MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
sätete alusel pöörati täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud osa, s.o 11 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohaldati ka
lg 2 p-des 21, 7, 8 kohustusi.
1 kehtiv väärteokaristus. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud 26.11-27.11.2025. süüdistuses
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kristina Kuštš
järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Kristina Kuštš’ile Harju Maakohtu 12.11.2025 otsusega nr. 1-25-6147 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 11 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11-27.11.2025, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Kristina Kuštš’ile mõistetud karistus, 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 418 (nelisada kaheksateist) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada Kristina Kuštš’i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kristina Kuštš Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kristina Kuštš’ilt riigituludesse: - sundraha summas 1419 eurot; - kaitsjatasu 349,68 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1768,68 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 147,39 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK või kontole nr EE774204278607566704 COOP PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Seega pani Kristina Kuštš toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Kristina Kuštši, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kristina Kuštši karistuseks
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 12.11.2025 otsusega nr 1-25-6147 mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.11.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistusele vastab 418 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.
lg 4 alusel on Kristina Kuštš kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Kristina Kuštš’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus leiab, et Kristina Kuštš tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 349,68 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.