) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Asjas kogutud andmete alusel saab väita, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit. Kohus määras hagejale tähtaja 10 päeva kirja kättesaamisest esitada oma põhjendatud seisukoht kohtu pädevuse kohta ning esitada kostjale dokumentide kättetoimetamist võimaldavad kostja kontaktandmed. 3. Hageja sai kohtu 17. veebruari 2026. a kirja kätte 18. veebruaril 2026, kuid ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. 5.
lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohtul ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada. Kohus on teinud päringuid kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks Tartu Linnavalitsusele, Sotsiaalkindlustusametile, Politseija Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti ja Tartu Linnvalitsuse
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt RKTKm 31.03.2015. a, nr 3-2-1-179-14, p 10). 7.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Rahvastikuregistris andmed kostja kohta puuduvad, kirje olek on „arhiivis“. Kostja puhul on tegemist Ukrainas sündinud Ukraina kodanikuga. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kummagi lepingupoole kohtud on pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kostja lahkus Eestist ning naasis tagasi Ukrainasse. Seega ei ole Eesti kohus pädev kohus asja lahendama. Menetluskulude jaotus 8.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.