← Eesti

3-24-1019/10

Obsah (6)§ 11§ 46§ 553§ 61§ 12§ 26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1019 Haldusasi X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 28

) § 46, § 553 lg 1 p 4 ning § 61 lg-d 1 ja

  2. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas maksukorralduse seadusega (

), kohaldades muu hulgas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.

§ 11

kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude 3

(7)3-24-1019 väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). 8.

§ 46

lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui

-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 46

sätestab maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded ning käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu vaidlust nende nõuete täitmise üle. 9.

§ 553

lg 1 p 4 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vastavalt

§ 61

lg-le 3 annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt

§-s 50 sätestatule.

  1. Vaidlustatud korralduses on kaebajale selgitatud, et vastustaja kontrollis 04.04.2023 korralduse nr 12.2-3/060992-1 (04.04.2023 korraldus) alusel Y. Y residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.
  2. Kaebajale selgitati, et viidatud 04.04.2023 korraldusega kohustati maksukohustuslast esitama kõikide tema nimel olevate pangakontode väljavõtted, andma toimunud tehingute kohta kirjalikku teavet ja esitama dokumente. Lisaks kohustas MTA 08.06.2023 korraldusega nr 12.2-3/060992-2 (08.06.2023 korraldus) Y. Yt andma täiendavat teavet ja esitama täiendavad dokumendid perioodil 01.01.2021–31.12.2021 toimunud tehingute kohta. Vastustaja on käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktis selgitanud, et Y. Y arvelduskontodele oli
  3. aastal laekunud raha X-lt kokku summas 170 000 eurot ning vaidlustatud korralduses on välja toodud ka raha laekumise andmed. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses selgitanud, et soovib kaebajalt saada informatsiooni, et selgitada välja Y. Y pangakontodelt nähtuvate tehingute ning Y. Y ja X vaheliste laenutehingute asjaolud.
  4. Kaebaja leiab, et temalt on võimalik teavet küsida üksnes siis, kui vastustaja on teavet küsinud esmalt maksukohustuslaselt.

§ 61

lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Kohus selgitab, et nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Sealjuures ei pea kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. 12. Käesoleval juhul on vastustaja pöördunud enne kaebajalt teabe nõudmist 04.04.2023 korraldusega (dtl 39-40) ning 08.06.2023 korraldusega (dtl 112-115) maksukohustuslase poole. Seega ei saa väita, et vastustaja on jätnud täitmata kohustuse pöörduda esmalt maksukohustuslase poole. Asjaolu, et Y. Y ja MTA vahel on pooleli kohtumenetlus maksukohustuslaselt teabe küsimise korralduse õiguspärasuse üle (vt haldusasi nr 3-23-1804), ei tähenda, et maksuhalduril puudub õigus maksukontrolli jätkata ja täiendavaid toiminguid teha. Samuti ei oma 4

(7)3-24-1019 maksukontrolli jätkamise seisukohalt tähendust see, kas maksukohustuslane temalt nõutud teabe esitamise kohustuse täidab.

§ 61

lg 2 alusel kolmanda isiku poole pöördumine ei eelda, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keela

§ 61

lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud teabe ja tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-2611, p 12). Vastustajal on maksumenetluses uurimiskohustus ning kaalutlusõigus (

§ 11

lg 2, § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha, sh on maksuhalduril õigus pöörduda kolmanda isiku poole teabe kogumise eesmärgil. Praegusel juhul on vastustaja vaidlustatud korralduses märkinud, et maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teavet andnud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt vastustaja pöördunud esmalt maksukohustuslase poole ja seejärel kaebaja poole täiendava teabe saamiseks. Seega on kohtu hinnangul vastustaja täitnud

§ 61lg-s 2 sätestatud kohustuse.

  1. Kaebaja heidab vastustajale ette, et temalt nõutud teave ja esitatud küsimused ei aita kontrollida maksukohustuslase füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust ega ole seotud maksukohustuslasele võimaliku maksu määramisega. Lisaks märgib kaebaja, et temale teadaolevalt tühistas halduskohus Y. Yt puudutavas haldusasjas küsimustele vastamise kohustuse ligikaudu 25 % ulatuses ning kaebajale teadaolevalt on kohtumenetlus veel pooleli. Seega on kaebaja seisukohal, et olukorras, kus ka teise astme kohus tühistab nt ülejäänud küsimustele vastamise kohustuse, ei ole ka kaebajal kohustust vastustaja korralduses esitatud küsimustele vastata.
  2. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega soovis maksuhaldur kaebajalt teada, kuidas X ja Y. Y laenulepingute sõlmimiseni jõudsid (küsimus nr 1), mille tarbeks Y. Y laenu võttis (küsimus nr 2), millise intressiga X laenu andis (küsimus nr 3), kuidas lepiti kokku laenu tagasimaksmine (küsimus nr 4), kas ja kuidas X veendus Y. Y maksevõimekuses (küsimus nr 5), kas tegemist oli tagatud või tagamata laenudega (küsimus nr 6) ning kas, kuidas ja mis summas on Y. Y tasunud laenuintresse ja teostanud laenude tagasimakseid (küsimus nr 7). Kohtule nähtub, et kaebaja viidatud Y. Yga kui maksukohustuslasega seotud haldusasjas nr 3-23-1804 vaidlustatud MTA 08.06.2023 korraldusega küsis maksuhaldur maksukohustuslaselt küsimustega nr 3.2 ja 4.
  3. , kuidas on maksukohustuslane loonud kontakti ülekande teinud isikuga, ning küsimusega nr 4.
  4. on maksuhaldur uurinud, millistest vahenditest maksukohustuslane laenu tagastab. Tallinna Halduskohus tühistas 14.03.2024 otsusega muu hulgas MTA 08.06.2023 korralduses sisalduvad küsimused nr 3.2, 4.
  5. ja 4.8, kuna kohtule ei olnud äratuntav nende küsimuste ja läbiviidava maksumenetluse vahel. Eelkõige jäi kohtule arusaamatuks, kuidas need küsimused ja nendele esitatavad vastused võiksid aidata kaasa maksukohustuslase
  6. a tulumaksuarvestuse kontrollimisele.
  7. Kohus selgitab, et kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobivaks kriteeriumiks teabe üldine seos läbiviidava maksumenetlusega, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 316-2324, p 9; Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183, p 11). Maksuhalduril puudub kolmandalt isikult teabe nõudmisel kohustus detailselt põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Maksuhalduri kaalutlusõigus (

§ 12

) ja haldusakti motiveerimiskohustus (

§ 46

lg-d 2-4) on tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (

§ 26

), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, sest see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel tuleb 5

(7)3-24-1019 selgitada nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183).
  1. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses ei esine selliseid põhjendamispuudusi, mis tooksid kaasa korralduse tervikliku tühistamise, kuivõrd kohtu hinnangul on kaebajalt nõutud teave Y. Y suhtes toimuva kontrollmenetlusega äratuntavas üldises seoses. Korraldusest nähtuvalt pidi kaebajale olema ilmne, et temalt nõutud teabe küsimine hõlmab Y. Y suhtes läbiviidavat maksukontrolli füüsilise isiku kogu
  2. aasta tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Kohtule nähtub siinse haldusasja materjalidest, et kaebajalt küsiti teavet Y. Y ning X vaheliste laenutehingute kohta, mis sõlmiti ajal, mil kaebaja oli X juhatuse liikmeks. Vaidlustatud korralduses kaebajale esitatud küsimused on seotud maksukontrolli käigus maksuhaldurile teatavaks saanud konkreetsete laenutehingutega, mille osaliseks on kaebaja olnud ning seetõttu võis kaebajal eeldada nende tehingutega seotud teabe olemasolu.
  3. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses kaebajale täpselt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kaebajalt nõutava teabega tõendada või kontrollida, kuidas selline teave täpsemalt maksumenetlust ja maksukohuslasele võimaliku maksu määramise otsustust mõjutab või millisel täpsel eesmärgil kaebajalt saadud teavet maksumenetluses kasutatakse. See, kuidas hinnata olemasolevat informatsiooni ja kolmandalt isikult täiendavalt saadavat informatsiooni, on maksuhalduri pädevuses. Kolmas isik, kellelt tõendite esitamist nõutakse, ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte, sest käesoleva vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. Kohtupraktikas on peetud kolmandalt isikult teabe küsimisel piisavaks, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14) ning praegusel juhul on vastustaja küsinud konkreetsete laenutehingutega seotud asjaolusid. Kuna vaidlustatud korralduse küsimused nr 2-7 puudutavad konkreetsete laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid, siis ei ole kohtu hinnangul nende küsimuste osas teabe nõudmine meelevaldne.
  4. Sarnaselt aga Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuses nr 3-23-1804 seisukohtadega, ei ole kohtule ka siinses haldusasjas äratuntav, kuidas saaks maksuhaldurile maksukohustuslase tulumaksearvestuse kontrollimisel kaasa aidata teave selle kohta, kuidas on lepingupooled laenulepingute sõlmimiseni jõudnud. Ehkki maksumenetluses maksukohuslasele ja kolmandale isikule esitatavad küsimused ei pea olema kokkulangevad, on kohtule aru saadav, et vastustaja soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud laenulepingueelsete läbirääkimisteni. See tähendab, et kohtu hinnangul oli kaebajale esitatud küsimus tähenduselt sarnane 08.06.2023 korralduse tühistatud küsimusele nr 4.
  5. Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud korralduse ühegi esitatud küsimuse vajalikkust ja täpsemat seost ka kohtumenetluses selgitanud, ei ole kohus veendunud, et küsimuse nr 1 suhtes esineb üldine seos läbiviidava maksumenetlusega. Kohus leiab ka praeguses asjas, et küsimuse nr 1 osas puudub äratuntav seos maksumenetlusega ning korraldus tuleb tühistada selles sisalduva küsimuse nr 1 osas.
  6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab vaidlustatud korralduse selles sisalduva küsimuse nr 1 osas. Muus osas on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õiguspärane ning seega tühistamisele ei kuulu. Menetluskulud
  7. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus, milles kokku oli 7 küsimust, tuleb tühistada selles sisalduva 1 küsimuse osas. Seega rahuldas kohus kaebuse hinnanguliselt 14% ulatuses ning selles ulatuses on seega põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kohtule nähtuvalt kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2,80 eurot (20 x 0,14). Muude 6
(7)3-24-1019 võimalike menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad need kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 21. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed ning juriidilise isiku nimi ja registrikood tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Osaliselt jõustunud Riigikohtu 18.06.2026 määrusega. 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.