MS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Alva Moritz süüdi
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alva Moritza kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2025-04.11.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 8 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada Alva Moritzat järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
Alva Moritz peab: 4.
lg 2 p 2 alusel keelata Alva Moritzal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 6.
lg 2 p 8 alusel kohustada Alva Moritzat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 7.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 8.
lg 4 p 2 ja
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Alva Moritzalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Alva Moritz ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Moritz tuleb süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 4kuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2025-04.11.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
Moritzale kokkuleppe sõlmimise seisuga mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 478 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
Moritzat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
Moritz kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
Moritzalt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista A. Moritzalt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada A. Moritzal tasuda menetluskulud 895,14 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. A. Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot kuus. Ta elab oma surnud isa talus, mille pärija ema on. Üüri maksma ta ei pea, kuid elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit, puud jne) kokku on umbes XXX eurot. Vahel saab ka tööampse läbi tuttavate ning saab lisaraha teenida. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Moritz süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Moritzalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Moritzal tasuda menetluskulud kogusummas 895,14 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et tal puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. A. Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot kuus. Ta elab oma surnud isa talus, mille pärija on tema ema. Üüri maksma ta ei pea, kuid elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit, puud jne) on kokku umbes XXX eurot. Vahel saab ka tööampse läbi tuttavate ning saab lisaraha teenida. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.