Obsah (4)

§ 424§ 73§ 78§ 50

1-26-4124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2026, Rapla Kriminaalasja number 1-26-4124 (26263000238) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jan Aasma Süüdistatav Helen Eismont, isikukood: 47301060302; elukoht: X; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puuduv töövõime. vandeadvokaat Matti Reinsalu (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Kaitsja RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Helen Eismont

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Helen Eismont ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.

juunist 2026.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Helen Eismontilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Helen Eismontilt riigituludesse menetluskulu 888,06 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 178,56 ja Lk 1 / 3 1-26-4124 ½ sundraha 709,

1. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 15ndaks kuupäevaks 75 eurot (v.a viimasel kuul 63,06 eurot). Ülejäänud ½ sundraha, 709,50 eurot ja kaitsja sõidukulud ning tasu sõidule kulutatud aja eest 73,16 eurot riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Helen Eismontile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 25.04.2026 kella 22:00 ajal X X Volvo S60 registreerimisnumbriga 273KBH, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,86 mg/ l. Helen Eismonti juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ning riivas küljepeegliga vastutulevat sõidukit. Helen Eismont rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani Helen Eismont toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Helen Eismonti süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 9 kuud, mis

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Helen Eismont 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toimu uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Helen Eismontilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Lk 2 / 3 1-26-4124 Kriminaalmenetluse kulud: Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1419 eurot. Õigusabi kulu määratud kaitsja Matti Reinsalu osalemise eest menetluses 251,72 eurot. Kokku 1670,72 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid, sissetulekut ja töövõime puudumist, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha pooles ulatuses ehk summas 709,50 eurot riigi kanda. Helen Eismont vajas riigi õigusabi Raplas, määratud kaitsja sõitis menetlustoimingule aga Paidest. Kuivõrd isik ei saa valida, millise piirkonna kaitsja talle määratakse, siis KrMS § 180 lg 3 alusel ja lähtudes isikute võrdse kohtlemise põhimõttest, jätta kaitsja sõidukulud summas 48,36 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 24,80 eurot, kokku summas 73,16 eurot riigi kanda. Kokku tuleb Helen Eismontil tasuda 888,06 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Helen Eismonti tasuma menetluskulude katteks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesed 11 kuud makse summas 75 eurot ja viimasel, 12-ndal kuul makse summas 63,06 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3