KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Tartu Maakohus 19. mail 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 19.mail 2022 Kohtunik Sekretär Peet Teidearu Kärt Käära Kriminaalasja nu

) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada B.J KarS § 169 järgi ning mõista B.J-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
4. Menetluskulu

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda B.J määratud kaitsja tasust 153,60 eurot ja sundrahast 421 eurot.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista B.J-ilt menetluskuluna riigituludesse sundrahast 560 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et B.J-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 560 eurot (viissada kuuskümmend eurot) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700018119 ning selgituse “B.J , otsus nr 1-22-2909, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus B.J-i süüdistatakse selles, et tema, S.E.L. vanemana (sündinud XXX), kellelt on Harju Maakohtu XXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX välja mõistetud igakuine elatis summas X eurot (X Eesti krooni), mida muudeti ja suurendati Harju Maakohtu XXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kuni ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani (

1. aastal 235 eurot,
2. aastal 250 eurot,
3. aastal 270 eurot,
4. ja
5. aastal 292 eurot ning
6. aastal 327 eurot), S.E.L. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX, hoidis ajavahemikul alates november 2020 kuni märts 2021 ja mai 2021 kuni veebruar 2022 teadvalt kõrvale nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtuotsuste alusel tuleb elatis kanda S.E.L. seadusliku esindaja L.S. arveldusarvele. B.J täitis elatise kohustust perioodil november 2020 kuni veebruar 2022 järgnevalt:
7. aasta november 0 eurot; -
8. aasta detsember X eurot;
9. aasta jaanuar ja veebruar 0 eurot;
10. aasta märts X eurot;
11. aasta aprill X eurot ehk seega X eurot enam kui igakuine kohustus X eurot;
12. aasta mais 0 eurot;
13. aasta juuni X eurot;
14. aasta juuli X eurot;
15. aasta august 0 eurot;
16. aasta september X eurot;
17. aasta oktoober X eurot;
18. aasta november X eurot;
19. aasta detsember X eurot;
20. aasta jaanuar 0 eurot;
21. aasta veebruar X . Seega maksis B.J ajaperioodi november 2020 kuni veebruar 2022 jooksul ettenähtud XXX euro asemel XXX eurot elatist. Kohustuse osalise täitmata jätmisega tekitas B.J kannatanule kahju XXX euro ulatuses. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidmine seisneb selles, et B.J ei tasunud oma sissetulekutelt elatusraha, millega eiras vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning omades sissetulekut, ei ole maksnud temalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist pikema perioodi jooksul. Samuti ei ole B.J töövõimelise inimesena teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks ega otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat oma lapse S.E.L. ülalpidamise tagamiseks. Sellise tegevusega pani B.J toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui 18-aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmise. Kokkuleppe sisu KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 153,60 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.

§ 180lg 1 alusel mõista B.J-ilt välja menetluskuluna sundraha osa summas 560 eurot.

Ülejäänud summa (s.o määratud kaitsja tasu 153,60 eurot ja sundraha osa 421 eurot) jätta riigi kanda.

§ 180lg 3 alusel ajatada menetluskulu tasumine 1 (üheks) aastaks.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Priit Tõnisson tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning B.J süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav B.J kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja Kalju Kutsar ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav B.J nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja on taotlenud menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava B.J poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.J süüdi tunnistamiseks KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas B.J kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 153,60 eurot ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse B.J varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Menetluskulude hüvitamine on menetluspoolte vahel kokku lepitud kohtule esitatud kokkuleppes.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista B.J-ilt sundraha osa 560 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu 560 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu 153,60 eurot ja sundraha osa 421 eurot jätta riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik / allkirjastatud digitaalselt/