KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-560 Haldusasi E.I kaebus Tallinna linna peale Menetlusosalised

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. E.I (kaebaja) esitas 27.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna peale.
2. Kohus jättis 27.02.2026 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli esitada uuesti koostatud kaebus mitte rohkem kui 10 lehel, täpsustada kaebuse nõudeid, täpsustada vastustajat ja tuua välja oma postiaadress.
3. Kaebaja esitas 09.03.2026 riigi õigusabi taotluse.
4. Kohus jättis 13.04.2026 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja esitas kohtule korduvad esialgse õiguskaitse taotlused. 3-26-560 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine 6.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7. Kohus andis kaebajale 27.02.2026 määruses selged juhised, millele kaebus peab vastama. Kaebajal tuli esitada kaebuses konkreetsed

§ 37lg-s 2 sätestatule vastavad nõuded.

Mh selgitas kohus tuvastamiskaebuse esitamise piiranguid.

1. Kaebaja esitas: – 01.04.2026 avalduse, milles esitas uuesti hulga asjakohatuid nõudeid (nõudes mingite asjaoludega arvestamist); – 10.04.2026 avalduse, milles taotles, et kohus hindaks haldusorgani tegevuse õigusvastasust ja tuvastaks, et haldusakti nr KES-20260121-00790 ei ole täidetud; – 13.04.2026 avalduse, milles kordas 10.04.2026 esitatud nõudeid.
2. Seega jäi kaebaja kohtu selgitustele vaatamata tuvastamisnõude juurde. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa. Isegi kui kohus tuvastab, et haldusorgan on käitunud õigusvastaselt, ei kohusta see haldusorganit kuidagi teistmoodi käituma. Seetõttu on tuvastamiskaebus ebaefektiivne õiguskaitsevahend ja see on lubatud vaid erandlikes olukordades, kui muud õiguse kaitsmise võimalused puuduvad. Kaebajal on olemas oma õiguste kaitseks kohasemad õiguskaitsevahendid, nt kohustamisnõue. Kohus juhtis 27.02.2026 määruses kaebaja tähelepanu sellele nõudele. Kaebaja jättis kohustamisnõude esitamata. Seetõttu tuleb kaebus kaebajale läbi vaatamatult tagastada. 10.

§ 121

lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 11. Isegi kui kohus tõlgendab ise kaebuse nõudeid ja loeb selle esitatuks kohustamisnõudes, on kaebus perspektiivitu. Kaebaja mahukatest ja segastest avaldustest võib aru saada selliselt, et kaebaja soovib Tallinna linnalt eluruumi tagamise teenust. Kaebaja viitab Tallinna Kesklinna Valitsuse 21.01.2026 otsusele nr KES-20260121-00790 (dtl 1228–1231) ja leiab, et Tallinna linn ei ole seda otsust tema suhtes siiani täitnud. Tallinna linna 23.04.2026 esitatud seisukohast ja tõenditest nähtub vastupidi, et kaebajale on pakutud kolme eluruumi, kuid kaebaja keeldus otsitud põhjendustel nende vastuvõtmisest. Kaebaja soovib üürida linna abiga korterit vabaturult, viidates korduvalt korterile aadressil XXX, Tallinn. Kohus nõustub Tallinna linna põhjendustega, et sotsiaalabi sobivuse üle otsustamise pädevus on haldusorganil. Kaebajale pakuti korduvalt kolme kõigi mugavustega korterit, kuid kaebaja keeldus neist, soovides üürida vabaturult oluliselt kallima hinnaga ja suuremat korterit, kuigi tal endal puuduvad rahalised vahendid üürimisega seotud kulude kandmiseks. Kohus leiab, et kaebajale pakutud eluruumid olid sobivad ja kaebaja põhjendused nende vastuvõtmata jätmise kohta ei ole asjakohased. Ühetoalise korteri pakkumist üksi elavale kaebajale ei saa pidada põhjendamatuks. Linn pakkus kaebajale abi eluruumi sisustamiseks. Asjakohased ei ole kaebaja selgitused, et tegemist on kõrgemal korrusel asuva korteriga, kuhu peab sõitma liftiga, või ei elumajas on palju elanikke või ei korter ei asu kaebaja soovib piirkonnas. Linn ei pea aktsepteerima kaebaja põhjendamatuid soove üürida kallis piirkonnas kõrge üüriga korterit. Sotsiaalabiks ette nähtud rahalised vahendid on piiratud ja neid tuleb kasutada mõistlikult. Ei 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 13.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 14. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja elamine mitteeluruumis, kus puuduvad elamiseks vajalikud tingimused, sh elekter, on kaebaja enda teadlik valik. Tallinna linn on pakkunud korduvalt kaebajale erinevaid eluruume, kuid kaebaja ei ole neid vastu võtnud. Kaebaja põhjendused vastuvõtmisest keeldumise kohta ei ole asjakohased. Kuna kaebaja elamistingimused on tema enda valikute, mitte linna tegevusetuse tagajärg, siis puudub alus esialgset õiguskaitset kohaldada. Kaebajal on endal võimalik oma elutingimusi parandada. Selleks ei ole vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3