Obsah (4)

§ 179§ 173§ 162§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. mai 2026 Tsiviilasja number 2-23-119356 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

§ 179lg 5).

1. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt välja Eesti Vabariigi kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (513 eurot 36 senti (koos käibemaksuga)) viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. ASJAOLUD
3. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
4. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas
5. juuli
6. a määrusega menetluse seoses kostja vastuväitega ning andis asja üle hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule.
7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja
8. oktoobril 2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85010080307, mille alusel sai kostja krediiti. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,00% aastas. Kostja võttis kasutusse krediidi summas 1493 eurot 90 senti, mis on tagastamata. Laenuandja saatis
9. veebruaril 2023 ülesütlemise hoiatusega, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja
10. veebruaril 2023 lepingu üles. Laenuandja ja kostja sõlmisid
11. oktoobril 2022 järelmaksulepingu nr L89010323617, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr L89010323617 alusel soetas kostja kauba maksumusega 2968 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12,9% aastas, krediidi kulukuse määraks on 24,65%. Kostja kohustus kauba eest tasuma laenuandjale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis
12. veebruaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja saatis
13. veebruaril 2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas
14. veebruaril 2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingu nr C85010080307 alusel põhinõude 1493 eurot 90 senti, intressi lepingu ülesütlemise seisuga s.o
15. veebruar 2023 summas 77 eurot 61 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, lepingu haldamisega seotud tasu 10 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 133 eurot 35 senti ning edaspidi viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates
16. augustist 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,00% aastas. 2 Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingu nr L89010323617 alusel põhinõude 2968 eurot, intressi alates esimesest osamaksest, s.o
17. detsembrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud kolmanda osamakseni, s.o
18. veebruarini 2023 summas 191 eurot 5 senti (80,72+55,53+54,80), sissenõudmiskulu 50 eurot, lepingutasu 9 eurot 90 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 189 eurot 86 senti ning edaspidi viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates
19. augustist 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 12,90% aastas.
20. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt mingeid laene võtnud. Kolmandad isikud on saanud enda valdusse kostja ID-kaardi ja PUK-koodid ning võtnud kostja nimele laene ja muid varalisi kohustusi, mille kohta on politseis menetlus. Hageja nõude aluseks olevad lepingud nr C85010080307 ja nr L89010323617 ei vasta kostja tegelikule tahtele ja on seega kehtetud algusest peale. Kostja ID-kaart ja isikutuvastusvahendid (PIN-koodid) olid tema tahte vastaselt sellel perioodil kolmanda isiku valduses ning neid võidi kasutada ilma kostja teadliku nõusolekuta. Hageja ei ole lepingu teise poole isikusamasust nõuetekohaselt tuvastanud. Hageja lepingud on sõlmitud sidevahendite kaudu, seetõttu ei olnudki hagejal võimalik kostjat isiklikult tuvastada. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-dest 13 ja 14 tuleneb hagejale kohustus tuvastada klient usaldusväärselt. Kui see on jäänud tegemata või seda on tehtud formaalselt, on hageja ise kandnud riski, mis käesoleval juhtumil on ka realiseerunud. Hageja ei tea, kellega ta tegelikult lepingu sõlmis ja kelle vastu on temal nõudeõigus. Kostja ei ole saanud hagejalt eelviidatud lepingute alusel mingeid hüvesid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjani oleks jõudnud raha või väidetav järelmaksuga ostetud kaup. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks kasutanud raha või järelmaksuga ostetud kauba vastu võtnud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingud oleksid sõlmitud kostja poolt, ei ole kostja seotud lepingutest tulenevate kohustustega. Kostja vastu esitatud intressi- ja viivisenõuetel, samuti sissenõudmiskulu ja lepingute tasu nõuetel puudub seaduslik alus. KOHTU SEISUKOHT
21. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
22. Asjas ei ole vaidlust, et nõude aluseks olevad lepingud sõlmiti sidevahendite abil (võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 tähenduses). Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingute tekkimise eelduseks vajalikud tahteavaldused kas ise või esindaja kaudu.
23. Praegusel juhul on leping sõlmitud internetis kostjat identifitseerivat teavet kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema ei ole laenulepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust (ID-kaardi ega PIN ja PUK-koode) laenulepingu sõlmimise eesmärgil kolmandale isikule andnud, tuleb tal seda ka tõendada.
24. Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PINkoodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt RKTKo 16.12.
25. a, nr 2-16-124450, p 22). 3 Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt RKTKo 21.12.
26. a, nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt RKTKm 12.06.
27. a, nr 2-23-11584, p 11).
28. Tsiviilasja materjalide juures on Politsei- ja Piirivalveameti
29. novembri
30. a (dtl 138) ja
31. septembri
32. a (dtl 284) vastused, mille kohaselt A.S süüteoteatel on
33. märtsil 2023 alustatud kriminaalasi nr 23278050108 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 alusel. Kriminaalmenetlus ei ole lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine. Kohtueelse uurimise põhjal on alust arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema nimel võetud kolmanda isiku poolt. Hageja väitel ei ole
34. septembri
35. a (dtl 284) vastuse pinnalt võimalik öelda, et kostja ei ole nõude aluseks olevaid lepinguid sõlminud. Kohus hagejaga ei nõustu. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtuvalt on kriminaalmenetlus algatatud
36. märtsil 2023, s.o vahetult pärast hageja nõude aluseks olevate lepingute ülesütlemist
37. veebruaril 2023 ja nõuete esitamist kostja vastu. Lisaks nähtub vastusest, et kohtueelse uurimise põhjal on alust arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema nimel võetud kolmanda isiku poolt. Politsei- ja Piirivalveameti
38. novembri
39. a vastuse kohaselt on kriminaalmenetlus algatatud põhjusel, et teataja A.S nimel on sõlmitud naisterahva teadmata ja nõusolekuta erinevaid laene, sh ka Inbank AS ja Inbank Finance AS, mida isik ise vormistanud ei ole. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks on väidetavad kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud lepingud.
40. Kuigi kriminaalmenetlus ei ole veel lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine, saab maakohtu hinnangul esitatud tõenditega lugeda tõendatuks, et kostja ei andnud oma dokumendid ega nende kasutamiseks vajalikud koodid vabatahtlikult ega eesmärgil sõlmida lepingud, kostjalt peteti koodid välja. Kriminaalasja algatamisega on tuvastatud, et kostja suhtes on toime pandud kuriteo tunnustega tegu, menetlust ei ole lõpetatud kuriteosündmuse puudumise tõttu. Asjaolu, et uurija ei ole hagejaga ühendust võtnud ega teinud ettepaneku kriminaalasjas tsiviilhagi esitamiseks, ei väära tõenditega tuvastatut, et kostja ei ole ise laene võtnud. Tõenditest nähtuv on kooskülas kostja selgitustega. Kuna kohtu hinnangul on ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti vastustega tõendatud, et kostja ei ole neid laene võtnud, ei pidanud kohus vajalikuks kostja vande all ärakuulamist.
41. Iseenesest on õige hageja väide, et isikul on digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel kõrge hoolsuskohustus. Kohus nõustub hagejaga selles, et hoides üheskoos nii ID-kaarti ja selle PIN-koode, tegutses kostja vastupidiselt üldlevinud õpetustele. Samas arvestab kohus sellega, et kostja hoidis oma ID-kaarti ja selle PIN-koode rahakotis oma kodus hoiustatuna, mitte avalikus kohas kõrvalistele isikutele kättesaadavana. Kohtu hinnangul on kostjal õigus eeldada, et oma kodus on turvaliselt hoitud ka tema digitaalallkirja andmist võimaldavad vahendid. Kostja kirjalike vastuste ja suuliselt antud selgituste kohaselt ei volitanud ta kedagi hagejaga tema nimel lepinguid sõlmima ning ta ei ole kellelegi vabatahtlikult enda ID-kaarti ja PINkoode andnud. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et tööd pakkuv inimene, keda kostja korterisse 4 sisse lubas, võiks kasutada tema andmed ja paroolid ning võtta tema nimele laenu. Olukorrast teada saades pöördus kostja politseisse. Politsei- ja Piirivalveameti
42. novembri
43. a (dtl 138) ja
44. septembri
45. a (dtl 284) vastustega on tõendatud, et kostja süüteoteatel on alustatud
46. märtsil 2023 kriminaalasi nr 23278050108 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 alusel. Kriminaalmenetlus ei ole lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine. Kohtueelse uurimise põhjal on alust arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema nimel võetud kolmanda isiku poolt. Politseisse pöördumise fakt näitab, et krediidi võtmine on toimunud kostja tahte vastaselt tema identiteeti ära kasutades, sest miks muidu oleks ta politseisse avalduse teinud. Seega on kohus seisukohal, et kostja ID-kaart, selle PIN-koodid ja internetipanga kasutajatunnus läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kohus nõustub kostjaga, et võimalikule pettusele vaidlusaluste lepingute sõlmimisel aitas kaasa ka see, et esialgne võlausaldaja jättis täitmata VÕS §-des 402jj sätestatud nõuded tarbijakrediidi andmisel, sh teise lepingupoole tuvastamisel. Neid võlausaldaja võetud riske ei pea kandma tarbija.
47. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kostja ei andnud laenulepingu sõlmimiseks vajalikku TsÜS § 69 kohast tahteavaldust. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted ning kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
48. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole vaidlusaluseid lepinguid sõlminud, peab kohus vajalikuks märkida ka järgmist. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud krediidi kostjale kasutusse andmist. Kohus selgitas hagejale
49. jaanuaril 2026 istungil, et hageja peab tõendama, et summa, mida hageja kostjalt tagasi nõuab, on kostja kasutusse antud (dtl 343). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingu nr C85010080307 puhul tõendanud, et krediitkaart oleks kostja kasutusse antud. Kohus selgitas, et seda ei tõenda
50. oktoobril 2023 esitatud tabel pealkirjaga „Krediidi kasutamise ajalugu“ (dtl 124jj). Sellest ei nähtu, et kaart oli antud kasutusse just kostjale. Samuti ei nähtu sellest, kes on selle koostaja vms. Ka
51. veebruaril 2024 esitatud tabel ei tõenda krediidi kostja kasutusse andmist (dtl 174jj). Ka hageja poolt täiendavalt
52. veebruaril 2026 esitatud tõenditest krediidi kostja kasutusse andmist ei tulene. Kostja poolt kaardi kättesaamine ei ole tõendatav kuvatõmmisega väidetava kaardi tellimise aadressiga (dtl 366).
53. Kuivõrd hageja väitel oli kostja sõlminud järelmaksuga kauba müügilepingu nr L89010323617, kohaldub asjas VÕS § 208 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kohustub müüja müügilepinguga ostjale asja üle andma või tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Kohtu hinnangul ei ole lepingu nr L89010323617 puhul hageja tõendanud, et kostja oleks selle kasutusse saanud. Hageja esitatud konto väljavõttest (dtl 132) ei selgu, kelle kontoga on tegemist, millise laenuga on tegemist. Sellelt ei ole võimalik tuvastada mingit seost kostjaga. Hageja ka ise kinnitas
54. veebruari
55. a menetlusdokumendis, et täiendavaid tõendeid tal esitada ei ole (dtl 501). Hageja ei ole ka selles osas oma tõendamiskohustust täitnud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 5

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

1. Tartu Maakohtu
2. mai
3. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi tema esindamisekstsiviilasjas nr 2-23-119356 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjat esindas vandeadvokaat Heiki Kolk. Advokaat on esitanud
4. juunil 2025,
5. jaanuaril 2026,
6. veebruaril 2026 ja
7. aprillil 2026 kohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu kokku (koos käibemaksuga) 509 eurot 52 senti. Tartu Maakohtu
8. septembri
9. a,
10. märtsi
11. a ja
12. aprilli
13. a määrustega määrati riigi õigusabi tasu põhjendatud suuruseks (koos käibemaksuga) kokku 513 eurot 36 senti (summade erinevus on tingitud
14. juuni
15. a taotluse esitamise ja taotluse rahuldamise vahelisel ajal käibemaksumäära muutumisega). 16.

§ 190

lg 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kostjale anti riigi õigusabi ja hagi jääb rahuldamata, siis peab kaotaja, s.o hageja, hüvitama riigile

§ 190

lg 5 teise lause järgi võitjale antud riigi õigusabi kulud (sõltumata riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustusest) (RKTKm 13.02.2013. a, nr 3-2-1-15212, p-d 23–24). 17.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt

§ 179

lg 1 ja

§ 190

lg 5 teise lause järgi mõista riigituludesse 513 eurot 36 senti (sisaldab käibemaksu), s.o kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu. 18.

§ 179

lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest.

§ 179

lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb hagejal riigituludesse väljamõistetud õigusabikulud tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 6