Obsah (5)

§ 203§ 121§ 43§ 110§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Maarja Oras 15. juunil 2026 Tallinnas 3-26-1717 X. Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks ligipääs

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 203lg 1).

KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS

1. Tallinna Halduskohus registreeris
2. juunil 2026 X. Xi kaebuse Viru Vangla kohustamiseks ligipääsu võimaldamiseks EHIS.ee ja SAIS.ee keskkonnale. Kaebaja märkis, et soovib SAIS-i sisse logida selleks, et esitada sisseastumisavaldust õppeasutusse ja kasutada eelnevalt esitatud dokumentide asjaolusid. Kaebaja soovib esitada SAIS.ee kaudu avalduse
3. a sügissemestril õppima asumiseks, mille tähtaeg saabub juuli alguses. Seetõttu taotles kaebaja ka esialgset õiguskaitset. Kaebaja palus ka ennistada kaebetähtaja, kuna dokumentide esitamise tähtaeg on alles nüüd avanenud.
4. Kohus jättis
5. juuni
6. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, määrates kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamiseks. Ühtlasi küsis kohus Tallinna Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus esitada asjakohased haldusmenetluse dokumendid.
7. Kaebaja esitas
8. juunil 2026 vastuse, milles selgitas, et hariduse omandamine on lubatud kõigile. Kaebaja viitas, et osutus 2023 vastuvõetuks andmeteaduse õppekavale. Seda materjali soovib ta täiendada ja uuesti esitada.
9. juunil 2026 saabus kohtusse ka kaebaja poolt
10. juunil 2026 esitatud menetlusabi taotlus, milles ta viitab endal kõrghariduse olemasolule ning sellele, et tal pole raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja märkis taotluses ka, et soovib kandideerida andmeteaduse II õppeastme erialale ning et tal on võimalus vabaneda ennetähtaegselt alates mai lõpust
11. Teiseks õppekava eelistuseks märkis kaebaja kultuurikorralduse.
12. Vastustaja esitas
13. juunil 2026 vastuse, milles vangla viitas sellele, et kaebaja taotles juurdepääsu EHIS.ee-le ja SAIS.ee-le juba
14. mail 2025 ning talle vastati
15. juunil
16. Kaebaja pöördus vangla poole ka
17. aprillil 2026, kuid siis taotles üksnes väljavõtet Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Vangla vastas sellele pöördumisele
18. mail
19. Kuna kaebaja pole vaidlustanud
20. juuni
21. a vastust vaidemenetluses, on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Juhul kui kohus siiski leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on menetluslikult lubatav, peab vangla seda alusetuks. Kaebaja ei ole täpselt selgitanud, millist eesmärki ta soovib esialgse õiguskaitsega saavutada (millisesse õppeasutusse millisele õppekavale sisse astuda jm). Kaebajale ei ole kehtivas (
22. veebruaril 2026 kinnitatud) individuaalses täitmiskavas hariduse omandamisega seotud tegevusi ette nähtud. Selles olukorras ei nähtu asja materjalidest esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja karistuse lõpptähtaeg saabub
23. novembril 2027, mistõttu ei nähtu asjaoludest, et kaebaja õiguste kaitse poleks tagatav põhimenetluses tehtava kohtulahendiga. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine
24. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, et Tallinna Vangla tagaks talle ligipääsu EHIS.ee ja SAIS.ee veebikeskkondadele. Tallinna Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on mais 2025 esitanud vanglale taotluse EHIS.ee-le ja SAIS.ee-le ligipääsuks (dtl 41). Vangla jättis taotluse
25. juuni
26. a vastusega nr 6-7/1-25/1749-2 (dtl 45) rahuldamata. Järgmise selle teemaga haakuva pöördumise esitas kaebaja vanglale
27. aprillil 2026 (dtl 46), paludes väljavõtet Eesti Hariduse Infosüsteemist. Talle vastati
28. mail 2026 (dtl 48), et EHIS-st väljavõtte saamiseks tuleb pöörduda otse EHIS poole.
29. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning viimane on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks vangla
30. juuni
31. a keeldumise vaidemenetluse korras vaidlustanud. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 järgi võib vaidemenetluse korras mh nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seejuures märgib kohus, et vaide esitamise tähtaega (30 päeva) ei saa ennistada kohus, vaid seda tuleks taotleda otse vanglalt. Ent kohus ei näe ka tähtaja ennistamise taotlusel eduväljavaateid – kaebaja saanuks
32. aastal ette näha, et tal tekib järgmisel aastal uus soov sisseastumisavaldust esitada, ning tal polnud takistust esitada tähtaegne vaie. Just aegsasti vaide- ja hiljem potentsiaalse kohtumenetluse läbimine andnuks kaebajale kõige suurema lootuse jõuda enda eesmärgini 2 (sisseastumisavalduse esitamiseni) – kaebaja ei saanud eeldada, et tema taotlused ja kaebused lahendatakse viivitamatult vahetult enne sisseastumistähtaja saabumist. 7.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seetõttu tuleb kaebaja kaebus tagastada. 8. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluse lahendamine

1. Seoses kaebuse tagastamisega on menetlusabi taotlus kaebuselt riigilõivu tasumist puudutavas osas muutunud ainetuks ning kohus jätab selle läbi vaatamata.
2. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust on põhimõtteliselt endiselt võimalik lahendada, sest juhuks kui kaebaja peaks kaebuse tagastamise edukalt vaidlustama, võib ta mh ka määruskaebemenetluse ajaks vajada jätkuvalt esialgset õiguskaitset. RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. 11.

§ 110lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja mh vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 111lg 3).

1. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna pole märkimisväärset alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine (sh esialgse õiguskaitse taotlus) oleks edukas. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras võimaldada enda juurdepääsu samadele infosüsteemidele, millele juurdepääsu tagastamiseks kohustamist taotleb ta ka enda põhinõude raames. Isegi kui kõrgema astme kohtud peaksid asuma seisukohale, et kaebuse tagastamiseks pole alust, on nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated vähesed.
2. Seadus ei näe ette kinnipeetava ligipääsu kõnealustele infosüsteemidele (VangS § 31 1 lg 1, vangla sisekorraeeskirja § 521 lg 1). Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda võimalust esitada sisseastumisavaldust tema soovitud erialadele. Kinnipeetava õigus omandada haridust on VangS-s seostatud individuaalse täitmiskavaga (VangS § 16 lg 1 p 4). Kinnipeetavale on põhimõtteliselt nähtud ette õigus omandada põhi- ja üldkeskharidust, samuti kutseharidust (VangS §-d 35 ja 36), ent kõigi nende haridustasemete omandamise eelduseks on see, et tegevus on ette nähtud individuaalses täitmiskavas. Kaebaja individuaalses täitmiskavas aga on ette nähtud töötamine ning sotsiaalprogramm ja nõustamine (dtl 50), ent mitte hariduse omandamist. Kaebaja menetlusabi taotlusest nähtub seejuures ka, et tal on juba olemas kõrgharidus. Kohtupraktikas on selgitatud, et täitmiskava sisustamisel ja kinnipeetavaga seotud riskide maandamisel on vanglal lai kaalutlusruum (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36), ning eelkõige on hariduse omandamist oluliseks peetud siis, kui kinnipeetava haridustase on selline, et tal võib olla raske endale hiljem vabaduses töökohta leida (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsus nr 3-21-2565/41, p 8). Praegusel juhul, arvestades kaebaja haridustaset ja individuaalses 3 täitmiskavas sätestatut, selliseid asjaolusid kohtule ei nähtu. Ka juhul, kui kaebaja peaks ennetähtaegselt vabanema selle suve jooksul, st et tal oleks teoreetiliselt võimalik asuda haridust omandama vabaduses juba sügisest, ei ole tegemist sellise intensiivse koormava tagajärjega kaebajale, mida oleks vaja vältida juba esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajal. Kaebajal ei ole takistust esitada sisseastumisavaldus sõltuvalt vabanemisajast järgmisel või ülejärgmisel aastal. Esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmine
5. Kuna menetlusabi taotlus jääb esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata, jätab kohus taotluse käiguta ning annab kaebajale tähtaja riigilõivu 20 euro tasumiseks. Juhul kui kaebaja tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4