lg 1 ja
jaanuari
lg 1 järgi ning suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Samuti tunnistati Dmitri Tristan süüdi
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti Dmitri Tristanile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 ja
84 alusel konfiskeeriti Dmitri Tristanilt kuriteoga saadud varana 12 450 eurot, millest 5600 eurot on arestitud Pärnu Maakohtu 10.02.2025 määrusega ning asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol.
lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendid: Kinnisasjale registriosa numbriga XXXXX ( aadressil XXX) paigaldatud päikesepark, mis on arestitud Pärnu Maakohtu 10.02.2025 määrusega ning Dmitri Tristanile hoiule antud. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (Pärnu, A. H. Tammsaare pst 70) hoiul olevad järgmised esemed: Pakend nr W040516 - ventilaator PRO KLIMA, pakend nr W040512 laevalgusti seeria nr 2124MTl 99989, pakend nr 014482 - laevalgusti seeria nr HGS600EGR-EI, pakend nr 014481 - led lamp LUMATEK ZEUS 800 W PRO, pakend nr 23 XXX kolm niiskusemõõtjat, pakend nr W040545-kaks soojapuhurit, pakend nr 20 XXX - neli Ph taseme mõõtjat, pakend nr W040511 - valgusti aeglülitiga, pakend nr 22 XXX - valget värvi niiskusandur seeria nr 30.1009, pakend nr 27 XXX - elektrooniline kaal kirjega MING HENG. Määrati asitõendite suhtes võetavad meetmed. KrMS § 175 lg 1 p 3, p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti Dmitri Tristanilt riigituludesse menetluskuludena ekspertiisi tegemise kulu 3082 eurot ja sundraha 2215 eurot, kokku 5297 eurot. SÜÜDISTATAVA KAITSJATE APELLATSIOON 3. Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 08.01.2026. a otsusele esitasid süüdistatava kaitsjad, kes paluvad 1) ringkonnakohtul muuta maakohtu otsust, kõrvaldades sama teo eest topelt karistamine ning mõista D. Tristan
Tristan tunnistati süüdi
lg 1 järgi (resolutsiooni p 2); 3) sellest tulenevalt tühistada resolutsiooni p 3 osas, milles
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust; 4) vähendada karistust ja kohaldada
Tristan on kriminaalkorras karistamata, tal on juba praegu kujunenud seaduskuulekas elukäik, ta on asunud ametlikule tööle ning kasvatab üksinda alaealist last; 5) tühistada resolutsiooni p 6 osas, millega
Tristanilt sularaha ja pangakontole tehtud sissemaksed kogusummas 12 450 eurot, kuna need otsustused põhinevad kriminaaltulu saamise tõendamata eeldustel ja ebapiisaval proportsionaalsuse analüüsil; 6) tühistada resolutsiooni p 7 osas, millega
lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendid (päikesepark ning loetletud seadmed ja esemed); 7) muuta resolutsiooni p 8 osas menetluskulude väljamõistmist, vähendades neid proportsionaalselt apellatsiooni rahuldamise ulatusele. 3.1 Kaitsjate hinnangul viitavad kõik asjaolud, mis on tuvastatud nii eeluurimise käigus kui ka kohtumenetluses, üksnes sellele, et apellandi valduses kasvatati kanepitaimi ja hoiti neid tema omandis olevas hoones, kuid need asjaolud ei tõenda kavatsust tegeleda nende kommertsliku levitamisega. Praegune vaidlus puudutab otsuse neid osi, kus kohus: 1) kvalifitseerib sama faktilise teo korraga
lg 1 ja
lg 1 järgi, 2) tuletab ilma tõenditeta turustamise ja tulu saamise eesmärgi, 3) kasutab seda oletust karistuse raskendamiseks, rahalise karistuse välistamiseks ja reaalse vangistuse paratamatuse põhjendamiseks, 4) laiendab konfiskeerimise ulatust ebaproportsionaalselt ning 5) nihutab laiendatud konfiskeerimisel tõendamiskoormuse sisuliselt süüdistatavale viisil, mis ei ole selle kriminaalasja faktilise põhjaga kooskõlas. 3
lg 1 mõttes võib tõepoolest seisneda ka omamises/hoidmises, kui leitud kogus ületab suure koguse piiri. Kaitsjad ei eita, et kohtu tuvastatud kogus ja THC näitajad võivad katta
Otsuse probleem seisneb selles, et kohus kasutab” kahtlusteta tõendatuse“ sildi all ka selliseid järeldusi, mida tegelikult ei tõendata:
lg 1 järgi.
reguleerib kanepi ebaseaduslikku külvamist, kasvatamist ja taimede hoidmist kasvufaasis. Asjaolud, millele kohus otsuse p-s 9 viitab (taimede olemasolu, nende kasvatamine ning kuivatamisetappi jõudmine), on vahetult ja lahutamatult seotud kasvatamistegevusega kui ühtse protsessiga. Kuivatamine on kanepi kasvatamise loomulik ja tavapärane lõppfaas ning ei kujuta endast iseseisvat narkootilise aine käitlemist
Kuigi NPALS § 2 p 3 kohaselt hõlmab mõiste „käitlemine“ mh ka kasvatamist, ei tähenda see, et igasugune kasvatamise käigus toimuv tegevus tuleks automaatselt kvalifitseerida
järgi.
on erinorm, mis reguleerib konkreetselt kanepi ebaseaduslikku kasvatamist ning hõlmab kogu kasvatamisprotsessi selle loogilises tervikus kuni saagi esmaste toiminguteni.
kohaldamine eeldab seevastu iseseisvat narkootilise aine käitlemist (nt omamist, valdamist, valmistamist või turustamist) väljaspool kasvatamise konteksti. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et D. Tristan oleks tegelenud narkootilise aine valmistamise, levitamise või muu iseseisva käitlemisega
Tegemist oli kanepitaimede kasvatamisega ning sellega vahetult seotud toimingutega, mistõttu on teo kvalifitseerimine
lg 1 järgi õige ning puudub alus
3.
lg 1 kohaldamiseks piisab suure koguse käitlemisest, sh omamisest, kasvatamisest, hoidmisest. Kuid karistuse määramisel tuleb tugineda tuvastatud faktidele, mitte oletatud asjaoludel (turustamisintentsioon), mida ei ole tõendatud. Arvutuslik tulu on hüpoteetiline ja ei peegelda tegelikke müüke ega rahavooge. Eeldatav „kuritegeliku tulu” maht ei vasta D. Tristani tegelikele kulutustele, rahavoogudele ega varalisele seisundile. Materjalides puuduvad andmed jälgimise või vaatlusoperatsioonide kohta, mis viitaksid ettevalmistusele müügiks või kontaktidele kolmandate isikutega aine edastamiseks. Ei ole fikseeritud kohtumisi ostjatega, läbirääkimisi, kirjavahetust, ainete edastust ega transporti kolmandatele isikutele. Sellest järeldub, et kohtu väide tegevuse kaubandusliku iseloomu kohta põhineb üksnes oletustel. Kuiv kanep ei olnud pakendatud ega valmis vahetult müügiks, nagu eeldab
D. Tristani tegevus vastab seega pigem isiklikule kasvatusele ilma tõendatud kavatsuseta kaubanduslikuks levitamiseks. D. Tristani motivatsioon oli taimede geneetika parandamine ja ristamine, mis on tüüpiline huvitatud kultivaatorile, mitte kaubanduslikule isikule. See võib tunduda „fanaatilisusena”, kuid ei oma objektiivseid tunnuseid kaubanduslikust käitlemisest.
ei ole siin rakendatav, kuna kuiv kaubanduslikuks kasutamiseks valmis narkootikum puudub. 3.
Kaitsjad leiavad, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet, kuna isikut on samaaegselt karistatud nii kanepitaimede kasvatamise kui ka narkootilise aine käitlemise eest. 3.7. D. Tristanile mõistetud karistuse kohta märgivad kaitsjad, et D. Tristan on kriminaalkorras karistamata. See tähendab, retsidiivsusrisk on madal. Kaitsjad rõhutavad, et D. Tristan on 17.11.2026 asunud ametlikule tööle ning kasvatab üksinda alaealist last. Reaalne vangistus tooks kaasa töökoha kaotuse ning jätaks lapse pikaks ajaks vanemast ilma. Need asjaolud peavad
Kui puudub tõendatud turustamine ja teiste isikute tervise otsene ohustamine (edasiandmise kaudu), on eripreventiivne eesmärk saavutatav tingimisi vangistusega, järelevalvenõuete ja kohustustega, mitte isolatsiooniga. Kaitsjad leiavad, et käesoleval juhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka leebemate karistusõiguslike meetmete kohaldamisega, ilma vabaduse võtmisega seotud karistust määramata. Seda kinnitab ka see asjaolu, et D. Tristan on juba muutnud oma elustiili (jättis kanepi tarvitamise maha, hakkas tegelema spordiga) ning on asunud tööle. Maakohus tugineb karistuse määramisel eeldusele, et toime pandud teod olid kaubanduslikult suunatud. Selline eeldus ei ole tõendatud ning selle puudumine mõjutab otseselt karistuse raskust. Tahtlus aine kasvatamise ja omamise suhtes ei ole 5
Tristanile kuuluva päikesepargi ning kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud ventilaatori, valgustid ning niiskusseadmed. Kuriteo vahend peab olema tõendatult kasutatud või vähemalt tihedalt funktsionaalselt seotud kuriteo toimepanemisega. Kui kohus konfiskeerib eseme ilma konkreetsete tõenditeta ja üksnes oletustele tuginedes, ei ole selline konfiskeerimine kaitse arvamusel põhjendatud ega lubatav. Kohtuotsus tugineb eeldusel, et kõik arestitud seadmed olid kuriteo toimepanemise vahendid. Selline üldistus ei ole lubatav. Kuriteo vahend eeldab vältimatut funktsionaalset seost konkreetse kuriteoga. Valgustid, ventilatsioon ja niisutusseadmed võivad olla kasutatavad kasvatuskeskkonnas, kuid see ei tee neist automaatselt kuriteo toimepanemise vahendeid – eriti kui puudub dateeriv tõend, et need olid kasutusel süüdistuse väidetud perioodil (2022–2024). Seadmete omamine iseenesest ei ole keelatud, samuti ei ole tuvastatud, et need oleksid spetsiaalselt paigaldatud narkootilise aine tootmise eesmärgil. Elektroonilise kaalu konfiskeerimine on veelgi nõrgemalt põhjendatud. Kohtu järeldus tugineb ainult oletusele, et kaalu „võidi kasutada“ kanepi kaalumiseks. See ei ole tõend. Läbiotsimisel ei leitud kanepijääke, kaalumisjärke, annustamisjälgi ega muid kaubandusliku tegevuse markereid. Kaitsjad paluvad arvestada sellega, et maakohtu poolt konfiskeeritud päikesepark on seadusliku majapidamisotstarbega infrastruktuur. Selle konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina eeldab väga ranget põhistamist ning proportsionaalsuse analüüsi. Vastasel juhul jõutaks absurdini: konfiskeerida võiks ka maja, elektrikaablid, küttesüsteemi, veevärgi – sest need kõik aitavad kaasa eluruumi toimimisele. Käesoleval juhul päikesepargi kasutamine kanepi kasvatamiseks ei ole tõendatud. D. Tristan samuti eitab seda. Konfiskeerimise vajadus ja lubatavus on jälle rajatud kohtu oletustel ja eeldustel. Päikesepargi kasutamine kanepi kasvatamiseks ei ole tõendatud, mistõttu ei saa seda kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. 3.9. Kaitsjad on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimine eeldab põhjendatud seost kuriteo olemuse ja isiku varalise seisu vahel. Kui käesolevas asjas ei ole tõendatud turustamist ega tulu saamise eesmärki, ei saa kriminaaltulu saamisest üldse rääkida. Enda tarbeks kasvatamine ja hoidmine (mis on tõendatud, ja mida D. Tristan ka tunnistab) ei ole seotud varalise kasu saamisega. Kohus ei saa laiendatud konfiskeerimist üles ehitada lihtsalt turustamise oletusele, kui turustamist ei ole tõendatud. D. Tristan ei saanud kriminaaltulu. Tal oli piisavalt rahalisi vahendeid elamiseks, mis võimaldas tal mitme aasta jooksul mitte töötada ning tegeleda aianduse ja lapse kasvatamisega. Nimetatud rahalised vahendid pärinesid D. Tristani poolt varem tehtud kinnisvaratehingutest ning tal olid ka varasemalt kogutud säästud. See on kinnitatud asja materjalidega. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendatud pole, et ema andis pojale Tallinnas 18 000– 20 000 eurot viimase 3-4 aasta jooksul. Kohtu järeldus, et eluliselt ei ole usutav, et emalt Tallinnas saadud raha kanti Türil panka, on tõendamisstandardi põhjendamatu nihutamine. Kohtul puudub alus käsitada kohtule ebamugavaid või arusaamatuid sularahatehinguid paratamatult kriminaaltuluga seotutena üksnes seetõttu, et sularaha pangakontole kandmise eesmärk ja viis ei ole kohtule arusaadavad. Sularaha liikumise hindamisel peab kohus lähtuma objektiivsetest tunnustest. Käesolevas asjas: a) müügilepingud (ATV, ehted) on olemas ja neid pole võltsituks tunnistatud, b) sularaha omamine on tavapärane tsiviilkäibe osa, c) sissemaksed ajas ei ole suures mahus ega viita süsteemsele tulu teenimisele, d) ema ütlused rahalise toetuse kohta ei ole ümber lükatud. Sellest tulenevalt ei ole tuvastatud kriminaaltulu olemasolu ega ka põhjendatud põhjuslikku seost sularaha ja väidetava kuriteo vahel. 6
ja 6850 euro pangakontol ning 5600 euro sularahas konfiskeerimine on põhjendamatu ning vastuolus süütuse presumptsiooni ja proportsionaalsuse nõuetega. Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldustega ka ATV müügilepingu osas (7000 eurot sularahas). Kohus ei lükka müügilepingut otseselt ümber, vaid jõuab oletusliku järelduseni, et isegi kui see raha tuli ATV müügist, ei tõendanud süüdistatav, et ATV osteti seaduslikust rahast. Selline järeldus on lubamatu. Kriminaalmenetluses peab konfiskeerimine jääma proportsionaalseks ning sidustatuks konkreetse kuriteo ja konkreetsete tõenditega. Kui müügileping on olemas ja kanepi turustamist D. Tristani poolt ei ole tõendatud, puudub alus lugeda 5600 eurot narkotuluks. Kaitsjad on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimine ei saa põhineda pelgal kahtlusel ega eeldusel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud narkootilise aine müüki ega edasiandmist. Seega ei ole õiglane ega põhjendatud käsitada sularaha sissemakseid ja leitud raha automaatselt kriminaaltuluna. Kohus peab kõigepealt veenvalt põhjendama, miks just selle kuriteo puhul on alust eeldada tulu tekkimist (aine suur kogus ei tähenda müüki). Kui tulu tekkimise eelduseks on turustamine, siis turustamist tuleb tõendada, mitte eeldada. PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS 4. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata, kuivõrd Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 4.1. Prokuratuur ei nõustu, et D. Tristani tegu tuleb kvalifitseerida ainult
lg 1 järgi ning puudub alus selle kvalifitseerimiseks
Kaitsjate hinnangul on kuivatamine kanepi kasvatamise loomulik ja tavapärane lõppfaas ning ei kujuta endast iseseisvat narkootilise aine käitlemist
Lisaks on kaitsjad kaebuses korduvalt rõhutanud, et D. Tristani tegevus vastab isiklikule kavatsusele ilma tõendatud kavatsuseta kaubanduslikuks levitamiseks. Erinevalt kaitsjate seisukohast on õiguskirjanduses märgitud, et taimede kasvatamise all mõeldakse seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Samuti on Riigikohus 23.12.2021 lahendis 1-19-7453 p 40 märkinud, et
järgi peab kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa mahalõikamisega. Taime või selle osa mahalõikamisele järgnenud suure koguse narkootiliste aine valmistamisele ja käitlemisele suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul kvalifitseerida
Maakohus ongi nõeuetekohaselt tuvastatud faktilisi asjaolusid nii kasvatamise kui maha lõigatud, kuivama pandud, aga ka osaliselt pakendatud kanepi kohta arvestades õigesti kvalifitseerinud D. Tristani poolt toime pandud kuriteod
4.2. Kaitsjad ei nõustu kohtu käsitlusega, et D. Tristani poolt alustati kanepi kasvatamisega 2022 aastal. Kaitsja hinnangul on tegu kohtu oletusega, mis on kriminaalmenetluses lubamatu. 7
Konfiskeerimisotsustus ei takista süüdistataval edasist talu kasutamist, sh tuleb mõlemasse hoonesse elektrienergia, lisaks on väikse maja katusel pisikesed päikesepaneelid. 4.5. Samuti vaidlustatakse kaitsjate poolt laiendatud konfiskeerimise kohaldamine. Kaitsjate hinnangul ei ole tõendatud turustamist ega tulu saamise eesmärki, mistõttu ei saa rääkida kriminaaltulu saamisest. Käesolevas asjas on tuvastatud kaks alternatiivi, mis annavad aluse eeldada, et kuriteo toimepanija, st D. Tristani osa varast on saadud
Üheks neist on seaduses nimetatud kuriteo olemus; ning teiseks isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus. 10
Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Viidatud sularaha sissemaksete osas ei ole süüdistatav tõendanud, et see pärines seaduslikest allikatest. Kuivõrd nimetatud vara on aga ära tarvitatud, tuleb konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa
Tristanilt välja mõista. Lisaks sellele, et sularaha sissemaksete päritolu pole teada, leiti süüdistatava kodust sularaha summas 5600 eurot. Sellise summa müümiseks pole vaja rohkem kui 280 grammi kanepit. Just sellises suurusjärgus leiti läbiotsimiste ajal D. Tristani poolt valmis pakendatud ja ülejäänust eraldi tõstetud kanepit. Leitud sularaha päritolu tõendamiseks on esitatud kohtutoimikusse ATV müügiga seotult kolm tõendit: müügikuulutus, müügileping ja kinnitus raha saamise kohta. Müügikuulutusel puudub teave, kes ja millal seda müüb. Seega võib see tehing olla toimunud ükskõik mis ajal. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et müügileping ning kinnitus tasumise kohta on käsikirjalised dokumendid, mis tähendab, et selles kajastuv kuupäev ei pea kinnitama tegelikku tehingu toimumise aega. Uurides aga e-äriregistrist nähtuvaid avalikke andmed, selgub, et OÜ Y 2024 aasta tulud olid üle 4 miljoni ning 2025 II kvartali käive üle ühe miljoni. Pole usutav, et sellise käibe ja tuludega äriühing kajastab toimunud tehinguid enda raamatupidamises käsikirjalistel dokumentidel, nagu need kohtule esitati. Kui äriühing tasus tehingu eest sularahas 7000 eurot, pidi selline summa olema äriühingu kassas. Sularaha väljamakse kajastamiseks kasutatakse kassa väljamineku orderit. See dokument tõendab, kellele, millal ja milline summa ning mis otstarbel kassast väljastati. Samuti peab tehingu kandma raamatupidamisse, mistõttu tehingu õigsust on võimalik tõendada bilansi või pearaamatu väljavõttega. Hetkel esitatud tõendid on ilmselgelt ebausaldusväärsed. Kui nõustuda sellega, et varasemalt soetatud ATV on maha müüdud, siis puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, millal ja millise summa eest seda tehti. Kusjuures ka nimetatud ATV müügi vajadus sai olla 11
lg 1 järgi
4.6.
lg 1 karistuse raskusastmest nähtub, et kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus selle koosseisu tegudes on nii suur, et nõuab rangemat suhtumist kui paljudesse teistesse tegudesse. Kuigi süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud isik, kinnitavad kohtule esitatud tõendid, et D. Tristan tegeles kanepi kasvatuse ja käitlemisega pikemal perioodil. D. Tristani süü on olnud suur. Kaitsjad heidavad kohtule ette seda, et D. Tristanile mõisteti reaalne vangistus ning jäeti kohaldamata
Riigikohus märkis lahendis 1-23-52, et kui kohus on isiku süüküsimuse vaagimise tulemusel jõudnud arusaamisele, et
§-s 56 sätestatut aluseks võttes on konkreetsel juhul kuriteo toimepanijale kohaseks karistuseks vangistus, ei pea kohus seejärel hakkama veel eraldi põhjendama, kas ja miks see tuleb täitmisele pöörata. Erinevalt kaitsjate seisukohast pole käesolevas kriminaalasjas kohtus uuritud ja asjas tuvastatud kuritegude toimepanemise asjaolude ega süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste osas selliseid märkimisväärseid eripärasid, millele tuginedes saanuks maakohus põhjendada D. Tristani karistusest vabastamist. Seega maakohtu poolt D. Tristanile vangistuse mõistmine ehk vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine on proportsionaalne tema tegude ebaõigus määraga ehk toimepandud süüteo raskusega ja sellest tuleneva isiku süü suurusega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 5. Koos apellatsiooniga esitasid kaitsjad taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaitsjad palusid võtta tõenditena vastu kaks dokumenti, mida ei olnud võimalik esitada maakohtu menetluses. Kaitsjad esitasid D. Tristani töölepingu (apellatsiooni lisa 1), mis kinnitab, et süüdistatav on asunud alates 17.11.2026 aastast ametlikule tööle ning saab stabiilset ja legaalset sissetulekut. Tegemist on asjaoluga, mis maakohtu menetluses ei saanudki esineda, sest tööle asumine toimus alles pärast kohtuotsuse tegemist. Teiseks esitasid kaitsjad Justiitsministeeriumi 09.02.2026 vastuse (lisa 2), mis käsitleb
ja § 188 omavahelist normikonkurentsi ning kinnitab, et kanepitaimede kasvatamine kuulub
reguleerimisalasse ega ole käsitatav
lg 1 alusel kvalifitseeritava käitlemisena, kui puudub eraldiseisev tõend kanepi valmis narkootilise ainena käitlemise kohta. Tegemist on selgitusega õiguse kohaldamise kohta. 19.03.2026 määrusega jättis ringkonnakohus kaitsja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsjate apellatsioonis toodud väidete ja põhjendustega ning prokuratuuri apellatsioonivastusega, peab eelkõige vajalikuks vastata kaitsjate argumentidele seoses D. Tristanile inkrimineeritud tegevuse tõendatuse ja kvalifikatsiooni õigsusega (I), seejärel peatuda D. Tristanile mõistetud karistusel (II) ning lõpetuseks lahendada konfiskeerimisega seotud küsimusi (III). 12
Apellatsiooni põhitekstis aga leitakse, et D. Tristan kuulub õigeksmõistmisele ka
Kaitsjad kokkuvõtvalt argumenteerivad, et D. Tristani poolt oli tegemist kanepitaimede kasvatamisega ning sellega vahetult seotud toimingutega, mistõttu on teo kvalifitseerimine
lg 1 järgi õige ning puudub alus
lg 1 kohaldamiseks, kuna kuivatamine ning hoidmine oli taimede kasvatamise loogiline jätk. Vastuseks kaitsjate sellistele argumentidele märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus isik ei ole varasemalt sama teo eest karistatud olnud, puudub alus rääkida topelt karistamise keelu ehk ne bis in idem põhimõtte rikkumisest, nagu sellele viitavad oma kaebuses kaitsjad. Kohtukolleegium möönab, et topelt karistamise keelu all peavad kaitsjad antud juhul ekslikult silmas maakohtu poolt
§-des 188 ning 184 sätestatud kuritegude käsitlemist reaalkogumina, D. Tristani süüdi tunnistamist ning temale karistuse mõistmist nii
7.1. Riigikohus on varasemalt analoogses kaasuses selgitanud, missuguses seoses on
§-s 188 kirjeldatud käitumine ning sellele järgnevad käitlemisteod ja missuguse kuriteokoosseisu järgi tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida siis, kui tema valdusest on leitud nii kasvavaid kanepitaimi kui ka taimedest valmistatud suures koguses narkootilist ainet. Riigikohus leidis, et kui isik käitleb suures koguses narkootilise ainena käsitatavat kanepit, mille ta on eelnevalt ise kasvatanud, tuleb tema tegu tervikuna (nii kasvatamine kui ka käitlemine) kvalifitseerida üksnes
järgi, mitte aga
§-des 184 ja 188 ette nähtud süütegude kogumina. Osutatud juhul on
käsitatav subsidiaarkoosseisuna, mis tuleb kohaldamisele alles siis, kui primaarkoosseisu (
) ei kohaldata.
§-dega 188 ja 184 kaitstakse sama õigushüve, s.t rahvatervist. Mõlema normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju. Sisuliselt kujutab
§-s 184 kirjeldatud tegu käsitletaval juhul endast süüdlase tegevuse hilisemat staadiumi, millega ohustatakse kaitstavat õigushüve intensiivsemalt kui kanepi kasvatamisega. Eelkirjeldatud olukorras hõlmab
kui oluliselt suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud kanepitaime kasvatamise
tähenduses ning seetõttu puudub üldjuhul vajadus kõnesolevat kuriteokoosseisu süüteo kvalifikatsioonis eraldi kajastada. Ühtlasi ei moodusta
§-s 188 kirjeldatud käitumine
Öeldut kokku võttes peab
järgi kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa mahalõikamisega. Taime või selle osa mahalõikamisele järgnenud suure koguse narkootilise aine valmistamisele ja käitlemisele suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul kvalifitseerida
(RKKKo nr 1-19-7453/106, p 37-40). Et D. Tristan samaaegselt tegeles kanepitaimede kasvatamisega (
lg 1) ning käitles juba mahalõigatud kanepitaimi (
lg 1), tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud nii § 188 lg 1 , kui ka
7.2. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud ja selle üle pole vaidlust, et D. Tristan kasvatas kanepit ning läbiotsimise tulemusena leiti ja võeti ära erinevas mõõdus ja kasvufaasis kanepitaimi. Talumaja erinevates ruumides oli pottides kasvamas 128 suuremat ning 87 väikest kanepitaime. Kriminaalasjas teostatud ekspertiisi kohaselt olid kõik suuremad 128 taimed THC sisaldusega üle 0,3% (jäädes vahemikku 3,6% kuni 11%) ning nende kogumassiks 2038,08 grammi. Väikeste 87 taime THC sisaldus oli alla 0,3 % ehk 0,21%. Eelviidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt välistab 13
erinormina kanepi kasvatamise kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses käitlemise (
Selles osas vastab D. Tristani tegevus 128 kanepitaime kasvatamisel
7.
7.4. Kohtukolleegiumi veendumusel on põhjendamatu ning objektiivsete tõenditega vastuolus olev kaitsjate argumentatsioon selle kohta, et D. Tristan kasvatas sellises koguses kanepit üksnes enda tarbeks ja süüdistusest näidatust lühema aja jooksul. Kohtukolleegium märgib, et kuigi kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaks D. Tristani poolt kanepi turustamist, siis kaudsete tõendite paljususe ja kogumi põhjal ei ole kuidagi võimalik rääkida, et D. Tristanil puudus kanepi kasvatamisest varalise kasu saamise eesmärk. Eelkõige kinnitab kanepi kasvatamise omakasu eesmärki selle kasvatamise ja käitlemise mastaapsus. Ainuüksi maha lõigatud, kuivama pandud ja kuivatatud kanepitaimede sisalduva narkoaine (THC) kogus ületas
Talumajas kasvasid lisaks kanepitaimed kogumassiga 2038,08 g ning THC sisaldusega vahemikus 3,6% kuni 11% ning terve eraldi talumaja koos päikesepargist saadava elektriga oli kohandatud just kanepitaimede kasvatamiseks. Ainuüksi sellise objektiivse teopildi alusel ei ole kuidagi võimalik rääkida kanepi oma tarbeks kasvatamisest ning vabandada objektiivset teopilti „fanaatilisusega“. Kohtukolleegiumi veendumusel on kaitsjate poolt viidatud D. Tristani näol „pühendunud kultivaatori ja fanaatiku“ argument üheselt ümber lükatav bioloogia üldteadmistega. Süüdistatava enda ja tema pereliikmetest tunnistajate kaitseversiooni kohaselt on ta 2023 veebruari lõpus/märtsi alguses käinud Hollandis mitte kanepi, vaid viljapuude ja/või viinamarjade seemneid ostmas. 2023 märtsis Hollandist toodud ja kevadel juba XXX talus idanenud õuna- ja pirnipuude seemnetest on ta juba sama aasta sügisel ehk ligi 6 kuud hiljem 50 viljapuud maha istutanud. Objektiivselt ei ole XXX talus viinamarjataimi tuvastatud ning nende olemasolule pole osutanud ka süüdistatav. Samuti ei osanud süüdistatav maakohtule selgitada, mis õuna- ja pirnipuu sortidega tegemist on, mis idanevad seemnest valmis istikuni kõigest 6 kuuga (Kd II lk 107). Avalikest andmetest leiduva info kohaselt kulub õuna- ja pirnipuu seemnete idanemisest kuni välitingimustesse elujõulise istiku istutamiseni sõltuvalt puu sordist 2 kuni 3 aastat. Tõsi, avalikes allikates leidub ka see, et kanepi elutsükkel külvamisest kuni õitsemiseni jaguneb neljaks peamiseks etapiks: idanemine, seemikuetapp, vegetatiivne kasv ja 14
lg 1; § 188 lg 1 järgi ning praeguse kaasuse puhul on tegemist kuritegude reaalkogumiga. II. 8.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mis on kohtupraktika kohaselt karistuse arvutamise lähtepunktiks. Maakohus mõistis D. Tristanile
Kaitsjad sisuliselt ei vaidlustagi selle paragrahvi järgi mõistetud karistuse määra, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellel täiendavalt peatuda, märkides vaid, et mõistes D. Tristanile kaugelt alla keskmise määra jääva karistuse, arvestas maakohus täiel määral, et D. Tristan on varasemalt kohtulikult karistamata ning kergendavaks asjaoluks on
Kohtukolleegium on eespool asunud seisukohale, et D. Tristanile inkrimineeritud kuriteod moodustavad reaalkogumi
lg 1 ja § 184 lg 1 järgi ning nende toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistused, millised omakorda liita
Arvestades praeguse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja iseloomu, et D. Tristan käitles kanepit n-ö täistsüklina alates kanepiseemnete külvamisest kuni tarvitamiseks valmis kanepi sorteerimiseni, kohaldas maakohus õigesti mõistetud üksikkaristuste liitmisel nn neeldumismeetodit ning luges
Kaitsjad vaidlustavad D. Tristanile mõistetud liitkaristuse individualiseerimata jätmist, tuues põhjendusena välja, et D. Tristan on praeguseks oma elustiili muutnud ning on asunud tööle. Kohtukolleegium on eelmenetluses leidnud, et D. Tristani tööle asumise fakt on kaitsjate poolt esitatud dokumentidega tõendamata. Kohtukolleegium märgib lisaks, et maakohus on õigustatult asunud seisukohale, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kohtukolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Sellisetele asjaoludele ei 1 https://ee.alphagreenvape.com/info/the-stages-of-cannabis-growth-98573250.html 15
lg-s 1 sätestatu ja kohtupraktika kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale (vt ka RKÜK 3-1-1-37-07, p 16; RKKK 3-1-1-78-13, p 8). Puudub vaidlus asjaolus, et konfiskeeritavad esemed kuuluvad D. Tristanile. Kaitsjad leiavad, et praeguses kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et konfiskeeritavad esemed, nimelt XXX tallu paigaldatud päikesepark, ventilaator PRO KLIMA, kaks laevalgustit, led-lamp LUMATEK ZEUS 800 W PRO, kolm niiskusemõõtjat, kaks soojapuhurit, neli Ph-taseme mõõtjat, valgusti aeglülitiga, niiskusandur ja elektrooniline kaal on narkokuriteo toimepanemise vahenditeks, kuna neid esemeid on võimalik kasutada ning ongi kasutatud ka muul seaduslikul otstarbel. Kaitsjad märgivad, et päikesepargi konfiskeerimine on ka ebaproportsionaalne, kuna päikesepark on osa XXX talu infrastruktuurist ning ilma selleta jääb talu püsiva ja kindla elektrivarustuseta. Kohtukolleegium kaitsjate sellise põhjendustega ei nõustu ning märgib, et kohtupraktikas on igati aktsepteeritud olukorda, et
lg-s 1 kohaselt konfiskeerimisele kuuluvaid kuriteo toimepanemise vahendeid kasutatakse ka täiesti seaduslikel eesmärkidel (nt tapmiseks kasusatud nuga leiva lõikamiseks, juhi poolt joobeseisundis juhitud auto kainest peast tööle sõitmiseks vms). Lisaks omandiküsimusele on oluline tuvastada, et konkreetsed esemed olid tuvastatud süüks arvatud kuriteo toimepanemise vahendina. Maakohus on oma otsuses veenvalt põhjendanud, et nähtuvalt 11.09.2024 toimetatud läbiotsimise käigus fikseeritust ning läbiotsimisprotokollile lisatud fotodelt on üheselt aru saada, et D. Tristan oli vanas talumajas olevad ruumid kohandanud ainult kanepi kasvatamiseks ja narkootilise aine käitlemiseks. Kanepitaimedele kasvutingimuste loomiseks olid läbiotsimise hetkel avastatud valgustid ja lambid, ventilaator, soojapuhurid, niiskusemõõtjad, Ph-taseme mõõtjad ja niiskusandur. Ilma kõnealuste seadmeteta ei oleks D. Tristanil olnud võimlik kanepitaimi kasvatada, tegemist on vahenditega, mille ta soetas ja mida kasutas tahtliku süüteo toimepanemiseks, seega kuuluvad need konfiskeerimisele. Uues väikeses majas läbiotsimise käigus avastatud elektrooniline kaal oli leitud samast köögikapist kanepiga kogumassiga 7 grammi (Kd I lk 55, 56), milles THCsisaldus on 5,3 % (Kd I lk 89). Ainuüksi asjaolu, et narkootiline aine ja elektrooniline kaal leitakse köögis sisuliselt samast kohast viitab sellele, et kaalu kasutati narkootilise aine kaalumiseks ehk kuriteo toimepanemise vahendina ning ühtlasi viitab ka kanepi turustamise eesmärgile. Päikesepargi osas jääb kohtukolleegium Tallinna ringkonnakohtu poolt (asjas nr 1-25-736) varasemalt avaldatud seisukoha juurde. Isegi, kui nõustuda kaebajatega selles, et päikesepark on rajatud kinnistule elektri saamiseks igapäevaseks eluks, siis võttes arvesse, et kuivõrd päikesepark ei ole üldisesse elektrivõrku ühendatud, puudub ka ülevaade, millises mahus elektrienergiat tarbiti. See tähendab, et apellantide väide, et D. Tristan kasutas päikeseparki normaalsete elamistingimuste tagamiseks, jääb paljasõnaliseks. Sellise väitega saaks nõustuda juhul, kui tarbimismahud oleksid sellised, mida saab pidada tavapärasteks. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et päikesepaneele kasutati energia tootmiseks ka ruumides, kus leiti läbiotsimisel kanepikasvatus (nii nähtub, et vanasse talumajja on veetud kaabel, mis on ühendatud päikesepargiga (inverteriga)). Teadaolevalt nõuab kanepi kasvatamine märkimisväärselt palju stabiilset elektrienergiat ning kui ka selleks päikeseparki kasutati, saab seda pidada kuriteo toimepanemise vahendiks. Asjaolu, et päikesepark rajati enne, kui esitatud kahtlustuse kohaselt kanepi kasvatamisega tegelema hakati, ei väära 16
lg 1 ja
84 alusel D. Tristanilt kuriteoga saadud varana 12 450 euro laiendatud konfiskeerimisega. Kaitsjad leiavad, et kohus ei saa laiendatud konfiskeerimist kohaldada olukorras, kui narkootilise aine turustamist ei ole tõendatud. Apellandid nõuavad sisuliselt selle tuvastamist, et konfiskeeritav vara pärineb käimasoleva menetluse esemeks olevast kuriteost. Niisuguse asjaolu tuvastamist
Põhjustena, mis annavad aluse eeldada, et kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud
2 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel, nimetab seadus järgmisi alternatiive: 1) kuriteo olemus; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus või 3) muu põhjus (RKKK 10.06.2022, 1-18-437/725, p-d 60-61). Praeguses kriminaalasjas esinevad nii kuriteo olemus, mis lubab eeldada, et osa D. Tristani varast on saadud
2 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, kui ka isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus. Kohtukolleegium märgib kuriteo olemuse osas, et D. Tristani poolt kanepi turustamise eesmärki lubab eeldada temalt ära võetud narkootilise aine kogus, mis sadades kordades ületab suurt kogust. Osutatud asjaolude tõendamise tulemusena tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara
mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (
Ringkonnakohus märgib, et ehkki D. Tristan on proovinud tõendada seda, et erinevus tema legaalse tulu ja varalise seisundi vahel on selgitatav seaduslikest allikatest saadud rahaga, suhtus maakohus õigesti tema kohtuistungil antud selgitustesse kriitiliselt. Õige on maakohtu seisukoht, et isegi juhul, kui D. Tristan tegi oma pangakontole sularaha sissemakseid kuldketi või generaatori müügist saadud raha arvelt või on läbiotsimisel leitud raha näol tõepoolest tegemist ATV müügist saadud rahaga, võib sularaha sissemaksed ja ATV müügist saadud raha siiski
§-de 83² lg 1 alusel konfiskeerida, sest D. Tristan ei ole tõendanud, et kuldkett, generaator ja ATV on omakorda saadud seaduslikul teel teenitu või saadu arvelt või et tal esines legaalseid vahendeid, mille arvelt ta kuldketi ja ATV soetada või arestitud raha säästa sai. Kohtukolleegium märgib, et ringkonnakohus on sellele asjaolule juhtinud tähelepanu oma 11.03.2025 D. Tristani vara arestimist puudutavas määruses, seega tal oli piisavalt aega tõendite kogumiseks, mis kinnitaks nimetatud esemete ostmist legaalsete vahendite arvelt. D. Tristan seda teinud ei ole. Samuti on õige maakohtu tähelepanek, et eluliselt on ebausutav D. Tristani poolt oma arveldusarvele sularaha sissemaksete tegemine Türil, kui tema ema andis talle enda ütluste kohaselt sularaha Tallinnas viimase kolme aasta jooksul 18 000 kuni 20 000 eurot. Sellised D. Tristani ja tema ema C ütlused jäävad samuti paljasõnalisteks. Kohtukolleegium kokkuvõtvalt leiab, et D. Tristanile mõistetud lõplik liitkaristus koosmõjus kuriteo toimepanemise vahendite ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamisega on igati proportsionaalsed hoidmaks D. Tristanit uute kuritegude toimepanemisest. 11. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344- 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.