) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista A.E-lt kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks.
lg 3 alusel jätta A.E advokaadi sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 88,80 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on A.E toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud vargusi, tungis luku lõhkumise teel grupis X.X.-ga ajavahemikul 13.07.2018 kell 17:00 kuni 14.07.2018 kell 14:00 Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust varastas X.X.-le kuuluvad akutrelli väärtusega 20 eurot, puuride ja otsikute komplekti väärtusega 40 eurot, kandevalgusti väärtusega 20 eurot ja kaks taskulampi väärtusega 15 eurot ning maja kõrvalhoonest muruniiduki AL-KO väärtusega 389 eurot. 5 l bensiinikanistri bensiiniga, mootorsae STIHL väärtusega 50 eurot ja mootorsae väärtusega 150 eurot. Vargusega tekitati X.X.-le varalist kahju kokku 684 eurot. 2 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega A.E-le mõistetud karistusega, so vangistus 2 aastat 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel A.E-le katseaeg 2 aastat 6 kuud, allutades ta KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 kohaselt on A.E kohustatud järgima kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 684 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning solidaarvõlgnikuna välja mõista A.E-lt 684 eurot X.X. kasuks. X.X. tsiviilhagi on väljamõistetud ka X.X-lt solidaarkohustusena Tartu Maakohtu 06.12.2018 otsusega. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.
o 810 eurot. 3
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava A.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 148,80 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KarS § 65 lg 1 kohaldamisega A.E-lt sundraha välja mõistmisele ei kuulu.
lg 3 alusel jätta advokaadi sõidukulu ja sõidule kulutatud ajatasu kokku 88.80 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks riigi õigusabi tasu 60 eurot. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.