Obsah (5)

§ 657§ 659§ 175§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2439 Kohtuasi N.F-i hagi R.Q

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades määruskaebuse resolutsiooni p-i 2 vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, millega kohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks 7200 eurot ületavas osas. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. 16. Kostja vaidlustab maakohtu hinnangut hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu suurusele.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus on hageja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures ei ole väljamõistetavate menetluskulude suurus piiratud tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus hindas sisuliselt hageja lepingulise esindaja kulusid ja vastas kõikidele kostja vastuväidetele. Määruskaebuse väited selle kohta, et hageja esindajal oleks võinud kuluda toimingutele vähem aega, ei anna ringkonnakohtule alust sekkuda maakohtu diskretsiooni. Siinsel juhul mõjutab tsiviilasjas kantud kulude ulatust ka 4 2-19-2439 asjaolu, et seda arutati erinevates kohtuastmetes viiel korral. Hagi rahuldati. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 17.
2. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei analüüsinud esindaja dubleerivaid toiminguid ega esindaja tunnihinna tõusu. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus vähendas hageja esindaja instungiprotokolli kontrollimisega seotud toimingute ajakulu. Samuti vastas maakohus kostja vastuväitele seoses hageja esindaja tunnihinna tõusudega menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. 17.

1. Õige ei ole väide, et hageja esindaja 12.02.2019 toimingud on käsitatavad kohtueelsete õigusabikuludena. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 12.02.2019 toimingud seotud hagiavalduse koostamisega. Ka muus osas ei ole maakohus hageja 10.02.2020 kulunimekirjas esitatud toimingute hindamisel eksinud. Kulunimekirjas esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel 10.02.2020 ei ole alust pidada dubleerivateks toiminguteks. Arvestades hageja 11.04.2019 seisukoha sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ajakulu 2,92 tundi ülemäärane. 17.
2. Kolleegium ei nõustu, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu tuleks vähendada 2 tunni ulatuses (05.08.2020 kulunimekirjas 03.04.2020 toiming). Arvestades, et apellatsioonkaebuse koostamiseks tuli analüüsida ka maakohtu lahendit, on kaebuse koostamise ajakulu selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud kulunimekirjas märgitud 5 tunni ulatuses. 17.
3. Õiged ei ole kostja vastuväited hageja 19.02.2021 kulunimekirjale. Kulunimekirjas esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel 09.09.2020 ja 15.09.2020 ei ole alust pidada dubleerivateks toiminguteks. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, ei ole alust vähendada ka selle koostamise ja esitamise ajakulu. 17.
4. Kostja vastuväited ei anna alust vähendada ka hageja 02.05.2024 kulunimekirjas esitatud toimingute ajakulu. Hageja esindaja 15.11.2021 ja 22.11.2021 toimingute ajakulu ei ole ülemäärane, sest lisaks 22.11.2021 seisukoha koostamisele analüüsis esindaja tsiviilasja toimikut ning tutvus ka kostja 19.11.2021 seisukohaga. Arvestades, et viimased seisukohad esitati kohtule 07.01.2022 ning istung toimus alles 20.09.2023, ei ole istungiks ettevalmistumise ajakulu 3,83 tundi ülemäärane. Kulunimekirjast nähtub, et istungiks ettevalmistumine sisaldas ka materjalide analüüsi ja kliendiga suhtlemist. Hageja esindaja toimingud kuupäevadel 18.04.2024, 22.04.2024, 23.04.2024 ja 24.04.2024 ei ole seotud üksnes 24.04.2024 kohtukõne teeside koostamiseks. Kulunimekirjast nähtuvalt analüüsis hageja esindaja ka kohtuistungi protokolle (seejuures oli 20.03.2024 istungiprotokoll 17 lehekülge pikk). Seda arvestades ei ole viidatud toimingute ajakulu kokku 5,75 tundi ülemäärane. Arvestades, et 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingud ei olnud seotud vaid 30.04.2024 seisukoha koostamisega, vaid hageja esindaja tutvus ja analüüsis ka kostja 29.04.2024 seisukohta, ei ole esindaja 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingute ajakulu kokku 3,5 tundi ülemäärane.
5. Eeltoodut arvestades jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5 2-19-2439 (allkirjastatud digitaalselt) 6