olnud jätta kohustused võlausaldajate ees täitmata ja muuta SLK 24 maksejõuetuks, ei oleks mingeid uusi ärisuundasid isegi proovitud alustada. Kui V. Leedo eesmärk oleks olnud muuta SLK maksejõuetuks, siis poleks tal üldse olnud tarvis sõlmida
14. a augustis kokkuleppeid RT ja OMga. Jätkuna allkirjastati
15. a Release Agreement, mis vabastas SLK ja DPR vastastikustest nõuetest. Mõne aja möödudes pärast
16. märtsi
17. a lepingu allkirjastamist andis DPR-i tegevust juhtiv OM V. Leedole mõista, et soovib siiski veel raha ning kui ta enda nõudmisi ei saa, siis hakkab V. Leedot hagema. Kirjeldatud OM käitumisest tingituna mõistis V. Leedo, et OM hakkab igal võimalusel takistama SLK majandustegevuse jätkamist ning soovib muuta selle täielikult maksejõuetuks. See oleks tähendanud, et SLK igasugune majandustegevus oleks lõppenud. Kantuna soovist leida võimalused SLK äritegevuse jätkamiseks pöörduti
18. aasta teises pooles õigusnõustaja JS poole, kes pärast olukorra analüüsimist andis juriidilist nõu, mille kohaselt oli mõistlik SLKle kuuluvad HKV aktsiad pantida ning esitada HKV nõue SLK vastu. Kõiki neid asjaolusid on maakohus eiranud. Seega alates
19. a toimunud tegevus oli suunatud sellele, et päästa SLKd olukorras, kus endised äripartnerid soovisid tekitada SLK pankroti põhjendamatuid ja alusetuid meetmeid kasutades. 9.
20. V. Leedo tegutsemiskohustuse alus on lubamatult tuletatud abstraktsest ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest. Tegutsemiskohustuse selline tuletamine on vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Samuti on maakohus ebaõigesti sisustanud

§ 384lg-s 2 sätestatud karistatavuseeldust.

9.

1. Maakohtu otsus ei ole jälgitav ja selles sisalduvad põhjendused ei moodusta sidusat, loogiliselt jälgitavat tervikut. 9.
2. Maakohus on tõenditena kasutanud hulka selliseid elektroonilistelt andmekandjatelt saadud tõendeid, mis on saadud isikute põhiõiguste rikkumise teel. Nii nt on maakohus põhjendamatult jätnud igasuguse tähelepanuta, et G. Kundratsile, T. Rihvkile ega ka JRle ei ole selgitatud, et lisaks õigusele keelduda ütluste andmisest, ei pea nad menetlusele aktiivset kaasabi osutama, mistõttu on nende telefonidest ja arvutitest, sh meilikontodelt saadud tõendeid ebaseaduslikult. Otsuses ei ole maakohus pööranud vähematki tähelepanu ka andmekandjatesse sisenemise proportsionaalsusele. 9.
3. Maakohus on lubamatult tuginenud sideettevõtjalt saadud andmetele. Vastuväide selliste andmete lubatavusele esitati 17.04.2023 istungil, mil maakohus selgitas, et seisukoht tõendite lubatavusele esitatakse kohtuotsuses. Selliseid selgitusi Pärnu Maakohtu otsus ei sisalda, mida tuleb hinnata kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 9.
4. Maakohus esitab korduvalt deklaratiivseid väiteid, et asjas „on leidnud tõendamist“, kuid üldjuhul ei nähtu, milliste tõendite najal ja millises kohtuotsuse punktis see asjaolu tõendamist on leidnud. Läbivalt on tehtud ekslikke üldistavaid järeldusi lünklike ja ebapiisavate andmete pinnalt. Samuti on eksitud sündmuste ajalises järjestuses ning omistatud süüdistatavatele teadmisi, mida neil ex ante ei saanud olla. 25 9.
5. Maakohus on mõistnud V. Leedo süüdi

§ 384

lg-s 1 sätestatud kahe süüteokoosseisu järgi ehk nii maksevõime olulise vähenemise kui ka maksejõuetuse põhjustamises. Sellega on maakohus lubamatult väljunud süüdistusakti piiridest, sest V. Leedole ei ole süüdistuse kohaselt ette heidetud maksejõuetuse põhjustamist e

§ 384lg 1 teist kooseisualternatiivi.

Sellise hüpoteesi on prokuratuur püstitanud alles kaitsekõnede peale esitatud repliigis. See kujutab endast kaitseõiguse rikkumist. 9.

1. Aktsiate omandamise ja tütarettevõtete müügitehingu osas etteheidetavad teod on aegunud. Kuna maakohus on süüdistusakti piiridest väljuvalt ja ebaõigesti leidnud, et V. Leedole etteheidetavad teod on pandud toime jätkuvuse vormis, siis on maakohus ebaõigesti jätnud V. Leedo suhtes kriminaalmenetluse lõpetamata
2. aasta aktsiatehingut ja tütarettevõtete müüki puudutavas osas. 9.
3. Kriminaalmenetluses läbiviidud AJ ekspertiis ning MN ja AN arvamus ei ole lubatavad ega usaldusväärsed tõendid. AJ ei olnud teadlik kõikidest talle kui kriminaalmenetluseks vajaliku ekspertiisi läbiviijale kehtivatest kohustustest ja õigustest ning mh sellest tulenevalt on ta andnud mittetäieliku ja ebaobjektiivse hinnangu. Nimelt ei ole eksperdile enne ekspertiisi koostamist tutvustatud ja selgitatud ka kõiki tema KrMS §-st 98 ja ka KrMS § 107 lg-st 4 tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti pole ekspert andnud allkirja selle kohta, et talle on ekspertiisi määramise seisuga vastavaid õigusi ja kohustusi tutvustatud ning ta saab nendest aru. AJ on tunnistanud, et tal puudus ekspertiisi korrektseks läbiviimiseks piisav materjal ning ta ei saanud viia ekspertiisi läbi meetodil, mida mitte kunagi ei jäeta kasutamata. Vaatamata väljatoodule ei ole AJ kasutanud enda kui eksperdi KrMS § 98 lg 1 pdest 1 ja 4 tulenevaid õigusi taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist või alternatiivselt keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane. Prokuratuur ja uurijad ei esitanud AJle SLK majandustegevuse terviklikuks ja objektiivseks hindamiseks hädavajalikke materjale. Kaitsja sellekohasele argumendile maakohus ei vastanud. Eksperdile ei antud andmeid SLK 75 miljoni euro suuruse garantii andmisest.
4. a, garanteerimaks DPR-i kohustusi Saksamaa äriühingute ees. Samuti ei olnud eksperdil materjale HKV rahavoogude kohta. Uue ekspertiisi koostamise vajadus oli ja on ilmselge, sest ka ekspert AJ ise on ekspertiisiakti lk-l 13, p-s 1.4 kinnitanud, et aktsiate hindamiseks on vaja viia läbi uus ekspertiis. Kaitsjad esitasid juba 24.05.2024 taotluse uue ekspertiisi määramiseks tulenevalt AJ ekspertiisi puudustest ega jätnud seda teemat üllatuslikult kaitsekõnesse. Seda taotlust kohus ei rahuldanud. AJ ekspertiisiaktis puuduvad põhjendused tema hinnangute ja sellistele järeldustele jõudmise kohta. AJle on esitatud ekspertiisi käigus küsimusi, mille esitamine on KrMS § 106 lg-st 4 tulenevalt keelatud. Maakohus eiras täielikult vastavat kaitseväidet ning tugines ka kohtuotsuses keelatud küsimustele antud vastustele. AJ on ekspertiisi tehes ületanud eksperdi pädevust ning asunud andma hinnanguid tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude üle. Nii on ta andnud vastuse küsimusele, kas SLK ülekursiga 12 HKV aktsia omandamine vähendas oluliselt SLK kui võlgniku maksevõimet. Samuti on ekspert vastanud lubamatule küsimusele kas SLK ja OÜ Aquatal (ostja) vahel müügilepingute sõlmimine OÜ St. Ola Maritime, OÜ Regula Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime 100% osakapitali võõrandamiseks nimiväärtusega, st. kokku hinnaga 10 000 eurot, on vähendanud oluliselt SLK maksevõimet? AJ eksperthinnang 26 on läbivalt hinnanguline. Samuti on ta ekspertiisis asunud hindama tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti. Kuigi ekspertiisimääruse küsimuse nr 6 kohaselt seati eksperdile ülesandeks tuvastada, kas aktsiate pantimisest tulenevat mõju aktsiate väärtusele on võimalik rahaliselt hinnata, pole AJ sellele küsimusele vastanud mistahes selgitusega. Eelnevaid puudusi ei korva ka menetluses asjatundjatena ülekuulatud MN ja AN, kes on DPR-i tellimuse alusel koostanud 06.01.2020 hinnangu SLK aktsiate väärtusele. MN ja AA 06.01.2020 hinnang on erapoolik ning on koostatud DPR-i pankrotihaldurite huvides. 9.13.

§ 384

lg 2 kohaselt on võimalik isikut

§ 384

lg-s 1 sätestatud teo eest võtta vastutusele üksnes juhul, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isiku võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kui pärast pankroti väljakuulutamist selgub, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 159 alusel pankroti aluse äralangemise tõttu, siis võib tagantjärele langeda ära ka alus isiku karistamiseks

§ 384järgi.

Arutataval juhul SLK ei ole faktiliselt maksejõuetu ning DPR-i nõuded SLK vastu on alusetud või neid pahatahtlikult üleval hoitud. Kaitsja taotles maakohtus KrMS § 297 alusel, et kohus võtaks tõendina vastu SLK pankrotihaldur T. Saarma

1. mai
2. a kirja SLK pankrotikohtunikule, millest nähtub, et liigutakse panktoimenetluse lõpetamise poole. Maakohus, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, seda taotlust ei rahuldanud, mistõttu palub kaitsja selle tõendi vastu võtta ringkonnakohtul. SLK pankrotihaldurid on
3. märtsil 2025 esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 159 lg 1 alusel. Seetõttu taotleb kaitsja tõenditena SLK pankrotihaldurite
4. märtsi
5. a taotluse ja
6. märtsi
7. a täiendavate seisukohtade vastuvõtmist. 9.
8. Kaitsja hinnangul ei kujuta tehing, mille raames omandas SLK ülekursiga 12 HKV aktsiat,

§ 384lg-s 1 sätestatud kuritegu.

Nimelt ei olnud V. Leedo teadlik, et aktsiate eest tasuti liiga palju ning ta ei olnud teadlik, et vandeaudiitori koostatud hinnang HKV aktsiate väärtuse kohta oli ebaõige. Ta ei pidanudki seda teadma, vaid võis usalduspõhimõttest tulenevalt tugineda audiitorhinnangule. Samuti pole maakohus välja toonud põhjust, miks ei oleks V. Leedo võinud vandeaudiitori hinnangule tugineda. Audiitor ei arvutanud välja tehingu jaoks SLK-le sobiliku hinda, vaid andis objektiivse hinnangu HKV aktsiate väärtusele. Tehingu hinna arvutas välja hoopis SLK-le õigusnõu andnud advokaadibüroo advokaat, kuid sellekohast tõendit ei ole maakohus analüüsinud ega arvestanud. Maakohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu ka sellele, et mitmed e-kirjad, millele kohus aktsiatehingu hindamisel tugines, pole adresseeritud V. Leedole ning puuduvad viited sellele, et ta olnuks nende kirjade sisust teadlik. G. Kundratsi kirjavahetuses L. Viikmaaga ei juhita tähelepanu aga mitte audiitorhinnangule, vaid küsimusele, kas SLK saab tasaarvestuse kaudu HKV aktsiaid omandada ja kas selline tehingu meetod on korrektne. Maakohus on selles süüdistuse punktis olnud tõendite uurimisel ühekülgne ning eiranud tõendite kogumis hindamise nõuet. Kokkuvõttes osutab kaitsja, et maakohus ei võtnud kogumis arvesse, et

§ 384lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist ette heita.

Sellest tulenevalt ei saa V. Leedot käsitada T. Rihvki teole kaasaaitajana. 9.17. Tütarühingute müük ei täida

§ 384

lg 1 kuriteokoosseisu, sest SLK ei võõrandanud tütarühinguid tegelikust madalama hinnaga. Kaitsja arvates on maakohus vastuoluliselt asunud seisukohale, et 4.-6.07.2106 võisid süüdistatavad võõrandada laevad tütarühingutele ühe hinnaga, kuid võõrandamistehingule järgneval päeval pidid nad arvestama, et laevade väärtus on oluliselt suurem. Tegelikult võõrandasid süüdistatavad tütarühingud lähtudes samadest laevade hindadest, millega laevad eelnevalt tütarühingutele olid võõrandatud. V. Leedo ei teadnud, et Regula Maritime OÜ väärtus on suurem kui 10 000 eurot, sest parvlaeva Regula väärtus on 4 000 000 eurot, millega see hiljem võõrandati TS Laevad OÜ-le. Nimelt tasus TS Laevad OÜ Regula eest oluliselt üle turuhinna, kuid varasematel tehingutel lähtuti põhjendatult Regula turuhinnast. Ka laevade St Ola ning Harilaid ja Kõrgelaid puhul pole tõendeid, millest nähtuks, et V. Leedo pidanuks arvestama nende laevade väärtust suuremana kui hind, millega need olid võõrandatud tütarühingutele. Kaitsja hinnangul oli laevade igaühe eraldi tütarettevõttele võõrandamine igati põhjendatud ja laevandusäris tavapärane riske hajutav tehing olukorras, kus senine stabiilne ärisuund oli lõppenud. Seega V. Leedo ainuomanikuna ja T. Rihvk tegevjuhina täitsid hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest laevad võõrandati kohase vastusoorituse eest ja tegemist oli tehingutega, mis vähendasid SLK äririske. Maakohus ei osuta mingitele tõenditele, millest nähtuvalt pidanuks V. Leedo võimalikuks, et tütarettevõtete osaluse müügitehing põhjustab SLK maksevõime olulise vähenemise. 9.18. Järgnevalt leiab kaitsja, et ka aktsiatele pandi seadmine ei kujuta endast

§ 384lg-s 1 sätestatud kuritegu.

Kaitsja leiab, et V. Leedo süüdimõistmisel on maakohus kriitikavabalt võtnud arvesse AJ väidet justkui oleks SLK aktsiad pantimise tõttu väärtuslikult vähenenud, sest nende müük on tehtud sõltuvaks pandipidaja OÜ Naive Finants tahtest ja nõusolekust. Kuna pandipidajal puudus nõue, siis ei olnud tal ka mistahes õigusi mõjutada aktsiate müümist ning seetõttu ei saanud aktsiate pantimine SLK varalist seisundit ka 28 kahjustada. Samuti ei saa süüdistusaktist ega maakohtu otsusest välja lugeda, millises konkreetses rahalises ulatuses SLK-le kuuluvate HKV aktsiate väärtus ning SLK maksevõime pantimise tõttu vähenes. kuigi 29.08.2019 ekspertiisimääruse küsimuse nr 6 kohaselt seati eksperdile ülesandeks tuvastada, kas aktsiate pantimisest tulenevat mõju aktsiate väärtusele on võimalik rahaliselt hinnata, pole AJ sellele küsimusele vastanud. AJ on seega enda arvamuses väitnud, et aktsiate pantimine vähendas nende väärtust, kuid pole suutnud vastata küsimusele, millises rahalises ulatuses on väidetav vähenemine toimunud. Maakohus ei ole enda otsuses sisustanud sedagi, kuidas aktsiate pantimine eraldiseisvalt oleks mõistetav SLK maksevõimet oluliselt vähendava teona

§ 384lg 1 koosseisupärase tagajärje mõttes.

9.19.

§ 384

lg-s 1 sätestatud kuriteona ei saa käsitada SLK garantiikohustusest tuleneva nõude esitamist. JS ei töödanud välja kuriteoplaani SLK maksevõime või võlausaldajate kahjustamiseks, vaid andis asjaosalistele juriidilist nõu seonduvalt endise äripartneri OM pahatahtliku ja alusetu tegevusega. OM tegevused olid suunatud SLK pankroti põhjustamisele. kantuna nii SLK kui ka HKV varalistest huvidest, edastas JS 25.08.2017 ekirja Lennart Viikmaale esialgsete nõuannetega, kuidas kujunenud olukorras SLK pahatahtlikult käituva äripartneri eest päästa. Ühelgi juhul ei ole põhjendatud JS e-kirju ja tegevust mõista sellisena, et eeltoodu eesmärgi täitmiseks tekitati HKV poolt SLK vastu alusetult suured nõuded. JS kohtueelsetest ütlustest nähtub läbivalt, et igal nõudel oli olemas oma alus ning jooksvalt tegeleti kogunõude summa väljaselgitamisega. Nimelt selgitas JS kohtueelselt, et HKV-l oli SLK vastu piisavalt nõudeid, et ise vajadusel SLK pankrotimenetlus algatada. JS on kinnitanud, et kuna pankrotimenetluse tarbeks oli vaja nõudeid SLK vastu, siis tuli kõik nõuded üles leida. Tehingust, millest tulenevalt tagas OÜ Narva-Line võlgnevust SLK garantii, sai JS teada 06.03.

1. Kuidagi ei osuta JS ütlused seega sellele, et oleks tekitatud HVK poolt SLK vastu alusetuid nõudeid. JS, kelle ütlusi on maakohus pidanud usaldusväärseks ja lubatavaks tõendiks, on ise vastupidiselt kinnitanud, et tema kogus olemasolevad nõuded kokku ja arvutas välja lõppsummad. Mitte ükski asjas kogutud tõend ei võimalda osutada järeldusele, et JS tekitas nõudeid SLK vastu. Kaitsja märgib, et SLK oli
2. a OÜ-le Narva Line vaidlusaluse garantii andnud, see oli talle jõukohane ja majanduslikult otstarbekas toiming. Garantii olemasolu ei välista isegi asjaolu, et garantiikohustuse kajastamata jätmisega majandusaasta aruannetes rikuti raamatupidamisreegleid. Ka nõukogu otsuse puudumine ei osuta SLK garantiikohustuse puudumisele sama omaniku ja sisuliselt sama juhtkonna tingimustes. Maakohtu järeldused SLK garantiikohustuse puudumisele seisnevad niisiis väidetes, et garantii andmine ei olnud majanduslikult põhjendatud, garantiikirja ei leitud läbiotsimisel, sellest ei teadnud kohtus ütlusi andnud tunnistajad, seda ei kajastatud majandusaasta aruannetes ning selle kohta ei ole säilinud nõukogu otsust. Ükski nendest asjaoludest ei oma tegelikult aga vähimatki tähtsust garantiikohustus olemasolu seisukohalt. Kui garantiikohustust ei fikseeritud kirjalikult või ei olnud see dokumentaalselt enam kui 10 aastat hiljem säilinud (ning selline säilitamiskohustus ka puudub), siis ei saanudki seda hiljem leida. Samuti piisas SLK garantiikohustuse olemasoluks ka üksnes V. Leedo, T. Rihvki ja G. Kundratsi teadmisest ja tegutsemisest ning sellises olukorras ei saagi ükski teine isik anda garantiikohustuse olemasolu kohtus tunnistusi. Ka võimalikud puudused majandusaasta aruannete koostamisel või nõukogu otsuste 29 vormistamata jätmine ei võimalda järeldada, et SLK pole andnud HKV õiguseellasele
3. aastal garantiid. 9.
4. Kaitsja märgib, et V. Leedo ei ole SLK garantiikirja võltsimisele kaasa aidanud ega võltsitud garantiikirja kasutanud, sest dokumenti kantud andmed olid õiged. maakohus on põhjendamatult välistanud võimaluse, et garantiikirja dokumendi oli koostanud JS tagantjärgi teadmises SLK garantiikohustuse olemasolust, st JS ja süüdistatavate teadmise kohaselt ei tegelenud ta ebaõigete andmetega dokumendi koostamisega. Ka suuline lubadus on piisav võlaõigusseaduse mõistes garantii andmiseks ning selle tagantjärgi kirjalikult vormistamine ei kujuta endast võltsimist. Lisaks pole loogiline, et kui kaotatakse ära mingi vajalik dokument, siis selle uuesti koostamine oleks karistatav või sisaldaks mingit ebaõigussisu. Lisaks eeltoodule on maakohus vastuolus KrMS § 15 lg-tega 1 ja 3 rajanud V. Leedo süüdimõistmise JS ütlustele, keda süüdistatav ja tema kaitsja ei ole saanud küsitleda, sest JS keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. SLK garantiikirja ei ole V. Leedo allkirjastanud ega kohtule esitanud, vaid ta on allkirjastanud üksnes hagiavalduse. Maakohus on aga vastuolus tõendikogumiga väitnud justkui oleks V. Leedo edastanud SLK garantiikirja kohtule. 9.
5. Maakohus jättis täielikult adresseerimata ka selle kaitseväite, et V. Leedo süüdimõistmine dokumendi võltsimises ning võltsitud dokumendi kasutamises on vastuolus määratletuse põhimõttega. Nimelt osutas kaitsja kaitsekõnes sellele, et isegi juhul, kui JS koostatud dokumendi näol oleks olnud ebaõigeid andmeid sisaldava dokumentiga, ei ole see karistatav.

§ 344

vastuolu määratletuse põhimõttega ilmneb juba ainuüksi võltsimise termini abstraktsuse tõttu. Intellektuaalne võltsimine on kirjalik valetamine. Olukordades, kus valetamine karistust väärib, on see niikuinii erinormidega karistatavaks kuulutatud. 9.22. Ka karistuse mõistmisel on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust leides justkui V. Leedo käitumises oleks esinenud

§ 58p 1 mõistes omakasu motiiv.

Süüdistusaktis V. Leedole sellist etteheidet ei ole esitatud ning süüdistatavat ja tema kaitsjat ei ole selle osas enne ära kuulatud. Maakohtu järeldused karistuse määramisel ei tugine tõenditele ega ole vastavuses tegelike asjaoludega. 9.23. Seoses konfiskeerimisega märkis kaitsja, et selleks puudub alus. Alternatiivselt on ta aga seisukohal, et rakendatud konfiskeerimise ulatus oli süüteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Kolmandaks leiab ta, et

§ 83

1 lg 3 lause 2 esimene alternatiiv jäeti kriminaalmenetlusõigust rikkuvalt rakendamata olukorras, kus kohtul puudus kaalutlusõigus. Konfiskeerimist käsitlevates otsuse punktides pole kaitsja viidatud tõendeid ja argumente kohtuotsuses analüüsitud ning sellega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ja valesti kohaldatud

§ 831lg 2 p-i 1 ja §-i 84.

Kaitsja alternatiivne positsioon on, et kui V. Leedo oleks süüdi mõistetud esimeses episoodis – SLK-le HKV aktsiate ost, kaasaaitamine HKV ainuaktsionärina ning täideviimine tegevusetusega SLK nõukogu liikmena – siis oleks kohus pidanud

§ 831

lg 3 lause 1 tõttu jätma konfiskeerimise osaliselt või täielikult kohaldamata, sest V. Leedo tegevuses ei esine soovi süüdistusaktis kirjeldatud õigushüvede kahjustamiseks. Ta püüdis oma äriühinguid ehk vara kaitsta tema tajutud õigusliku rünnaku 30 eest. Sellise tegevuse tulemina pole ükski isik kahju kannatanud ning kõigile võlausaldajatele, v.a OM kontrolli all olev Reyna, on nende nõuded tasutud. 9.24. Kaitsja hinnangul tuleb Reyna tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kui V. Leedo süüditunnistamine siiski jõusse jääb, tuleks tsiviilhagi jätta rahuldamata, sest Reynale ei saa mingil juhul olla kahju tekkinud. Kui jõustub Harju Maakohtu otsus, millega jäeti tunnustamata Reyna nõue SLK vastu, siis ei ole Reynal õigust väljamaksele SLK vara arvelt. Kui aga Reyna nõue peaks tunnustamist leida, siis selleks puhuks on HKV nõudele vastava summa hoiustanud Tallinna notar Tea Türnpuu notarikontol. Tsiviilhagiga seoses leiab kaitsja, et maakohus on tsiviilhagi rahuldamisel hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõigust. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et (

1. i)puudub õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 tähenduses; (
2. ii)puudub põhjuslik seos etteheidetavate tegude ja väidetava kahju vahel; (iii) Reynale ei ole kahju tekkinud, kuna Reyna nõue, kui see üldse kohtulikult kinnitust leiab, ei jää ühelgi juhul SLK pankrotimenetluses rahuldamata; ning (
3. iv)viivise nõudmine prahitasudelt sissenõutavaks muutunud viiviselt ei ole lubatav. 9.25. 8. augustil 2025 esitas kaitsja taotluse V. Leedol apellatsioonimenetluses, samuti seoses kannatanute määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. 10. AS Holostovi Kinnisvara kaitsjana taotleb vandeadvokaat E. Muna maakohtu otsuse tühistamist nõupidamissaladuse rikkumise tõttu AS Holostovi Kinnisvarahaldus süüdimõistmises ja karistamises

§ 345

lg 1 järgi, samuti menetluskulusid ja konfiskeerimist puudutavate otsustuste osas ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist HKV süüdimõistmises ja karistamises

§ 345

lg 1 järgi, samuti menetluskulusid ja konfiskeerimist puudutavate otsustuste osas, samuti tühistada ning kustutada kinnistusraamatus konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid ning mõista Eesti Vabariigilt HKV kasuks välja menetluskulud. 10.1. Apellant esitab samasisulised argumendid V. Leedo apellatsiooniga puutuvalt nõupidamissaladuse rikkumisse ning teistesse kriminaalmenetlusõiguse olulistesse rikkumistesse maakohtus, samuti puutuvalt tõendite ühekülgsesse ja puudulikku hindamisse. Samuti väljendab ta V. Leedo kaitsja apellatsioonis märgituga samasisuliselt enda arusaama alljärgnevas: 1) SLK garantiikirja ei ole võltsitud 2) SLK garantiikirja kohtule esitamine ei ole käsitatav võltsitud dokumendi kasutamisena 3) kriminaalmenetluses läbi viidud AJ ekspertiis ei ole lubatav ega usaldusväärne tõend; 4) konfiskeerimiseks puudub alus. Alternatiivselt on kaitsja aga seisukohal, et rakendatud konfiskeerimise ulatus oli süüteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Kolmandaks leiab ta, et

§ 831

lg 3 lause 2 esimene alternatiiv jäeti kriminaalmenetlusõigust rikkuvalt rakendamata olukorras, kus kohtul puudus kaalutlusõigus. 10.

2. augustil 2025 esitas kaitsja taotluse HKV-l apellatsioonimenetluses, samuti seoses kannatanute määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. 31
3. T. Rihvki kaitsjad taotlevad nõupidamistoa saladuse rikkumise tõttu maakohtu otsuse tühistamist T. Rihvki puudutavas osas ja kriminaalasja samale kohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotlevad nad maakohtu otsuse tühistamist T. Rihvki süüditunnistamises ja karistamises

§ 384

lg 1 ja § 344 lg 1 järgi nina tema õigeksmõistmist neis kuritegudes; samuti tema menetluskulusid, tsiviilhagi ja selle tagamiseks seatud võõrandamise keelumärget puudutavas osas. Kaitsjad taotlevad kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu süüdistuses

§ 384lg 1 järgi (aktsiatehing ja SLK tütarettevõtete müük).

Veel taotlevad nad Reyna tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt tsiviilhagi rahuldamata jätmist ning tsiviilhagi tagamiseks tehtud keelumärgete kustutamist. Lisaks taotlevad kaitsjad T. Rihvkile menetluskulude hüvitamist. 11.1. Apellandid esitavad samasisulised argumendid V. Leedo apellatsiooniga puutuvalt nõupidamissaladuse rikkumisse ning teistesse kriminaalmenetlusõiguse olulistesse rikkumistesse maakohtus, samuti puutuvalt tõendite ühekülgsesse ja puudulikku hindamisse. Samuti väljendavad nad V. Leedo kaitsja apellatsioonis märgituga samasisuliselt enda arusaama alljärgnevas: 1) T. Rihvkile ei ole süüdistuses ette heidetud

§ 384lg-s 1 sätestatud teist teoalternatiivi (s.o maksejõuetuse põhjustamist); 2) T.

Rihvkile etteheidetavad teod ei ole käsitatavad ühe jätkuva teona; 3) aktsiate omandamise ja tütarettevõtete müügitehingu osas etteheidetavad teod on aegunud; 4) kriminaalmenetluses läbiviidud AJ ekspertiis ning MNi ja AA arvamus ei ole lubatavad ega usaldusväärsed tõendid; 5) SLK ei ole faktiliselt maksejõuetu; 6) aktsiate omandamise tehing ei täida

§ 384

lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisu; 7) SLK tütarettevõtete müügitehing ei kujuta endast

§ 384

lg-s 1 sätestatud kuritegu; 8) aktsiatele pandi seadmine ei kujuta endast

§ 384

lg-s 1 sätestatud kuritegu; 9) SLK garantiikohustusest tuleneva nõude esitamisega ei pandud toime

§ 384

lg-s 1 sätestatud kuritegu; 10) SLK garantiikirja ei ole

§ 344lg 1 mõistes võltsitud; 11) T.

Rihvki vastu esitatud tsiviilhagi on alusetu, sest puudub õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 tähenduses; puudub põhjuslik seos etteheidetavate tegude ja väidetava kahju vahel; Reynale ei ole kahju tekkinud, kuna Reyna nõue ei jää mingil juhul SLK pankrotimenetluses rahuldamata; ning viivise nõudmine prahitasudelt sissenõutavaks muutunud viiviselt ei ole õiguslikult võimalik. 11.2.1. Täiendavalt on apellandid T. Rihvki aktsiate omandamise episoodis

§ 384lg 1 järgi süüditunnistamise kohta märkinud, et maakohus on T.

Rihvki süüdi tunnistanud põhjusel, et ta on tegutsenud aktsiatehingut tehes ilma nõukogu nõusolekuta. Pelk tegutsemine ilma nõukogu nõusolekuta

§ 384

lg 1 koosseisu aga ei täida, sest koosseisu täitmiseks peab esinema ka teadmine tehingu kahjulikust mõjust äriühingu varale ning selle võimalikuks pidamine, et tehing vähendab oluliselt SLK maksevõimet. Kumbagi nendest asjaoludest ei ole maakohus faktiliselt tuvastanud, vaid on vastupidiselt tõendipõhiselt korrektselt kinnitanud, et T. Rihvk aktsiatehingu asjaolusid ei teadnud. Seejuures on maakohus asjaolude mitteteadmist 32 võtnud õigustava asjaoluna arvesse kõikide teiste SLK juhatuse liikmete puhul, kuid mitte T. Rihvki puhul. 11.2.

1. Kaitsjate hinnangul pelgalt asjaolu, kas ja millisel määral teadis T. Rihvk SLK majanduslikust seisust, ei tähenda, et ta pidas aktsiatehingu puhul võimalikuks SLK maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse põhjustamist. SLK pankrot kuulutati välja alles kaks ja pool aastat pärast aktsiatehingu toimumist. Isegi kui T. Rihvk oleks pidanud võimalikuks, et aktsiatehinguga kahjustatakse SLK varalist seisundit, ei saanud see olla tema teadmiste kohaselt SLK maksevõimet oluliselt mõjutav tehing või SLK maksejõuetuse põhjus. Apellandid juhivad tähelepanu sellele, et maakohus ei arvestanud, et pärast aktsiatehingu sooritamist sõlmis SLK DPR-ga Release Agreement’id, mis olid ilmselgelt kantud eesmärgist jätkata SLK majandustegevust. Kui aktsiatehingu sooritamise eesmärk olnuks SLK maksejõuetuse põhjustamine või oleks seda sellise tegevusega võimalikuks peetud, ei oleks olnud tarvidust selliseid kokkuleppeid sõlmida. Samuti ei olnud aktsiatehing kaitsjate arvates objektiivselt SLK maksejõuetuse väljakujunemise põhjus ega mõjutanud võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. 11.
2. Seonduvalt T. Rihvkile aktsiate pantimise episoodis tehtud etteheitega märgivad apellandid, et ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei võimalda osutada järeldusele justkui oleks T. Rihvk olnud teadlik aktsiate pantimisega seonduvatest asjaoludest. Tema oli aktsiate pantimise osas pelgalt formaalses rollis n-ö allkirjastajana. Aktsiate pantimiseks oli olemas nõukogu luba, mistõttu tegutses T. Rihvk pädeva organi otsuse alusel, mille õiguspärasuses tal polnud põhjust kahelda. Maakohus on paljasõnaliselt väitnud justkui T. Rihvk oleks olnud teadlik aktsiate pantimise kahjulikust mõjust SLK varalisele seisundile. 11.
3. Seoses T. Rihvkile SLK garantiikirja võltsimises esitatud süüdistusega märkisid T. Rihvki kaitsjad täiendavalt V. Leedo kaitsja apellatsiooniga kokkulangevate argumentidega veel seda, et maakohtu hinnangul ei ole leidnud kinnitust, nagu oleks JS monteerinud garantiikirjale T. Rihvki ja G. Kundratsi allkirjad. Põhjendustest nähtuvalt on kohus võtnud eelduseks justkui kaitsja peaks lükkama ümber süüdistuse hüpoteesi, et T. Rihvk on garantiikirjale lisanud enda allkirja. Samas lükkab just prokuratuuri esitatud käekirjaekspertiis selle võimaluse ümber, sest ekspertiisiaktist tulenevalt ei ole võimalik teha järeldusii, kas T. Rihvk on dokumendi allkirjastanud või mitte. Kokkuvõttes puuduvad tõendid, mille põhjal saaks T. Rihvkile võltsimist ette heita. 11.
5. augustil 2025 esitasid kaitsjad taotluse T. Rihvkil apellatsioonimenetluses, samuti seoses kannatanute määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulude hüvitamiseks.
6. L. Viikmaa kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, millega tunnistati L. Viikmaa süüdi, rahuldati kannatanu tsiviilhagi, jäeti hagi tagamise abinõud muutmata ning mõisteti välja menetluskulud ja kannatanu valitud esindajate tasu. Apellandid paluvad uue otsusega mõista L. Viikmaa süüdistustes

§ 384

lg 1,

§ 384

lg 1 - § 13 lg 1 ning

§ 384lg 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks ning jätta L.

Viikmaale kriminaalmenetlusega tekkinud kulud Eesti 33 Vabariigi kanda. Kaitsjad taotlevad Reyna tsiviilhagi KrMS § 310 lõike 2 alusel läbi vaatamata jätta ning jätta tsiviilhagi menetlemisest L. Viikmaale tekkinud kulud KrMS § 182 lg 5 alusel Eesti Vabariigi kanda. Alternatiivselt taotlevad nad Reyna tsiviilhagi rahuldamata jätta ning jätta tsiviilhagi menetlemisest L. Viikmaale tekkinud kulud OÜ Reyna Trade (pankrotis) kanda, samuti mõista Reynalt L. Viikmaa kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kaitsjad taotlevad tsiviilhagi tagamiseks L. Viikmaa omandis olevale kinnisasjale seatud hüpoteegi tühistamist. Samuti taotlevad kaitsjad apellatsiooni läbi vaatamist suulises menetluses. Lõpuks taotlevad apellandid, et ringkonnakohus võtaks täiendava tõendina asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 10.02.2025 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-7703. 12.1. Kaitsjate arvates on ekslik maakohtu seisukoht, nagu ei peaks süüdistuses

§ 384

lg 1 järgi olema nimetatud kõik süüdistatava võlausaldajad ja ei piisa üksnes peamiste võlausaldajate nimetamisest ning selle tuvastamisest, et süüdistatav on võlgnik. Küsimus võlgnikuks olemisest on lahutamatult seotud konkreetsete võlasuhetega. Kui kaitsjad oleksid edukalt vastustanud, et SLK ei olnud DPR-i ees võlgnik, poleks süüdistusaktist järele jäänud mitte ühtegi fakti, millele tuginevalt oleks kohus saanud kontrollida, kas AS SLK oli võlgnik ja seega erisubjekt

§ 384lg 1 tähenduses.

Eelnevat silmas pidades tuli maakohtul hinnata etteheidetavate tegude koosseisupärasust üksnes SLK ja DPR-i vaheliste võimalike võlasuhete kontekstis. 12.

1. Kaks L. Viikmaale etteheidetavat tegu on toime pandud selliste võlasuhete ajal, mis ei olnud pankroti välja kuulutamise hetkel enam relevantsed. Teo koosseisupärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, kas konkreetne võlasuhe, mille ajal varalise seisundi kahjustamine toime pandi, on relevantne ka pankroti välja kuulutamise hetkel. HKV aktsiate omandamine ja tütarettevõtete müük toimus enne SLK ja DPR-i vahel release agreement’ide sõlmimist
2. märtsil 2017.

§ 384

eesmärgiks ei ole kaitsta võlausaldajaid, kellel ei ole pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku vastu enam nõudeid. 12.3.1. Kaitsja märkis, et maakohus on ebaõigesti käsitanud HKV ostmisel L. Viikmaa käitumist samaaegselt T. Rihvkil kuriteo

§ 384

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise hõlbustamise, s.t kuriteole kaasaaitamisena ning SLK nõukogu liikmena selle tehingu osas passiivseks jäädes tegevusetusega

§ 384lg 1 koosseisu realiseerimisena.

Kaitsja hinnangul ei saa Ühte ja sama kuriteokoosseisu ei saa realiseerida sellele tegevusega kaasa aidates ja seda samal ajal ise tegevusetusega toime pannes. Selmet korrata süüdistusaktis püstitatud erinevaid kvalifikatsioone, pidanuks kohus otsustama, millisel tegevusel (või tegevusetusel) lasub L. Viikmaale süüks arvatava käitumise raskuskese – seda sõltumata sellest, kuidas tuleb isiku käitumine kvalifitseerida kogumis. 12.3.

1. Maakohus on analüüsinud tõendeid ühekülgselt ning jätnud arvesse võtmata tõendid, mille kohaselt konsulteeris L. Viikmaa tehingu sisu ja vandeaudiitor RR hinnangut teiste hulgas SLK audiitoritega. Pole tõendatud, et L. Viikmaa teadnuks RR hinnangu ebaõigsust ning rikkunuks seega enda hoolsuskohustust SLK nõukogu liikmena. Lisaks tuleb hinnata seda, kas nõukogu liikmel oli võimalus astuda samme kahjuliku tehingu ärahoidmiseks ning 34 kui oli, aga ta neid samme ei astunud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise. Juhtorgani liikme poolt temal lasuvate peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmist ei saa hinnata juriidilisele isikule tekkinud tulemi (tagajärje) kaudu, vaid selle kaudu, kas juhtorgani liige on rakendanud temalt nõutavat hoolsuse määra oma kohustuste täitmisel. Maakohus on leidnud, et L. Viikmaa pidi teadma RR hinnangu ebaõigsusest seetõttu, et G. Kundrats tõstatas sellega seoses kahtlusi, ning et L. Viikmaa ei teinud täiendavaid pingutusi aktsiate tegeliku väärtuse leidmiseks. Tegelikult on tõendatud, et L. Viikmaa kontrollis HKV aktsiate väärtuse hindamise õigsust SLK audiitorite abil, kuid maakohus on sellekohased tõendid tähelepanuta jätnud. 12.3.
2. Väide, nagu oleks L. Viikmaa teadnud SLK kehvast majanduslikust olukorrast ja nõuete perspektiivitusest, ei põhine uuritud tõenditel. Ehkki süüdistusaktis on osa tõendite juures osutatud sellele, et SLK majanduslikest raskustest olid teadlikud näiteks V. Leedo ja T. Rihvk, siis L. Viikmaa osas vastavad osutused puuduvad. L. Viikmaale teadaolevalt otsis SLK aktiivselt uusi tegutsemissuundasid, osales uutel hangetel ega plaaninud äritegevusega lõpetada, kusjuures SLK juhatus, finantsjuht (või V. Leedo) ei andnud L. Viikmaale teavet selle kohta, nagu oleks SLK majanduslik olukord keeruline. Seejuures ei olnud L. Viikmaa teadlik Elb-Link Reederei GmbH projekti ebaõnnestumisest ja SLK nõuete vähesest perspektiivikusest. L. Viikmaale teadaolevalt andis V. Leedo korduvalt erinevaid kinnitusi selle kohta, et SLK majanduslike probleemide korral rahuldab võlausaldajate nõuded HKV. L. Viikmaa subjektiivse koosseisu (veel enam – kavatsuse) tuvastamiseks ei piisa pelgalt sellest, et oli üldteada, et SLK kaotas suursaarte vahelise praamiveo korraldamise hanke. 12.3.
3. Maakohus ei ole analüüsinud kaitseväidet, et L. Viikmaa tegevuskohustuse täitmine ei oleks tehingu toimumist ära hoidnud. Maakohus on ise kirjeldanud, kuidas kõik SLK otsused võttis vastu V. Leedo. Kohus on tsiteerinud nii V. Leedot kui mitmeid tunnistajaid, kelle sõnul polnud nõukogul mitte mingisugust otsustus- või algatusõigust, kuna kõike otsustas V. Leedo ainuisikuliselt. V. Leedo ütluste kohaselt on ta märkinud aktsiatehingu kohta, et tema roll oli võtta vastu lõplik otsus. Ta on kinnitanud, et aktsiatehingu üheks eesmärgiks oli soov mitte hoida SLK kontol vabu vahendeid, mistõttu ta andis juhised ja otsustas ise aktsiatehingu toimumise üle. Sellele vaatamata leiab kohus, et L. Viikmaale tuleb ette heita seda, et ta ei taotlenud nõukogu esimehelt V. Leedolt koosoleku kokkukutsumist juhatuse liikme T. Rihvki tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks ning jättis teadlikult seadusest ja põhikirjast tulenevad nõukogu liikme kohustused täitmata, kuigi tal oli tegelik võimalus kahjulik tehing ära hoida. See järeldus on eelnevalt kirjeldatuga ilmses vastuolus. Kaitsjate arvates ei ole tegevusetusetteheite eesmärk panna isikule sellist tegutsemiskohustust, mille täitmine ei saa olla edukas, st väärata või mõjutada millegi toimumist või selle võimalikke järelmeid. tegevusetusdelikti korral tuleb põhjuslikkuse tuvastamiseks näidata, et nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata, kuid arutataval juhul seda seost ei eksisteeri. 12.3.
4. L. Viikmaa ei teadnud, et RR hinnang AS HKV aktsiatele on ebaõige, ning et vastavaid kahtlusi ei väljendanud ka AS SLK audiitorid, kellega L. Viikmaa sel teemal nõu pidas. Sellega arvestades leidnuks maakohus, et L. Viikmaal puudus kahekordne tahtlus, st et 35 ta ei aidanud tahtlikult kaasa T. Rihvki tahtlikule õigusvastasele teole, s.o AS SLK varalise seisundi kahjustamisele. 12.3.
5. Uuritud tõendite ja ka otsuses sõnastatud järelduste valguses pidanuks maakohus tuvastama, et L. Viikmaa oli vahendiks, mille abil tegu toime pandi. Kuigi L. Viikmaa tegeles aktsiatehinguga V. Leedo käsundil, ei näita uuritud tõendid, nagu oleks hinnangu HKV väärtuse määramiseks tellinud L. Viikmaa ise või nagu pidanuks L. Viikmaa „valgustama“ RR sellest, et ta tegeleb V. Leedo käsundil. Seejuures L. Viikmaa ei teadnud, et RR hinnang HKV väärtuse kohta on ebaõige. Samuti ei olnud tal teavet HKV raamatupidamise andmete kohta, mis võinuks olla mingikski indikatsiooniks selle kohta, mis võib olla HKV väärtus. L. Viikmaal oli pelgalt kulleri ja pastapliiatsi roll. L. Viikmaa teadis, mis on tehingu sisu, mis summal ja viisil seda tehakse, kuid L. Viikmaa ei pidanud võimalikuks, et tegemist võiks olla AS SLK varaliste huvide kahjustamisega. 12.4.
6. Seoses etteheitega SLK tütarettevõtete müügiga SLK varalise seisundi kahjustamises märgivad kaitsjad esmalt, et maakohus on teinud järeldusi üksnes valitud sortimendi tõendite või sootuks oletuste pinnalt, mitte aga jälgitavalt uuritud tõendeid analüüsinud ja oma siseveendumuse kujunemist kajastanud. 12.4.
7. Maakohtu järeldus, nagu oleks SLK nõukogu andnud loa vahetult pärast müügitehingu toimumist, on vastuolus uuritud tõenditega.
8. juuli
9. a kuupäeva kandev SLK nõukogu otsus nr 05/2016, mis kannab V. Leedo, MT ja L. Viikmaa allkirja, vormistati mitu kuud pärast tütarettevõtte osade müügitehingu faktilist toimumist.
10. aasta juuli- ja augustikuus ei leidnud SLK mitte kedagi, kes oleks soovinud tulla Jüri Reede asemel SLK nõukogu liikmeks. Sellel põhjusel jäi venima ka majandusaasta aruande kinnitamine. Maakohtu järeldused, mis tuginevad üksnes äriregistrist nähtuvale, on vastuolus uuritud tõenditega ning on viinud ebaõige kohtuotsuseni. Tõendite valikuline hindamine on mõjutanud faktiliste asjaolude tuvastamist ning käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 12.4.
11. L. Viikmaa vastutuse hindamisel on oluline tuvastada, millal nõukogu otsus nr 05/2016 päriselt allkirjastati. See on oluline selleks, et analüüsida põhjusliku seose olemasolu. Kuna tütarettevõtete müügitehingu ajal ei olnud SLK juhatusel nõukogu otsust, ei saa nõukogu otsust käsitleda tehingu toimumise (ja seega tagajärjega) põhjuslikuna. Isegi kui minna kaasa maakohtu mõttekäiguga, mille kohaselt vormistati nõukogu otsus tõepoolest
12. juulil 2016, s.o üks päev pärast müügitehingu toimumist (millega L. Viikmaa kaitsjad ei nõustu), säilib küsimus põhjusliku seose olemasolust. 12.4.
13. Kaitsjate hinnangul ei ole L. Viikmaa kunagi andnud nõusolekut tütarettevõtete ebamõistlikult soodsa hinnaga võõrandamiseks, kuna ka nõukogu otsuses, millel on L. Viikmaa allkiri, ei olnud müügihinda märgitud. Maakohtu lähtus eeldusest, et SLK nõukogu oli tütarühingute osade võõrandamiseks luba andes juba teadlik, et (i) tehing on toimunud ning (ii) tehingu hinnaks oli osade nimiväärtus. Neid eeldusi ei toeta aga vähemalt L. Viikmaa osas mitte ükski uuritud tõend. L. Viikmaa ei olnud ei laevade ega ka tütarettevõtete 36 võõrandamisega peetud e-kirjavahetuse osaline; samuti ei olnud L. Viikmaa kursis läbirääkimistega AS Tallinna Sadama või tema tütarettevõtetega, sest selle otsused tegi V. Leedo ainuisikuliselt, teisi nõukogu liikmeid sisuliselt kaasamata. Ka ses osas on maakohtu järeldused rajatud tõendamata eeldustele, mida tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 12.4.
14. L. Viikmaa ei suunanud T. Rihvki ega olnud seotud tütarettevõtete osade müügiprotsessiga. Maakohus on V. Leedo ütlusi käsitlenud L. Viikmaad puudutavas osas erapoolikult, lugedes usaldusväärseks L. Viikmaad süüstavaid ütlusi, kuid pidanud ebausaldusväärseks teda õigustavaid ütlusi. Ükski uuritud tõend ei kinnita, nagu oleks T. Rihvk laevade või tütarettevõtete osade müügiga seonduvalt kordagi L. Viikmaa poole pöördunud. 12.5.
15. Seoses L. Viikmaale tehtud etteheitega HKV aktsiate pantimisel osutavad kaitsjad, et maakohus ei käsitlenud kaitseväiteid, mille kohaselt ei olnud AS SLK
16. aasta alguses DPR-i võlgnik. Osaliselt võib seda õigustada see, et maakohtu arvates ei eelda võlgnikuks olemise (st erisubjektsuse) tuvastamine võlausaldajate eraldi välja toomist süüdistusaktis – seisukoht, mida kaitsjad jätkuvalt vastustavad. 12.5.
17. Aktsiate pantimist ei arutatud AS SLK nõukogu tasandil ning maakohus on oma teistsuguses järelduses põhjendamatult tuginenud V. Leedo ütlustele. Maakohus ei saanud V. Leedo ütlustele tuginevalt järeldada, et aktsiate pantimise otsust oli sisuliselt arutatud ka L. Viikmaaga – V. Leedo üksnes oletas, et küllap oli nõukoguga asi läbi arutatud, kuid tegelikkuses ei olnud tal ütluste andmise ajal teadmist isegi sellest, kes nõukogusse kuulusid. Maakohtu eksimused V. Leedo ütluste usaldusväärsuste hindamisel ja nendele tuginemisel on olulised KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna need on mõjutanud faktiliste asjaolude tuvastamist. Asja õigeks lahendamiseks tulnuks maakohtu poolt tsiteeritud V. Leedo ütlused jätta nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist kõrvale. 12.5.
18. Nõukogu otsuse hilisem allkirjastamine ei olnud tehingu toimumise (ja seeläbi tagajärje saabumisega) põhjuslikus seoses, kuna juhatuse liikmetel ei olnud nõukogu nõusolekut enne pantimistehingu tegemist või selle ajal ning nõukogu otsus allkirjastati oluliselt hiljem. Seega pantimistehingu toimumine ei sõltunud L. Viikmaa allkirjast, mistõttu ei olnud L. Viikmaale etteheidetav tegevus – nõukogu otsuse tagantjärele allkirjastamine – tehingu toimumise ja seega tagajärje saabumisega põhjuslikus seoses. 12.5.
19. Uuritud tõendid ei võimalda lugeda L. Viikmaad aktsiate pantimistehingu planeerijaks või koordineerijaks. Pelgalt see, et L. Viikmaa oli tehingust teadlik, ei tee temast veel tehingu kaastäideviijat, seda isegi mitte siis, kui ta sai aru, et teine juhtorgani liige käitub õigusvastaselt. 12.5.
20. Ebaõige on ka maakohtu hinnang, nagu valitsenuks L. Viikmaa MT ülekaaluka te