← Eesti

2-25-8711/6

Obsah (9)§ 407§ 317§ 444§ 445§ 163§ 468§ 415§ 150§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-8711 Tsiviilasi M. O. hagi K

§ 407lg 1).

1.1. Kohus tegi kostja kontaktandmete teadasaamiseks päringuid asutustele ning üritas toimetada asja materjale kätte kõigile teadaolevatele kontaktandmetele, kuid ebaõnnestunult. Kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetud dokumendid tagastati 06.09.2025 kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Seetõttu toimetas kohus asja materjalid kostjale 27.02.2026 kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu (

§ 317). 2.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja märgitud asjaolud loetakse kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3). 2

(3)2-25-8711 3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2). Hageja palub kaasomandi lõpetamise viisina jätta kinnisasi tema ainuomandisse 32 000 euro suuruse hüvitise vastu. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab

§ 445lg 1 alusel hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

4. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 163

lg-st 1 jätab kohus hagilt tasutud riigilõivu võrdsetes osades poolte kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kostjalt tuleks menetluskuludena hageja kasuks välja mõista pool tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. 5. Toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale

§ 317lg 1 p 1 alusel täiendavalt kätte avalikult.

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

− Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 150lg 3¹).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.